...aga ühes on tal õigus: Eesti ajakirjandus imeb vilinal. Võtame kasvõi tänase "Postimehe" - esiküljel on lugu sellest, et tuhandekroonist oleks vaja, aga Euroopa keelte päevast ei sõnagi.
Esmaspäevases "Pressiklubis" arutavad mõnede väljaanete juhid selle üle, mis võiks inimesi huvitada ja "kuidas ilma korralike pealkirjadeta inimesi püüda", seda nad ei kujuta ette. Mina aga küll. Ei ole vaja sellised pealkirju nagu "Omaniku väitel ei olnud naine joobes!" või uudiseid sellest, kellel on kui suured kunstrinnad. See "pealkirjadega püüdmise" poliitika on sama lühinägelik nagu apelleerimine pensionäridest valijatele: töötab ainult mõnda aega.
2007-09-26
2007-09-24
2007-07-30
Et siis jälle folk
Neljapäeval kohtasin oma kursaõde, kellele ütlesin, et homme läheme mehega folgile. Oi mina massiüritustel ei käi, ütles tema. Massiüritustel? Jäin mõttesse. Avastasin, et ma pole kunagi mõelnud folgist, kui massiüritusest. Massidega seostub mul ainult laulupidu.
Kuna ma olen igal aastal kohal, siis ilmselt pole märganud kuidas üritus paisub salaja. Sel aastal panin ja sain seda oma seljaga valusalt tunnetada. Lugu on nüüd nii, et istekoha saamiseks ka murul, kust vähegi näeb lavale, peab olema kohal pool tundi!!! enne konterdi algust. Mina näiteks ei suuda terve päeva püstijalul olla oma nõrga selja pärast. Festival aga kaotab mõtte, kui ma pean iga platsi peal olema pool tundi enne kontserdi algust ja mitmele kontserdile ma üldse nii jõuan. Vägilaste kontserdil laupäeval ma lülisin juba täiega kui enam ka seisuruumi ei olnud. Istusime Kuutrolliga siis kuskil müüriaugus, kust midagi ei näinud ja jõime mõrult oma salaja sissesmuugeldatud veini. Vein ka ei maitsenud. Pühapäeval tekkis väike paanikahoog, et kas ma pean folgilt seekord lahkuma ilma muusikalist elamust saamata. Tõesti, ma polnud kuulnud veel ühtegi esinejat, kelle peale mul ihukarvad püsti tõuseks või silm kella sihverplaati ei otsiks. Muidugi folk pole ainult muusika, folk on ka melu ja palju tutvaid. Selle koha pealt ei saa kurta. Kui poleks tuttavaid, ei liikunuks ka info, et Tsiili rändmuusik Fernando Stern annab lisakontserdi pühapäeval. See on raudselt elamus, ütles mu tuttav ja jooksis ise piletisappa. Nii oligi. Ma sain oma kauaoodatud doosi kätte. Mees oli muusik suure algustähega. Ei teinud tükitööd nagu hispaanlane Eliseo Parra. Ahh eks see ole see värk ka, et kui sa oled esinejast ikka 100 m kaugusel siis siis oledki tast 100m kaugusel igas mõttes. Siseüritustel ma aga põhimõtteliselt pole käinud. Ilmaaegu. Ma juba panin plaani, et 10 aasta pärast käin ainult tubastel kontsertidel, kus on kuiv ja muretu ja vahetu kontakt.
Kuidas saab aga ennast häirida lasta vee otsalõppemisest välikemmergute ees või saslõkitossust toidutänaval? Siit lugesin. Imelikud probleemid. Kui on massiline väliüritus, siis ma isegi ei tule selle peale, et keegi peaks mulle kraanikausid väljakule tooma. Niisked salvrätid on selleks mul alati kotis. Ilmaaegu need välikätepesulad sinna toodi. Nüüd sai vesi otsa ja tekkis probleem, millist enne pole nähtud.
Afterfestival
Palve korraldajatele:
Palun ärge rõõmustage selle üle, et müüsite jälle 200 piletit rokem kui eelmine aasta. Varsti ma enam ei tule.
Palun tehke nii, et platsi peal saaks osta kultuurselt topsikese veini, mitte ainult pudeliga a 130 eeki.
Asi päädis sellega, et otsides omale joomkaaslasi, et pudelit jagada) sattusime tõelise joodiku otsa, kes ütles nutikalt, " miks te siit ostate, rumalad! Poes on sama pudel 75 eeki". Poes, mees, oli saba tänavale. Mistap, ei tasu ühte pudelit ostagi. Osteti KOLM!!! Kontserdile aga oma alkagooliga ei saa. Minna aga tahaks. Valati kaks pudelit Eviani 1,5 liitrise plastipudelisse. Kolmas peideti ära (pärast leiti jälle üles). Järgnevast ma juba kirjutasin eespool.
Lõpetaks nüüd Baskini sõnadega: poleks poolikut old, poleks mitte mingit rõõmu.
Siin ma siis nüüd olen oma Eviani pudeliga ja täitsa svipsis nagu Triibik, kes sai maakoduomanikuks.
Kuna ma olen igal aastal kohal, siis ilmselt pole märganud kuidas üritus paisub salaja. Sel aastal panin ja sain seda oma seljaga valusalt tunnetada. Lugu on nüüd nii, et istekoha saamiseks ka murul, kust vähegi näeb lavale, peab olema kohal pool tundi!!! enne konterdi algust. Mina näiteks ei suuda terve päeva püstijalul olla oma nõrga selja pärast. Festival aga kaotab mõtte, kui ma pean iga platsi peal olema pool tundi enne kontserdi algust ja mitmele kontserdile ma üldse nii jõuan. Vägilaste kontserdil laupäeval ma lülisin juba täiega kui enam ka seisuruumi ei olnud. Istusime Kuutrolliga siis kuskil müüriaugus, kust midagi ei näinud ja jõime mõrult oma salaja sissesmuugeldatud veini. Vein ka ei maitsenud. Pühapäeval tekkis väike paanikahoog, et kas ma pean folgilt seekord lahkuma ilma muusikalist elamust saamata. Tõesti, ma polnud kuulnud veel ühtegi esinejat, kelle peale mul ihukarvad püsti tõuseks või silm kella sihverplaati ei otsiks. Muidugi folk pole ainult muusika, folk on ka melu ja palju tutvaid. Selle koha pealt ei saa kurta. Kui poleks tuttavaid, ei liikunuks ka info, et Tsiili rändmuusik Fernando Stern annab lisakontserdi pühapäeval. See on raudselt elamus, ütles mu tuttav ja jooksis ise piletisappa. Nii oligi. Ma sain oma kauaoodatud doosi kätte. Mees oli muusik suure algustähega. Ei teinud tükitööd nagu hispaanlane Eliseo Parra. Ahh eks see ole see värk ka, et kui sa oled esinejast ikka 100 m kaugusel siis siis oledki tast 100m kaugusel igas mõttes. Siseüritustel ma aga põhimõtteliselt pole käinud. Ilmaaegu. Ma juba panin plaani, et 10 aasta pärast käin ainult tubastel kontsertidel, kus on kuiv ja muretu ja vahetu kontakt.
Kuidas saab aga ennast häirida lasta vee otsalõppemisest välikemmergute ees või saslõkitossust toidutänaval? Siit lugesin. Imelikud probleemid. Kui on massiline väliüritus, siis ma isegi ei tule selle peale, et keegi peaks mulle kraanikausid väljakule tooma. Niisked salvrätid on selleks mul alati kotis. Ilmaaegu need välikätepesulad sinna toodi. Nüüd sai vesi otsa ja tekkis probleem, millist enne pole nähtud.
Afterfestival
Palve korraldajatele:
Palun ärge rõõmustage selle üle, et müüsite jälle 200 piletit rokem kui eelmine aasta. Varsti ma enam ei tule.
Palun tehke nii, et platsi peal saaks osta kultuurselt topsikese veini, mitte ainult pudeliga a 130 eeki.
Asi päädis sellega, et otsides omale joomkaaslasi, et pudelit jagada) sattusime tõelise joodiku otsa, kes ütles nutikalt, " miks te siit ostate, rumalad! Poes on sama pudel 75 eeki". Poes, mees, oli saba tänavale. Mistap, ei tasu ühte pudelit ostagi. Osteti KOLM!!! Kontserdile aga oma alkagooliga ei saa. Minna aga tahaks. Valati kaks pudelit Eviani 1,5 liitrise plastipudelisse. Kolmas peideti ära (pärast leiti jälle üles). Järgnevast ma juba kirjutasin eespool.
Lõpetaks nüüd Baskini sõnadega: poleks poolikut old, poleks mitte mingit rõõmu.
Siin ma siis nüüd olen oma Eviani pudeliga ja täitsa svipsis nagu Triibik, kes sai maakoduomanikuks.
2007-07-16
KUBBSPEL e. Kuubimäng
Meie oleme ristinud selle mängu "Rüütlimäng".
Kui kellelgi on veel tekkinud huvi selle Gotlandilt pärit põneva murumängu vastu, siis ma panen siia mõned lingid mängureeglite ja mängutegemise õpetustega.
Me ise nägime päris palju vaeva, et mingitki infot leida.
Selle mänguga saab korraga tegevust kasvõi 12 inimest ja kõigil on koguaeg põnev ja siin pole vaja jõudu kasutada.
Huvitav, miks seda Eestis nii vähe tuntakse? Gotland ju siinsamas.
Kas keegi on veel seda mänginud ?
2007-07-15
Murakad on ülevalmis
Nädal tagasi me peresisesel foorumil oli teema: "Kas murakas on valmis?"
Kuidas seda teada saada?
Üks võimalus on minna vara turule ja vaadata, kas keegi müüb või uurida turumuttidelt, kas on nähtud kedagi müümas murakaid.
Teine võimalus on ennustada vaarikate järgi. Nad valmivad enamvähem koos. Mõlemat moodi sai uuritud ja järeldusele jõudtud, et VARA VEEL.
Kuid kolmas võimalus ei tulnud üldse pähe: otsida blogidest ja foorumitest. Nüüd ma siis leidsin paraja viite. Nüüd siis!!
Neljas võimalus oli vaadata eelmise aasta moosipurgisildilt kuupäeva, aga tänavaasta see ei tulnud kõne alla, kuna tänavaasta on kõik varem valmis.
Oma seitsmesse fakti ma oleks võinud ka vabalt panna, et mul/meil on oma murakakoht.
Täna hommikul siis trotsides vihma me alusatsime pealetungi. Meie murakakoht on väga raskesti ligipääsetavas kohas. Kõigepealt on vaja läbida dzungel (see on tõesti liaanidega läbipõimunud tihnik), siis forsseerida jõgi ja lõpuks sumada roostikus. Kohale jõudes aga ootab ees auhind- ilus raba ja murakad. Ja neid ikka oli kohe palju. Vat kui nüüd blogi ei peaks (mälu on ju lühike), arvaks, et rohkem kui ei kunagi varem.
Kahjuks on murakapeenar seal üsna kitsas rabaserv ja ma ütleks, et ega peale meie sinna midagi ei jäänud ja ega peale meie sinna vist üldse ühegi teise inimese jalg astunud ei olnud.
Kuidas seda teada saada?
Üks võimalus on minna vara turule ja vaadata, kas keegi müüb või uurida turumuttidelt, kas on nähtud kedagi müümas murakaid.
Teine võimalus on ennustada vaarikate järgi. Nad valmivad enamvähem koos. Mõlemat moodi sai uuritud ja järeldusele jõudtud, et VARA VEEL.
Kuid kolmas võimalus ei tulnud üldse pähe: otsida blogidest ja foorumitest. Nüüd ma siis leidsin paraja viite. Nüüd siis!!
Neljas võimalus oli vaadata eelmise aasta moosipurgisildilt kuupäeva, aga tänavaasta see ei tulnud kõne alla, kuna tänavaasta on kõik varem valmis.
Oma seitsmesse fakti ma oleks võinud ka vabalt panna, et mul/meil on oma murakakoht.
Täna hommikul siis trotsides vihma me alusatsime pealetungi. Meie murakakoht on väga raskesti ligipääsetavas kohas. Kõigepealt on vaja läbida dzungel (see on tõesti liaanidega läbipõimunud tihnik), siis forsseerida jõgi ja lõpuks sumada roostikus. Kohale jõudes aga ootab ees auhind- ilus raba ja murakad. Ja neid ikka oli kohe palju. Vat kui nüüd blogi ei peaks (mälu on ju lühike), arvaks, et rohkem kui ei kunagi varem.
Kahjuks on murakapeenar seal üsna kitsas rabaserv ja ma ütleks, et ega peale meie sinna midagi ei jäänud ja ega peale meie sinna vist üldse ühegi teise inimese jalg astunud ei olnud.
2007-07-12
Ma pean kaheks päevaks Rootsi lendama.
Bagaazi nagu polekski aga mingid hügeeni ja ilutarbed on ikka vaja kaasa võtta. Ühesõnaga tuleb käsipagas, aga sellega on ju igavene kamm. Instruktsioonid Est Airi kodulehelt loetud, hakkasin oma ilu- ja hügeenitarbeid 1 liitri suurusesse kilekotti toppima. Iga totsik või tuub peal olema alla 100ml. Kõik klappis kuni tuli juuksegeel- 200 ml. Andke andeks, neid ei olegi võimalik 100 ml kaupa osta. Ilmselt tuleb dekanteerida ümber, mõtles laboritöötaja minus. Leidsin tühja shampoonipudeli mahuga umbes 10 ml. Selle ma vinnasin Londonist ühest hotellist. Väikseid pudeleid läheb alati vaja. Juuksegeel ummistas selle väikese suu ilusti ära ja ei liikunud edasi mitte muhvigi. Vaat, et hakkas juba kõvastuma. Jätkasin paaniliselt otsinguid ja leidsin natuke suurema pudelikese ihupiimaga (25 ml). See tuli nüüd seest välja pesta. No sellega vedas. Geel oli nõus sellest august totsiku sisemuse poole liikuma.
Niimoodi vannitoas jahmerdades mõtlesin, et ilmselt seda need terroristid taotlesidki, et normaalsed inimsed viidaksid oma aega nõmedustega ja neil on hea meie üle irvitada. Mul oli täitsa tunne, et üks terrorist istus kusagil ventilatsiooni augu taga ja piilus ja itsitas. Ma olen täitsa kindel, et varsti mõeldakse mingi uus lollus välja, kui see nali ära tüütama hakkab.
Bagaazi nagu polekski aga mingid hügeeni ja ilutarbed on ikka vaja kaasa võtta. Ühesõnaga tuleb käsipagas, aga sellega on ju igavene kamm. Instruktsioonid Est Airi kodulehelt loetud, hakkasin oma ilu- ja hügeenitarbeid 1 liitri suurusesse kilekotti toppima. Iga totsik või tuub peal olema alla 100ml. Kõik klappis kuni tuli juuksegeel- 200 ml. Andke andeks, neid ei olegi võimalik 100 ml kaupa osta. Ilmselt tuleb dekanteerida ümber, mõtles laboritöötaja minus. Leidsin tühja shampoonipudeli mahuga umbes 10 ml. Selle ma vinnasin Londonist ühest hotellist. Väikseid pudeleid läheb alati vaja. Juuksegeel ummistas selle väikese suu ilusti ära ja ei liikunud edasi mitte muhvigi. Vaat, et hakkas juba kõvastuma. Jätkasin paaniliselt otsinguid ja leidsin natuke suurema pudelikese ihupiimaga (25 ml). See tuli nüüd seest välja pesta. No sellega vedas. Geel oli nõus sellest august totsiku sisemuse poole liikuma.
Niimoodi vannitoas jahmerdades mõtlesin, et ilmselt seda need terroristid taotlesidki, et normaalsed inimsed viidaksid oma aega nõmedustega ja neil on hea meie üle irvitada. Mul oli täitsa tunne, et üks terrorist istus kusagil ventilatsiooni augu taga ja piilus ja itsitas. Ma olen täitsa kindel, et varsti mõeldakse mingi uus lollus välja, kui see nali ära tüütama hakkab.
2007-07-11
Me käisime Pärnus ja sattusime tagasiteel bussis verbaalse ahistaja küüsi. Ma ütleks, et isegi terroristi. Koha sisse võtnud meie ees, alustas ta mobiiliga vestlust, mis ei lõppenudki ära. Kui me olime jõudnud Sauga jõeni, siis oli mul millegipärast juba kahtlus, et ta räägib Tallinnani välja, sest see jutt oli täiest mõttelage ajatäide. Teisel pool oli ilmselt tibi, kellega ta oli ehk nädalavahetusel "Sunsetis" kohtunud ja nüüd oli vaja elu eest keelt (ehk mobiiltelefoni) kõrva ajada. Kuskil Märjamaa lähedal me vahtisime juba Kuutrolliga üsna abitult ringi, et kas ei tule kuskilt mingit päästvat tegeviust, mis sunniks tal kõne katkestama. Ka kohvi suutis ta tellida ja juua ilma kõne katkestamata. Aga teema, mis nii suurt vaeva vääris, oli abiellumine. Kuid mitte niisama. Mehehakatisel olid suured plaanid - abielluda langevarju hüppe pealt. Kuupäevaks 08.08.08. Eesmärk oli pääseda Õhtulehe kaanele ja rekordite raamatusse ka kui veab. Peaasi olid ajalehed. Teisel pool vist ei tahetud hästi nõusse jääda, sest mees ikka veenis ja moosis ja meelitas ja keelitas. Ikka uuesti ja uuesti. Sama viis, samad sõnad. Haruteeristiks oli mul juba süda paha sellest langevarjujutust. Mul oli ammu tahtmine teda ajukasvajaga hirmutada, aga tema jutu järgi otsustades oli tal tugev ajukahjustus juba nagunii olemas. Vana -Pääskülas ma spetsiaalselt vaatasin, kas ta katkestab jutu bussist väljumiseks või mitte. Isegi katkestas. Ehk sai aku viimaks ometi tühjaks. Bussist ronis välja väike masajalgene (O-jalgne) päss, kes kõndis vaarudes nagu ahv üle tee. Siilisoeng ja mustad dressid. Ilmselt harjutab juba kuskil langevarjuhüppeid.
Õnneks ei jäänud see intsident domineerivaimaks elamuseks Pärnu reisist. Mis oleks võinud vabalt juhtuda, kui me poleks videomakki kaasa võtnud. Nüüd ma tegin oma elu esimese video ja ega mind ei ole ka vist üle paari minuti varem filmitud. Ma ei teadnudki milline ma kõrvalt vaadetes olen. Alles nüüd sain teada. Olin arvanud hullemat. Vat kui pikad aastad elanud endast kehval arvamusel. Nüüd algab uus lehekülg. Tuleb videosari "Rännud Huntidega".
Õnneks ei jäänud see intsident domineerivaimaks elamuseks Pärnu reisist. Mis oleks võinud vabalt juhtuda, kui me poleks videomakki kaasa võtnud. Nüüd ma tegin oma elu esimese video ja ega mind ei ole ka vist üle paari minuti varem filmitud. Ma ei teadnudki milline ma kõrvalt vaadetes olen. Alles nüüd sain teada. Olin arvanud hullemat. Vat kui pikad aastad elanud endast kehval arvamusel. Nüüd algab uus lehekülg. Tuleb videosari "Rännud Huntidega".
2007-07-10
Ma pean aga kohe hoiatama Sind, Triibik ja teisi ketikirjasõpru, et meie blogisse kogu teie üritus sumbub (mitte, et mulle ei meeldiks osaleda), kuna ma pole eriti agar blogosfääris seikleja. Käin ja loesklengi umbes seitsmes blogis.
Kuid alustagem:
1. Ma ei oska autot juhtida. Mõtlen ikka, et peaks kursustele minema (selle kopeerisin Triibikult, sest nii on)
2. Ma ei oska klaverit mängida. Tahaks osata (nagu Triibik, no mis teha). Lisaks ei oska ka muid pille. Olen õppinud vanaisalt kannelt ja Endel Loitmelt kitarri. Kumbagi ei mäleta mängida. Ma olen seda terve elu väga põdenud, et pilli ei oska. Nooti tunnen ja laulan noodist ka. Hääleulatus on hästi lai. Kompenseerimaks oma puudujääke, panin tütre plokkflööti õppima. Küll ta veel tänab mind selle eest.
3. Sügavat vett ei karda, aga kõrgust olen vanemaks saades kartma hakanud. Kõrguskartus on mul ikka täitsa patoloogiline. Viimati Hermanni kindluses Narvas, ma olin näost kaame kui ringi peale sain torni otsas. Kõpu tuletornis roomasin ka mööda platvormi sisemist serva. Kõrgusest alla vaadates tõmbab maa mind enda poole.
4. Ma olen Islandil käinud. See oli üks mu unistustest.
5. Ma ei ole kunagi suitsu teha proovinud.
6. Mul on tugevad biovoolud ja anne mõtte jõul mõjutada sündmuste kulgu. Kui ma seda esimest korda kogesin, siis valdas mind õud. Nüüd olen harjunud. Spooky!
7. Mul on sünnipäevakaim - inimene, kes sündis üsna samal ajal kui mina ja kellega me oma juhtumisi elus võrdleme ja ahhetame ja imestame. Kui temal midagi juhtub, siis juhtub mul varsti sama asi. Näiteks oli nii, et kui temal oli iraanlasest meestuttav, siis veeretas saatus mu teele iraani/itaaliaverd meeskodaniku. Meie isadel on sama elukutse ja meie maakodud olid 5 km kaugusel juba enne tuttavaks saamist. Kui tema laps satub intensiivi, siis aasta pärast satub minu laps intensiivi. Kui ta jääb haigeks, jään ka mina haigeks. Sealjuures me peaaegu ei kohtu, aga meil on mingi kummaline side.
Kindlasti tulevad mul pärast selle postituse ilmutamist palju paremad faktid meelde.
Kuid alustagem:
1. Ma ei oska autot juhtida. Mõtlen ikka, et peaks kursustele minema (selle kopeerisin Triibikult, sest nii on)
2. Ma ei oska klaverit mängida. Tahaks osata (nagu Triibik, no mis teha). Lisaks ei oska ka muid pille. Olen õppinud vanaisalt kannelt ja Endel Loitmelt kitarri. Kumbagi ei mäleta mängida. Ma olen seda terve elu väga põdenud, et pilli ei oska. Nooti tunnen ja laulan noodist ka. Hääleulatus on hästi lai. Kompenseerimaks oma puudujääke, panin tütre plokkflööti õppima. Küll ta veel tänab mind selle eest.
3. Sügavat vett ei karda, aga kõrgust olen vanemaks saades kartma hakanud. Kõrguskartus on mul ikka täitsa patoloogiline. Viimati Hermanni kindluses Narvas, ma olin näost kaame kui ringi peale sain torni otsas. Kõpu tuletornis roomasin ka mööda platvormi sisemist serva. Kõrgusest alla vaadates tõmbab maa mind enda poole.
4. Ma olen Islandil käinud. See oli üks mu unistustest.
5. Ma ei ole kunagi suitsu teha proovinud.
6. Mul on tugevad biovoolud ja anne mõtte jõul mõjutada sündmuste kulgu. Kui ma seda esimest korda kogesin, siis valdas mind õud. Nüüd olen harjunud. Spooky!
7. Mul on sünnipäevakaim - inimene, kes sündis üsna samal ajal kui mina ja kellega me oma juhtumisi elus võrdleme ja ahhetame ja imestame. Kui temal midagi juhtub, siis juhtub mul varsti sama asi. Näiteks oli nii, et kui temal oli iraanlasest meestuttav, siis veeretas saatus mu teele iraani/itaaliaverd meeskodaniku. Meie isadel on sama elukutse ja meie maakodud olid 5 km kaugusel juba enne tuttavaks saamist. Kui tema laps satub intensiivi, siis aasta pärast satub minu laps intensiivi. Kui ta jääb haigeks, jään ka mina haigeks. Sealjuures me peaaegu ei kohtu, aga meil on mingi kummaline side.
Kindlasti tulevad mul pärast selle postituse ilmutamist palju paremad faktid meelde.
2007-07-02
Laulupidu
Laulupidu tuli sel aastal teisiti. Mina kuulasin ja Kiisik laulis. Siiamaani oli vastupidi.
Ma küll vaikselt lootsin, et saame koos mõnele laulupeole, aga mis teha, kui tal eelmises koolis polnud kooli koorigi. No eks on nendel laulupidudel ikka käidud ka. Täitsa huvitav on vahel ise kõrvalt vaadata. Tegin mitu järeldust. Üks, et tegelikult on kaks pidu- lauljatel seal kaare all on üks pidu ja kuulajatel teine. Kuulajatele on laulupidu põhjus suguvõsa kokkutulekuks. Söögid, joogid, piknikutekk ja juttu jätkub kauemaks. Ma pidin oma emagi korrale kutsuma, et juhtumisi tuleb lavalt praegu üks üsna ilus laul, mida võiks kuulata. Ruumiga oli tänavaasta kitsas. Muru peal ei saanud isegi jalgu välja sirutada ja naabri jalad olid otse minu tagumiku all, kuid õnneks juhtusid tulihingelised laulupeolised olema, kes kõiki laule kaasa püüdsid laulda ja kommentaarid, et kuidas seda laulu ja kus on lauldud, olid nii südantliigutavad.
Kiisiku esmamuljet saab lugeda tema blogist: "Laulupidu oli massive massive. Polnud NII võimas nagu Lupetta lubas, aga no okei, küllalt".
No mida ma lubasin? Verd, higi ja pisaraid? Kruvisin vist ootused liiga kõrgele. Pisaraid ei tulnudki.
Nojah ma ei osanud teda hoiatada ebamugavustest, mis minu jaoks on niivõrd loomulik laulupeo osa ja mida korduvalt on kogetud. Saigi ise oma nahal ära proovida. Võimas oli ikka. Mina ei tea, miks just Chalice "Minu inimesed" mulle nii hinge on läinud. Seekord kohe rohkem kui "Mu isamaa" või T. Mägi " Palve". Täitsa võimas, et endiselt patriootilisi tundeid tekitavaid laule osatakse kirjutada.
Ma küll vaikselt lootsin, et saame koos mõnele laulupeole, aga mis teha, kui tal eelmises koolis polnud kooli koorigi. No eks on nendel laulupidudel ikka käidud ka. Täitsa huvitav on vahel ise kõrvalt vaadata. Tegin mitu järeldust. Üks, et tegelikult on kaks pidu- lauljatel seal kaare all on üks pidu ja kuulajatel teine. Kuulajatele on laulupidu põhjus suguvõsa kokkutulekuks. Söögid, joogid, piknikutekk ja juttu jätkub kauemaks. Ma pidin oma emagi korrale kutsuma, et juhtumisi tuleb lavalt praegu üks üsna ilus laul, mida võiks kuulata. Ruumiga oli tänavaasta kitsas. Muru peal ei saanud isegi jalgu välja sirutada ja naabri jalad olid otse minu tagumiku all, kuid õnneks juhtusid tulihingelised laulupeolised olema, kes kõiki laule kaasa püüdsid laulda ja kommentaarid, et kuidas seda laulu ja kus on lauldud, olid nii südantliigutavad.
Kiisiku esmamuljet saab lugeda tema blogist: "Laulupidu oli massive massive. Polnud NII võimas nagu Lupetta lubas, aga no okei, küllalt".
No mida ma lubasin? Verd, higi ja pisaraid? Kruvisin vist ootused liiga kõrgele. Pisaraid ei tulnudki.
Nojah ma ei osanud teda hoiatada ebamugavustest, mis minu jaoks on niivõrd loomulik laulupeo osa ja mida korduvalt on kogetud. Saigi ise oma nahal ära proovida. Võimas oli ikka. Mina ei tea, miks just Chalice "Minu inimesed" mulle nii hinge on läinud. Seekord kohe rohkem kui "Mu isamaa" või T. Mägi " Palve". Täitsa võimas, et endiselt patriootilisi tundeid tekitavaid laule osatakse kirjutada.
2007-06-30
Tänu Triibikule on mul ka nüüd kiiksu teatepulk käes. Kuhu ma sellega nüüd põrutan? Mul on sama tunne nagu "Smack the Pony" sketsis naisel, kes jooksis teatejooksu kõrgete kontsadega. Natuke ebalev.
Oot , kas siin on mingi kindel kondikava, mida peab jälgima? Kuutrollil on ilmselt ikka teised kiiksud ja tegelikult on enda kiiksud teistele paremini näha kui endale. Või kuidas?
Kuid olgu:
1. Söögitegemisega on nii, et ma kogusin kunagi hoolega retsepte. Kirjutasin isegi märkmikku ja kasutasin ka. Viimastel aastatel aga haaran ajakirjade ja interneti järele vahetult enne sünnipäevasid ja siis vaaritan nagu segane ja siis kõik kiidavad (piinlik). Kuid alles hiljuti tegin sellise avastuse, et igapäevaselt teen ma enim toite, mida ma olen õppinud oma vanaemalt. Jah just, mitte emalt. Mingeid mõõte ma ei kasuta mille peale Kuutroll ahastab, et kuidas nii saab. Tema kraadib millimeetritäpsusega kaerahelbeid näiteks pudrupiima sisse. Meie sööme putre.
Kuid hiljuti tuli mingi lehe kaasandena kaasa üsna huvitavate retseptide bloshüür ja me otsutasime järjest kõik toidud ära teha. Vormitoidud on head lihtsad teha ja maitsvad süüa. Kõik ühte potti ja ahju. Pärmitaigen on mõistatus. Üldiselt on mul see kiiks, et söögitegemisest hoidsin ma eemale niikaua kui sain. Eriline huvi puudus. Isegi trots oli selle vastu. Selle põhjus oli ka vanaema, kes oli oma mehe ümmardaja terve elu olnud ja söömine pidi käima kellapealt. Kui kell 14.00 polnud lõuna (kahekäiguline) laual, siis tuli pahandus. Nii ma hakkasin söögitegemist vihkama, aga see läks üle.
2. Lugemisega on mul see kiiks, millest ma olen juba rääkinud. Väga raske on leida seda asendit ja olukorda, kus ma saan rahulikult konsentreeruda. Loen kohutavalt vähe. Ka lehti ja ajakirju. Mulle tundub, et ajakirjandus ründab mind. Mul on kiiks, et kui ma jään lehte lugema, siis jääb midagi vajalikku tegemata, aga samas ma võin niisama aknast välja vahtida. Mulle väga meeldib kuulata tarkade inimeste jutte. Näiteks "ööülikooli".
3. Kindlast on mul kiiks jääda teleka ette magama. Seda võiks isegi refleksiks nimetada. Olgu, kui huvitav film tahes, hilisematel kellaaegadel on suuri raskusi silmalaugude lahti hoidmisega.
4.Koristamisekiiks! No sellest on siin ka juttu olnud. Mul on kuri kahtlus, et Kiisik ei viitsi just sellepärast korsitada, et varem või hiljem viskab mul üle ja ma koristanka tema asjad ära. Koristamiskiiksu võiks lahterdada ka patoloogia alla. Mingi kompulsiivne häire. Vahel on nii, et ma ei saa rahulikult keskenduda näitkes lugemisse enne, kui mingi asi on oma kohale tagasi tõstetud.
5. Aianduskiiks. Mulle meeldib lillepeenraid rohida. Umbrohtu nokkida. Muru niita ja..
6. triikida. Hah, selle viimasega seoses meenutas mu kunagine koorikaaslane seika, mille ise olin unustanud. 1995 aastal Saksmaal kooriga reisides sattusin elama (no mitte ma üksi) poissmehest sõpruskoori liikme juurde. Meie, Eesti naised, nõudsime triikimislauda ja kukkusime enne esinemist riideid triikima. Sama tegime ka pestud T-särkidega, mida tema ära imestada ei jõudnud. "Keegi ei triigi T-särki!" ja ilmselt minu kiusamiseks triikis ka mu teksadele "karistuseks" viigid sisse. Jah mul oli triikimise kiiks juba lapsena, kui ma külas läksin pererahva juurde ja küsisin, et ega neil midagi triikida ei ole, sest mul hakkas suurte inimeste seltskonnas nii igav. Ma võisin olla siis 10-12. Enam mul triikimise kiiksu ei ole.
7.Lapsikusekiiks on ka tugev. Seda lähemalt ei oskagi kommenteerida, aga ju teised on tähele pannud ikka. Ma olen tihti lapsikum kui mu laps.
Ma saan asjadest omamoodi imelikult aru ja vahest see ei ühti üldise arusaamaga. Selle kiiksu näiteks ma pean kirjutama omaette sissekande.
8. Meeldib pähklitega sherbetti järada. Terve känaka võin ära süüa ja piima peale juua. Pärast süda läigib. Üldiselt olen ikka suur tervsiliku toitumise pooldaja. Söön umbrohtusid ka. Näiteks kurgirohtu. Minuarust väga hea hapukoorega salatiks tehtuna. Kõva kurgi lõhn käib üles ilma ühegi kurgita. Grillimine ei meeldi. Eriti süütevedeliku hais.
Joon kohvi meega juba 2 aastat. Kõik, kes ütlevad, et see rikub kohvi maitset, ei tea, mida nad räägivad.
9.and now something completely different.... "Kariibimere piraadid". Milles on asi? Kus seal see nali on? Esimest osa vaadates jäin magama, teist osa läksin kinno vaatam, sest olen mõjutatav inimene. Kolmandat osa ei tahaks vaatama minna, pliiiis!Vihkan massipsühhoosi. Massidega lähen kaasa ainult laulupeo rongkäigus.
Kuid edasi kirjutagu oma Kiiksudest siis Kiisik ja ... kõik kes mind loevad.
Oot , kas siin on mingi kindel kondikava, mida peab jälgima? Kuutrollil on ilmselt ikka teised kiiksud ja tegelikult on enda kiiksud teistele paremini näha kui endale. Või kuidas?
Kuid olgu:
1. Söögitegemisega on nii, et ma kogusin kunagi hoolega retsepte. Kirjutasin isegi märkmikku ja kasutasin ka. Viimastel aastatel aga haaran ajakirjade ja interneti järele vahetult enne sünnipäevasid ja siis vaaritan nagu segane ja siis kõik kiidavad (piinlik). Kuid alles hiljuti tegin sellise avastuse, et igapäevaselt teen ma enim toite, mida ma olen õppinud oma vanaemalt. Jah just, mitte emalt. Mingeid mõõte ma ei kasuta mille peale Kuutroll ahastab, et kuidas nii saab. Tema kraadib millimeetritäpsusega kaerahelbeid näiteks pudrupiima sisse. Meie sööme putre.
Kuid hiljuti tuli mingi lehe kaasandena kaasa üsna huvitavate retseptide bloshüür ja me otsutasime järjest kõik toidud ära teha. Vormitoidud on head lihtsad teha ja maitsvad süüa. Kõik ühte potti ja ahju. Pärmitaigen on mõistatus. Üldiselt on mul see kiiks, et söögitegemisest hoidsin ma eemale niikaua kui sain. Eriline huvi puudus. Isegi trots oli selle vastu. Selle põhjus oli ka vanaema, kes oli oma mehe ümmardaja terve elu olnud ja söömine pidi käima kellapealt. Kui kell 14.00 polnud lõuna (kahekäiguline) laual, siis tuli pahandus. Nii ma hakkasin söögitegemist vihkama, aga see läks üle.
2. Lugemisega on mul see kiiks, millest ma olen juba rääkinud. Väga raske on leida seda asendit ja olukorda, kus ma saan rahulikult konsentreeruda. Loen kohutavalt vähe. Ka lehti ja ajakirju. Mulle tundub, et ajakirjandus ründab mind. Mul on kiiks, et kui ma jään lehte lugema, siis jääb midagi vajalikku tegemata, aga samas ma võin niisama aknast välja vahtida. Mulle väga meeldib kuulata tarkade inimeste jutte. Näiteks "ööülikooli".
3. Kindlast on mul kiiks jääda teleka ette magama. Seda võiks isegi refleksiks nimetada. Olgu, kui huvitav film tahes, hilisematel kellaaegadel on suuri raskusi silmalaugude lahti hoidmisega.
4.Koristamisekiiks! No sellest on siin ka juttu olnud. Mul on kuri kahtlus, et Kiisik ei viitsi just sellepärast korsitada, et varem või hiljem viskab mul üle ja ma koristanka tema asjad ära. Koristamiskiiksu võiks lahterdada ka patoloogia alla. Mingi kompulsiivne häire. Vahel on nii, et ma ei saa rahulikult keskenduda näitkes lugemisse enne, kui mingi asi on oma kohale tagasi tõstetud.
5. Aianduskiiks. Mulle meeldib lillepeenraid rohida. Umbrohtu nokkida. Muru niita ja..
6. triikida. Hah, selle viimasega seoses meenutas mu kunagine koorikaaslane seika, mille ise olin unustanud. 1995 aastal Saksmaal kooriga reisides sattusin elama (no mitte ma üksi) poissmehest sõpruskoori liikme juurde. Meie, Eesti naised, nõudsime triikimislauda ja kukkusime enne esinemist riideid triikima. Sama tegime ka pestud T-särkidega, mida tema ära imestada ei jõudnud. "Keegi ei triigi T-särki!" ja ilmselt minu kiusamiseks triikis ka mu teksadele "karistuseks" viigid sisse. Jah mul oli triikimise kiiks juba lapsena, kui ma külas läksin pererahva juurde ja küsisin, et ega neil midagi triikida ei ole, sest mul hakkas suurte inimeste seltskonnas nii igav. Ma võisin olla siis 10-12. Enam mul triikimise kiiksu ei ole.
7.Lapsikusekiiks on ka tugev. Seda lähemalt ei oskagi kommenteerida, aga ju teised on tähele pannud ikka. Ma olen tihti lapsikum kui mu laps.
Ma saan asjadest omamoodi imelikult aru ja vahest see ei ühti üldise arusaamaga. Selle kiiksu näiteks ma pean kirjutama omaette sissekande.
8. Meeldib pähklitega sherbetti järada. Terve känaka võin ära süüa ja piima peale juua. Pärast süda läigib. Üldiselt olen ikka suur tervsiliku toitumise pooldaja. Söön umbrohtusid ka. Näiteks kurgirohtu. Minuarust väga hea hapukoorega salatiks tehtuna. Kõva kurgi lõhn käib üles ilma ühegi kurgita. Grillimine ei meeldi. Eriti süütevedeliku hais.
Joon kohvi meega juba 2 aastat. Kõik, kes ütlevad, et see rikub kohvi maitset, ei tea, mida nad räägivad.
9.and now something completely different.... "Kariibimere piraadid". Milles on asi? Kus seal see nali on? Esimest osa vaadates jäin magama, teist osa läksin kinno vaatam, sest olen mõjutatav inimene. Kolmandat osa ei tahaks vaatama minna, pliiiis!Vihkan massipsühhoosi. Massidega lähen kaasa ainult laulupeo rongkäigus.
Kuid edasi kirjutagu oma Kiiksudest siis Kiisik ja ... kõik kes mind loevad.
2007-06-28
Tegelikult ma olen väga uhke, et mul on kaks emekuutrollriitproffessorist sugulast: vanaisa vennapoeg ja vanaema õepoeg. Esimene on geoloogiaproff ja teine molekulaarfüüsika proff. Esimene Eestis ja teine Ameerika mandril. Vat selle teise loengut "Stanford Plastic Eye Project" käisin mina täna kuulamas. Kohe õndsal puhkusehommikul panin kella vara helisema, et Tartu Tehnoloogiainstituuti rattaga (muide) kella 10ks kohale jõuda. Jõudsin ka, kui mul rajaleidja ees sõitis. Ega ma üksi oleks julenudki minna. Sellest on 10 aastat möödas, millal ma viimati Tartus rattaga sõitsin ja mina neid tänavaliikluskorraldusi siin ei tunne. Niimoodi võib ratas alguses pigem tüliks kui kasuks olla. Naerge jah koos Kuutrolliga, et inimesele kingitakse ratas ja ta ei kargagi kohe selle selga ja küta mööd linna ringi. Muide ega rattaga ei saa korralikult poodelda. See on ikka nagu punktist A punkti B sõitmiseks mitte trajektooril A,B,C,D, jälle C, siis E, G jne. Iga kord ratas lukku ja lukust lahti. Ega neid ratta lasipuid on väga väheste poodide ees ju. Rattatee probleemidest ma üldse ei viitsi rääkidagi. Vata millised uued mured nüüd kohe.
Ehh Amsterdam, mon amie!
Mõtle kui mul oleks veel selline kolme lapsega kast esiratastel, pakiraamil kompsud ja vuraks niimoodi hommikust õhtuni. Mis jalad neil küll on, mõtlesin ma, kui sealmaal neid naisi imetlesin. Aga tselluliidikreemid jäävad ostmata. Reied on neil kindlati trimmis. Sihuke trenn, et vähe pole.
Kui ilmad paranevad (siis kui külalised lahkuvad) on plaan Raadi Mõis üle vaadata. Mida pole näind, seda pole näind ütleks Janes. Küll olen sellest aga VÄGA palju kuulnud alates lapsepõlvest.
Ehh Amsterdam, mon amie!
Mõtle kui mul oleks veel selline kolme lapsega kast esiratastel, pakiraamil kompsud ja vuraks niimoodi hommikust õhtuni. Mis jalad neil küll on, mõtlesin ma, kui sealmaal neid naisi imetlesin. Aga tselluliidikreemid jäävad ostmata. Reied on neil kindlati trimmis. Sihuke trenn, et vähe pole.
Kui ilmad paranevad (siis kui külalised lahkuvad) on plaan Raadi Mõis üle vaadata. Mida pole näind, seda pole näind ütleks Janes. Küll olen sellest aga VÄGA palju kuulnud alates lapsepõlvest.
2007-06-18
Juuni
Parafraseerides siin Kalakest ma küsiks: KUHU KADUS JUUNI?
Eks ma juba mais mõtlesin õudusega, mis saama hakkab, kui on ette teada, et kõik nädalavahetused on kinni planeeritud. Ainult mitte Jaanilaupäev. Vat see on päev, millega mina ei oska midagi peale hakata. Kuna ma ei oska seda eestipäraselttähistada on mul alati tahtmine selleks ajaks hoopis mujale minna. Veel pole läinud aga plaan on. Ühesõnaga jaanilaupa ma ei tee midagi. Ilmselt rohin mõne peenra, käin saunas ja lähen magama. Nagunii eelmistel nädalavahetustel on üks pralletamine olnud.
3.juuni: Tööreis Amsterdami -I am sterdam
9.juuni: Dante juubel ehk siis sünnipäeva pidamine
Väga suur tänu kõigile kingituse eest!!
16.juuni: firma suvepäevad Voorel- 12 tundi võistlusi. Tulemuseks oli sääremarjakramp hommikul. Infoks teistele, et kui õhtujuhiks valitakse O.Ulp siis puhata ja mängida ei saa üldse. Ausalt öelda mina väsisin neist lugematutest mängudest ja jõukatsumistest lõpuks täiesti ja kell 24, kui algas VABA AEG, ma vajusin voodisse nagu äraaetud hobune.
See tööaasta on olnud liiga pikk ja liiga stressirohke. Kuid enam hullemaks minna ei saa. See on mu lohutus.
Nüüd terendab silmapiiril PUHKUS.
Sellele on pandud suured lootused:
1. saada terveks- terve olla tähendab seda, et kuskilt ei valuta ega ole muud halba tunnet
2. puhata välja
3. lugeda raamatut
4.mitte tõmmelda ja ringi onada vaid olla võimalikult kaua ühe koha peal. Ühesõnaga võtt asja rahulikult ja mitte rõhuda kvantiteedile. No umbes, et mitut sõpra jõuad puhkuse ajal külastada.
5.igavleda - ma ei mäletagi seda tegevust enam. Jube huvitav oleks kogeda üle pika aja.
Eks ma juba mais mõtlesin õudusega, mis saama hakkab, kui on ette teada, et kõik nädalavahetused on kinni planeeritud. Ainult mitte Jaanilaupäev. Vat see on päev, millega mina ei oska midagi peale hakata. Kuna ma ei oska seda eestipäraselttähistada on mul alati tahtmine selleks ajaks hoopis mujale minna. Veel pole läinud aga plaan on. Ühesõnaga jaanilaupa ma ei tee midagi. Ilmselt rohin mõne peenra, käin saunas ja lähen magama. Nagunii eelmistel nädalavahetustel on üks pralletamine olnud.
3.juuni: Tööreis Amsterdami -I am sterdam
9.juuni: Dante juubel ehk siis sünnipäeva pidamine
Väga suur tänu kõigile kingituse eest!!
16.juuni: firma suvepäevad Voorel- 12 tundi võistlusi. Tulemuseks oli sääremarjakramp hommikul. Infoks teistele, et kui õhtujuhiks valitakse O.Ulp siis puhata ja mängida ei saa üldse. Ausalt öelda mina väsisin neist lugematutest mängudest ja jõukatsumistest lõpuks täiesti ja kell 24, kui algas VABA AEG, ma vajusin voodisse nagu äraaetud hobune.
See tööaasta on olnud liiga pikk ja liiga stressirohke. Kuid enam hullemaks minna ei saa. See on mu lohutus.
Nüüd terendab silmapiiril PUHKUS.
Sellele on pandud suured lootused:
1. saada terveks- terve olla tähendab seda, et kuskilt ei valuta ega ole muud halba tunnet
2. puhata välja
3. lugeda raamatut
4.mitte tõmmelda ja ringi onada vaid olla võimalikult kaua ühe koha peal. Ühesõnaga võtt asja rahulikult ja mitte rõhuda kvantiteedile. No umbes, et mitut sõpra jõuad puhkuse ajal külastada.
5.igavleda - ma ei mäletagi seda tegevust enam. Jube huvitav oleks kogeda üle pika aja.
2007-06-06
Veel täna õhtuni saab anda allkirja õigluse eest.
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=727
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=727
2007-06-02
Ükskõik kuidas ma ka ei pinguta oma elu rahulikumaks sättida, see õnnestub heal juhul ainult nädalaks. Siis hakkab uus kamm peale. Esiteks ma ei mäleta, millal mul kõik ihuliikmed korraga terved oleks olnud. No see kõlas natuke liialdatult aga no korraga hästi igast kohast ma ei ole ennast juba ammu tundud, aga sellega võib harjuda. Halvem asi on see, et mul on tekkinud mingi immuunpuudulikkus, sest ma võtan juba külge selliseid baktereid, mille kohta kirjandus kirjutab, et see saab juhtuda ainult joodikutel. No või pikalt tõvevoodis voolikute all lamades. Arstid (kolm erinevat) teevad suuri silmi: "Kust te sellise bakteri saite?". Kust ma sain, kust ma sain? KUST MA TEAN? Kuid pühapäeval pean ma jälle Amsterdami lendama koos oma bakteritega. See ei ole enam lõbus. Ometi ma ootasin seda komandeeringut nagu puhkust. Igakevadine tulbid ja Amsterdam. Kanalituurid, kontserdid ja restoraniõhtud. Kongress ja free communication muidugi ka. Kuid mulle meeldib hotellides elada, sest ilmselt ma ei tee seda piisavalt tihti. Seal võib tuppa astudes kohe voodisse visata ja mõttetult telekapulti klõpsima hakata, mida ma kodus endale lubada ei saa.
Kuna mul on iga kord Amsterdamis olles olnud vähe aega, siis ma võtan ühe muuseumi korraga. Seekord läheb loosi vist Rembrandti maja ja kui aega jääb siis maailma vanim botaanikaaed.
Oi mulle ei meeldi kohvrit pakkida.
Kuna mul on iga kord Amsterdamis olles olnud vähe aega, siis ma võtan ühe muuseumi korraga. Seekord läheb loosi vist Rembrandti maja ja kui aega jääb siis maailma vanim botaanikaaed.
Oi mulle ei meeldi kohvrit pakkida.
2007-05-24
Kui ma avan online Postimehe lootuses, et ma näen esikohal uudist " Jaapani Keiser jõudis Eestisse", siis olin liiga sinisilmne. PM arvates huvitab eestlast rohkem viina, suitsu ja bensiini hind. Välja näeb see siis nii, et hunnik sigarette ja selle all väikselt Keisripaari pilt ja jutt. Nii kurb ja nii näotu.
Teisest küljest jälle see, mida ma näen ei pruugi olla alati päris adekvaatne, sest hommikul ma lugesin näiteks lehest pealkirja "Kaitseväe suurõppus peletas ratastooli hobused jooksu" pärast seda, kui ma olin lugenud" Ratastooliinimesed kaardistavad Pärnut ". Selle peale ütles mu endine kolleeg, et üsna tavaline on see kui sõna *perearst* loetaks *pederast*.
Kuidas seda nähtust nimetataksegi?
Teisest küljest jälle see, mida ma näen ei pruugi olla alati päris adekvaatne, sest hommikul ma lugesin näiteks lehest pealkirja "Kaitseväe suurõppus peletas ratastooli hobused jooksu" pärast seda, kui ma olin lugenud" Ratastooliinimesed kaardistavad Pärnut ". Selle peale ütles mu endine kolleeg, et üsna tavaline on see kui sõna *perearst* loetaks *pederast*.
Kuidas seda nähtust nimetataksegi?
2007-05-16
WNGD
Deeem, nüüd on see päev jälle maha magatud. Kui ma seda esimest korda kuulsin, et selline päev on olemas, siis ma püüdsinn ennast ette kujutada nii ühes kui ka teises aias. Tamsalu aed on vastasmajaelanikele otse peo peal ja seal elab kohalik konstaabel. Nalja kui palju! Voorel on aed jälle otse metsa ääres ja võib sääskedega probleeme olla. No mis ma unistan, ega Eestis ei olegi võimalik eriti mai esimesel pühapäeval alasti õues olla.
Kuid olge siis järgmisel aastal valmis.
People across the globe are encouraged, on Saturday, May 3, 2008 to tend their portion of the world's garden clothed as nature intended.
Panite tähele - across the globe. Hoolimata kliimavööndist. Ehh võ!
See jutt tuli ajendatuna sellest, et Triibik tõstatas küsimuse - mida kanda aias seljas.
Kuid olge siis järgmisel aastal valmis.
People across the globe are encouraged, on Saturday, May 3, 2008 to tend their portion of the world's garden clothed as nature intended.
Panite tähele - across the globe. Hoolimata kliimavööndist. Ehh võ!
See jutt tuli ajendatuna sellest, et Triibik tõstatas küsimuse - mida kanda aias seljas.
2007-05-13
2007-05-12
Viimaseaja sündmustega meenus mulle, mu vanaisa jutustus sellest, kuidas enamlased Tartus Kalevipoja õhku lasid. Noh eks nad lasid ju õhku ka kõik meie vabadussõja sambad. Kogemata jäi alles Kuperjanovi haua monument ja üsna kindlalt kiristasid nõukogulased samamoodi hambaid, kui iga jumala 24. veebruar sinna riigivastased kogunesid. Samamoodi oli miilits platsis ja mõned läksid kinni. Kujutage ette, kui siis ühel päeval oleks teada saadud, et võuimud kavatsevad seda teisaldada näiteks Valgamaale, sinna kus Paju lahing toimus. Ma olen kindel, et oleks tekkinud madin miilitsate ja üliõpilaste vahel ainult, et see oleks üsna eos juba maha surutud ja karistused oleks olnud palju karmimad. Ülikoolidest välja oleks lennanud kõik, kelle nägu vähegi sündmuspaigal oleks tuvastatud..
Kuid jah see Kalevipoeg. Kohe kui ta taastati läksin vaatama, et mis ime see siis on, mille jõhkrast lõhkumisest ma lapsepõlves nii palju kuulma pidin. Noh ütleme nii, et kui keegi ta elu kallale kipuks, siis ausalt öelda see ei tekitaks minus tugevaid emotsioone. Ma olen samuti nagu Triangel mõelnud viimasel ajal, mis oleks minu jaoks selline identiteediga seotud märk, mille kallal vägivallatsemine mind endast välja ajaks. See pole kuigi originaalne aga laulukaare ja tuletorni lammutamine paneks mind nutma ja mitte vähe.
Kuid jah see Kalevipoeg. Kohe kui ta taastati läksin vaatama, et mis ime see siis on, mille jõhkrast lõhkumisest ma lapsepõlves nii palju kuulma pidin. Noh ütleme nii, et kui keegi ta elu kallale kipuks, siis ausalt öelda see ei tekitaks minus tugevaid emotsioone. Ma olen samuti nagu Triangel mõelnud viimasel ajal, mis oleks minu jaoks selline identiteediga seotud märk, mille kallal vägivallatsemine mind endast välja ajaks. See pole kuigi originaalne aga laulukaare ja tuletorni lammutamine paneks mind nutma ja mitte vähe.
2007-05-10
Identiteediküsimus
Ma pole ammu nii palju lehti lugenud, kui viimase kahe nädala jooksul. Estonia huku ajaga võiks võrrelda seda. Ma pole ka iialgi oma pead murdnud sellega, et millel siis ikka seisneb meie venelaste identiteet või üldse kunagi püüdnud vaadata nende vaatevinklist asju. Neil on oma elu, meil on oma elu. Ma poleks kunagi ise välja mõelnud, et selles pronksmehes peitubki nende identiteediküsimus. Ausalt, nagu oleks hakanud maailma teistmoodi vaatama ja tänu P.Tulviste, M.Lotmani, A.Hvostovi, I.Raagi T.Saartsi selgitustele. Lotmani semiootiliste märkide lahtiseletamaine kaldus küll minuarust natuke liiga müstikasse. Vat see on kui inimene lapsest saati semiootikutega lävib. Igal pool näeb märke. Läksin ja küsisin otse oma venelannast töökaaslase käest, et kas tema teadis, et maasse torgatud nelk tähendab sidet surnute ja elavate vahel ja kas temale on ka pronksmees identideediküsimus. Nagu ei tahaks uskuda. Ta hakkas naerma. Vaevalt, et venelased nii sümbolistlikult mõtlesid, ütles ta ja loomulikult on tal palju muid väärtusi elus. Kuid ta ütles, et on kunagi lilli viinud sinna. Kunagi, ükskord.
Meil on tööl 26 töötajast 5 venelast ja 1 ukrainlane. Ega me eriti ikka ei integreeru küll. Nemad omavahel ukrainlasega ka mitte. Riigikeelt ei räägi nendest kaks. Kuidas me pole ka meelitanud (palga ja tasuta keeleõppega), pole me suutnud neid eesti keelt õppima motiveerida. Kui aus olla, siis normaalseid eesti keele kursusi Tallinnas napib. Teine ettekääne on see, et nagunii nende pea seda keelt ei võta. Puhas firma raha raiskamine. Tööl hoiavad ikka omaette. Aga eestlane pole ju pealetükkiv tüüp, kes elueest püüaks kedagi lõbustada ja kaasa haarata. Eestlane vaatab, et las ta olla peale omaette. Omaette on nii tore olla ju. Mulle näiteks meeldib. Selles mõttes oli hariv Tulviste artikkel, kus seletati eestlase ja venekase erinevat psühholoogiat.
Kolmas või ma-ei-tea mitmes probleem on see alaväärsuskompleks, mis võib enneolematult palju pahandust tekitada ja kummalisi avaldumisvorme võtta. Isegi haigused tulevad enamasti madalast enesehinnangust. Nohu kindlasti.
Raagi arvates on eestlastel jälle välja elamata jäänud kannatajaks olemise vajadus. No mine võta kinni.
Peamurdmist pikaks ajaks.
Ärritav on kogu selle loo juures aga just meedia kirgi üles küttev roll. Väga tabavalt võrdles Hvostov meediat Notsuga, kes siis kui Ruu vette kukkus, hakkas ühe koha peal hüppama ja närviliselt karjuma:" OI jeerum, oi jeerum!".
Ma olen alati öelnud: Karupoeg Puhh, Alice Imedemaal ja Muumioru lood on väga filosoofiline ja psühhoanalüütiline kirjandus. Mina vist sarnanen Iiahiga mõnikord. Ma olen umbusklik ja üks on kindel- usaldamatus eestalste ja venelaste vahel igatahes suurenes seitsme penikoorma saapa sammu võrra. Usaldamatusest aga tekivad igasugused hirmud ja hirmudest saavad alguse jälle uued jamad. Nüüd on vaja väga palju tarkust ja kavalust (eriti kavalust, mida eestlasel on vähevõitu), et olukord normaliseerida.
Meil on tööl 26 töötajast 5 venelast ja 1 ukrainlane. Ega me eriti ikka ei integreeru küll. Nemad omavahel ukrainlasega ka mitte. Riigikeelt ei räägi nendest kaks. Kuidas me pole ka meelitanud (palga ja tasuta keeleõppega), pole me suutnud neid eesti keelt õppima motiveerida. Kui aus olla, siis normaalseid eesti keele kursusi Tallinnas napib. Teine ettekääne on see, et nagunii nende pea seda keelt ei võta. Puhas firma raha raiskamine. Tööl hoiavad ikka omaette. Aga eestlane pole ju pealetükkiv tüüp, kes elueest püüaks kedagi lõbustada ja kaasa haarata. Eestlane vaatab, et las ta olla peale omaette. Omaette on nii tore olla ju. Mulle näiteks meeldib. Selles mõttes oli hariv Tulviste artikkel, kus seletati eestlase ja venekase erinevat psühholoogiat.
Kolmas või ma-ei-tea mitmes probleem on see alaväärsuskompleks, mis võib enneolematult palju pahandust tekitada ja kummalisi avaldumisvorme võtta. Isegi haigused tulevad enamasti madalast enesehinnangust. Nohu kindlasti.
Raagi arvates on eestlastel jälle välja elamata jäänud kannatajaks olemise vajadus. No mine võta kinni.
Peamurdmist pikaks ajaks.
Ärritav on kogu selle loo juures aga just meedia kirgi üles küttev roll. Väga tabavalt võrdles Hvostov meediat Notsuga, kes siis kui Ruu vette kukkus, hakkas ühe koha peal hüppama ja närviliselt karjuma:" OI jeerum, oi jeerum!".
Ma olen alati öelnud: Karupoeg Puhh, Alice Imedemaal ja Muumioru lood on väga filosoofiline ja psühhoanalüütiline kirjandus. Mina vist sarnanen Iiahiga mõnikord. Ma olen umbusklik ja üks on kindel- usaldamatus eestalste ja venelaste vahel igatahes suurenes seitsme penikoorma saapa sammu võrra. Usaldamatusest aga tekivad igasugused hirmud ja hirmudest saavad alguse jälle uued jamad. Nüüd on vaja väga palju tarkust ja kavalust (eriti kavalust, mida eestlasel on vähevõitu), et olukord normaliseerida.
2007-04-30
Ühes väikses Eesti linnas, kus minul on olnud hää.
Üks pelgupaik peab olema, mõtlesin ma sellel nädalavahetusel. Reedel pakkisime oma kodinad kiiresti kokku. Võtsime Kuutrollil kiiresti segava palaviku (38,2), mis tõusis ilmselt neljapäeval liiga pikalt Tõnismäe läheduses viibimisest, niuhti maha ja padavai rongile. Tund ja mõned minutid ning oligi Tamsalu - kindel linn ja varjupaik. Korraga oli nii tore olla ühes jube vaikses ja igavas kohas. Kütsime maja soojaks ja kujutasime ette, et elamegi siin. Laupäeval võtsime ette seemendamise. Mulda läksid: Opaal basiilik, mini basiilik, magus basiilik, laialehine basiilik, tai basiilik, sidrun basiilik, majoraan, hiina kapsas, dekoratiivkapsas, melon, zuccini ja kabatshok (olidki muide erineva nimega- üks tumeroheline, teine hele) ja mõned lilled.
Kui nälg hakkas näpistama jalutasime läbi alevi( minul on ikka linnaks seda kohta raske nimetada) poodi ja siis jälle tagasi. Kõik oli niii vaikne ja rahulikja isegi unine. Ja see oligi just nii tore. Poes oli kl. 16 alkohol veel täitsa müügil, aga me nagu ei tundud erilist vajadust osta. Kui oleks teadnu, et kahe tunni pärast enam ei saa mitu päeva, äkki oleks ostnudki ühe veini. Ilmselt oleks. Massipsühhoosil on jõud.
Kiisik kirjutas kirjandi teemal- Mida suudab avalik arvamus. Seda peaks varsti tema blogist lugeda saama.
Mina aga mõtlen, et Tamsalus poleksi paha elada. Naabri Tamara peab küll tihti pidusid, aga meie aiast pole isegi mitte ühtegi lille varastatud kunagi.
Parim idee, mida ma viimastel päevadel kuulnud, on mõte püstitada kiiresti Tõnismäele Jeltsini mälestuskivi. Seda suudaks mõlemad rahvused tolereerida. Võib olla küll muigega suunurgas, aga otsesele vastumeelsusele poleks küll põhjust.
Kui nälg hakkas näpistama jalutasime läbi alevi( minul on ikka linnaks seda kohta raske nimetada) poodi ja siis jälle tagasi. Kõik oli niii vaikne ja rahulikja isegi unine. Ja see oligi just nii tore. Poes oli kl. 16 alkohol veel täitsa müügil, aga me nagu ei tundud erilist vajadust osta. Kui oleks teadnu, et kahe tunni pärast enam ei saa mitu päeva, äkki oleks ostnudki ühe veini. Ilmselt oleks. Massipsühhoosil on jõud.
Kiisik kirjutas kirjandi teemal- Mida suudab avalik arvamus. Seda peaks varsti tema blogist lugeda saama.
Mina aga mõtlen, et Tamsalus poleksi paha elada. Naabri Tamara peab küll tihti pidusid, aga meie aiast pole isegi mitte ühtegi lille varastatud kunagi.
Parim idee, mida ma viimastel päevadel kuulnud, on mõte püstitada kiiresti Tõnismäele Jeltsini mälestuskivi. Seda suudaks mõlemad rahvused tolereerida. Võib olla küll muigega suunurgas, aga otsesele vastumeelsusele poleks küll põhjust.
2007-04-24
Kuhu kadus Tapas ja Vino?
Saladuslik kadumine Vanalinnas.
Täpselt aasta tagasi suure hilinemisega ma avastsin selle imearmsa koha ja nüüd, palun väga, lähen mööda ja vaatan, et aknale on kirjutatud mingi Double coffee. Sees tehakse pahaendelist remonti. Kas tõesti ei suudeta pidada ühte isikupärast kohta kauem kui paar kolm aastat? Samas kodulehel on eksitav kuulutus, et otsitakse kokka, kuigi pole enam köökigi? Või eksiteerib see baar mingis teises aegruumis?
Vana Kloostri Aida suurune auk nagunii juba haigutab Tallinna "mõnusate kohtade" maastikul. Sellel asemikku ma pole leidnudki. Ega palju pole enam jäänud. Grepe läks juba ammu hingusele. Ohh maiteakohe!
Täpselt aasta tagasi suure hilinemisega ma avastsin selle imearmsa koha ja nüüd, palun väga, lähen mööda ja vaatan, et aknale on kirjutatud mingi Double coffee. Sees tehakse pahaendelist remonti. Kas tõesti ei suudeta pidada ühte isikupärast kohta kauem kui paar kolm aastat? Samas kodulehel on eksitav kuulutus, et otsitakse kokka, kuigi pole enam köökigi? Või eksiteerib see baar mingis teises aegruumis?
Vana Kloostri Aida suurune auk nagunii juba haigutab Tallinna "mõnusate kohtade" maastikul. Sellel asemikku ma pole leidnudki. Ega palju pole enam jäänud. Grepe läks juba ammu hingusele. Ohh maiteakohe!
2007-04-23
Orikavana
See uudis ei ületanud isegi seda künnist, kus talle oleks veebilehes omaette pealkiri eraldatud. Nüüd te peate selle Coelho jutu lõpuni lugema ja siis tolksti seal lõpus läheb jutt sujuvalt üle sellele, et täna tuleb müügile Suurbritannias telekanali Sky One toodetud kaheosalise film "Hogfather" .
Juhtumisi oleme meie seda filmi näinud. MIna ei tea kuidas see film täpselt netiavarustest meie arvutisse potsatas, aga kui tsiteerida klassikuid Kreisraadiost, siis "Internetis on füüsiliselt kõik asjad olemas".
Film on väga oskuslikult tehtud, aga siiski alla 8 või isegi 10 aastat (oleneb lapse närvikavast) seda vaadata ei soovitaks. Stseenid hambahaldja lossis annavad ikka trilleri mõõdu välja, samas kui võlurite ja Surma vestlused on mõnusalt muhedad. Ma väga loodan, et see Eestisse subtiitritega müüki jõuab või veel parem Jõuluks ETV-sse.
Juhtumisi oleme meie seda filmi näinud. MIna ei tea kuidas see film täpselt netiavarustest meie arvutisse potsatas, aga kui tsiteerida klassikuid Kreisraadiost, siis "Internetis on füüsiliselt kõik asjad olemas".
Film on väga oskuslikult tehtud, aga siiski alla 8 või isegi 10 aastat (oleneb lapse närvikavast) seda vaadata ei soovitaks. Stseenid hambahaldja lossis annavad ikka trilleri mõõdu välja, samas kui võlurite ja Surma vestlused on mõnusalt muhedad. Ma väga loodan, et see Eestisse subtiitritega müüki jõuab või veel parem Jõuluks ETV-sse.
2007-04-22
Tõde
"Siin on kirjas, et kakluses sai viiskümmend kuus inimest viga," teatas härra Pihmahantel, kes etendas söögiaegadel omamoodi eesistuja rolli, kuna oli selles majas kõige kauem vastu pidanud üüriline. Ta oli ostnud "Ajalehe" teel koju pagaritöökojast, kus ta töötas öise vahetuse ülemana.
"Mõelda vaid," ütles proua Imerohi.
"Ma arvan, et seal oleks pidanud olema viis-kuus," lausus William.
"Siin on kirjas viiskümmend kuus," ütles härra Pihmahantel karmilt. "Must valgel."
"See peab siis ikka tõsi olema," väljendas proua Imerohi arvamust, millega üldiselt nõus oldi, "muidu ei lastaks seda lehte panna."
"Ei tea, kes seda lehte teeb?" tähendas härra Aldis, kes oli kaubareisija ning müütas hulgi saapaid ja kingi.
"Oh, eks selle jaoks on erilised inimesed," ütles härra Pihmahantel.
"Kas tõesti?" küsis William.
"Muidugi," vastas härra Pihmahantel, kes kuulus nende suurt kasvu inimeste sekka, kes silmapilkselt igal asjal asjatundjateks saavad. "Nad ei luba lihtsalt igaühel kirjutada, mida heaks arvavad. See on loogiline."
Terry Pratchett, Tõde. "Varrak", Tallinn 2007
2007-04-20
Klounaad ajakirjanduses
Üha enam jääb mulje, et eesti ajakirjandust ei saa tõsiselt võtta. Uudiseid ei edastata mitte informeerimise eesmärgil, vaid selleks, et lugejate-vaatajate tähelepanu võita. Sellele eesmärgile on allutatud kõik — uudiste valik, stiil, pealkirjad.
Ma ei räägi isegi sellest, millise menu saavutas libauudis hobilingvistide ühingu kohta, kus pakuti välja uudissõna pülk, mis on iseenesest päris kena leid. Palju kurvem on see, et uudise EuroTermBank'i kohta andis edasi vaid minut.ee.
Tänasest "Päevalehest" leiame uudise pealkirjaga "Riik korrastab teid paari miljardi krooni eest". Ma ei usu, et tegemist on personaalse pertseptsiooni probleemiga kui ma loen sealt personaalpronoomeni välja. See "paar" on antud juhul pisendavas (diminutiivses) funktsioonis, sellele võiks lisada ette "kõigest". Pole vist vaja lisada, et see tekitab juba ette kergemeelse hoiaku. Ja mida muud, kui kergemeelsust võiks oodata neist uudistest, mille pealkirjad, on vanas "Noorte Hääle" "Viimase veeru" stiilis.
Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast — "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"?
Ma ei räägi isegi sellest, millise menu saavutas libauudis hobilingvistide ühingu kohta, kus pakuti välja uudissõna pülk, mis on iseenesest päris kena leid. Palju kurvem on see, et uudise EuroTermBank'i kohta andis edasi vaid minut.ee.
Tänasest "Päevalehest" leiame uudise pealkirjaga "Riik korrastab teid paari miljardi krooni eest". Ma ei usu, et tegemist on personaalse pertseptsiooni probleemiga kui ma loen sealt personaalpronoomeni välja. See "paar" on antud juhul pisendavas (diminutiivses) funktsioonis, sellele võiks lisada ette "kõigest". Pole vist vaja lisada, et see tekitab juba ette kergemeelse hoiaku. Ja mida muud, kui kergemeelsust võiks oodata neist uudistest, mille pealkirjad, on vanas "Noorte Hääle" "Viimase veeru" stiilis.
Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast — "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"?
2007-04-19
Unistuste pakkumine
Täna uudishimutses üks reisifirma mu poskastis:
Ja siis tegi pakkumise:
Kuulge kallid reisifirmad! Mul on juba mitu aastat igal nädalavahetusel selline pakett ja palju soodsamalt. Sisaldab täpselt samu teie poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Kuigi selle jalakeerutuse Atlantises me oleme asendanud jalakeerutusega Vanemuise kontserdisaalis ja vahetevahel ka Veski Villas.
Tänan!
Millal viimati käisite Tartus? Vanemuise teatris või kontserdil? Aura Veekeskuses lõõgastumas? Atlantises jalga keerutamas? Tartu vaimu otsimas?
Ja siis tegi pakkumise:
Kaleva Traveli soodushinnaga pakett kevadpuhkuseks ülikoolilinnas sisaldab kõike seda ja lisaks veel ka majutust Tartu kesklinnas.
Tartu kevadpakett kahele
Kehtib puhkuseks 21.04.-18.05.2007
Paketi hind kahele: 1125 krooni
Kuulge kallid reisifirmad! Mul on juba mitu aastat igal nädalavahetusel selline pakett ja palju soodsamalt. Sisaldab täpselt samu teie poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Kuigi selle jalakeerutuse Atlantises me oleme asendanud jalakeerutusega Vanemuise kontserdisaalis ja vahetevahel ka Veski Villas.
Tänan!
2007-04-15
2007-04-10
Minu viimase aja suurim saavutus on see, et mul õnnestus ennast "sisse teha", täpsemalt hapendada. pH langes juba nii madalale, et mõjus limaskestadele söövitavalt. Ise söövitasin ennast. Ega valu alakõhus ju ei räägi sulle, kust ta täpsemalt pärit on. Esialgu ei teadnudki kuhu peaks pöörduma. Nüüd on diagnoos käes- lactobatsilloos. See on üsna loogiline ka, sest kuu aega seda toidulisandit süües pole siin midagi imestada. Kui ikka omale iga päev baktereid sisse uhada, mida siis muud loota ongi kui hapuks minemist. Aga kas keegi on kunagi rääkinud, et piimhappebaktereid võib ka korraga liiga palju saada? Minuarust käib jutt sellest, et neid on alati puudu või võiks olla rohkem. Kusjuures ma ei ületanud päevast annust.
Veel lubatakse kasvatada lihasmassi ja põletada rasvu. Olgu sellega kuidas on, aga mind huvitas põhiliselt immuunsüsteemi tugevdamine. Aga selle asemele sain omale kummaliste intervallidega kõhulahtisusehood ja ülihappesuse.
Pallo hääd paha olõ! Või kuidas see kõlaski!?
Järeldus: igaüks jäägu oma bakterite juurde.
Piimhappebakterid (probiootikumid):
- taastavad soolestiku normaalse mikrofloora, mis võib olla häiritudnäiteksantibiootikumikuuri tõttu, toitumisharjumuste muutudes,reisil olles, seedimisprobleemide tõttu
- takistavad kaudselt (kasvukohtade hõivamine) ja otseselt (baktereid hävitavate ühendite eritamine) kahjulike bakterite arengut seedetraktissoolestiku limaskesta normaalseks funktsioneerimiseks
- tugevdavad vastupanuvõimet
Veel lubatakse kasvatada lihasmassi ja põletada rasvu. Olgu sellega kuidas on, aga mind huvitas põhiliselt immuunsüsteemi tugevdamine. Aga selle asemele sain omale kummaliste intervallidega kõhulahtisusehood ja ülihappesuse.
Pallo hääd paha olõ! Või kuidas see kõlaski!?
Järeldus: igaüks jäägu oma bakterite juurde.
2007-04-09
Odavülikond Taist
Odavülikond Taist sai Aarne Niidult hävitava hinnangu. Kaugelt vaadata peaagu võib, aga lähemalt uurida ei kannata. Umbes nagu Wordiga küljendatud tekst.
Jutt muidugi Kanal 2st ja Reporterist.
Jutt muidugi Kanal 2st ja Reporterist.
2007-04-06
Spämm
Kust on tulnud sõna 'spam'? Mina ei teadnud, polnud enne sellesse süvenenud. Selgub, et Monty Python on süüdi:
http://webweevers.com/glossary3.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Spam_(Monty_Python)
Originally just a canned sandwich filler product, now this term is also used to refer to the practice of blindly posting commercial messages or advertisements to a large number of unrelated and uninterested newsgroups.
http://webweevers.com/glossary3.htm
Spam is a popular Monty Python sketch, first broadcast in 1970. In the sketch, two customers are trying to order a breakfast without SPAM from a menu which includes the processed meat product in every entree. The term spam (in electronic communication) is derived from this sketch.
http://en.wikipedia.org/wiki/Spam_(Monty_Python)
2007-04-02
Võtkem suhu uusi sõnu
Otsisin korralikku vastet ingliskeelsele sõnale pickle. No 'marineerima' hästi ei lähe, see on liiga kulinaarne, vaja on tehnilisemat. Silveti sõnaraamat pakub tälk, tälkima. Tähendused on vastavalt 'sööviti' ja 'katlakivi eemaldama'. Oleks ju kena kasutada 'mul on vaja kannu tälkida', selle asemel et öelda 'mul on vaja kannul katlakivi eemaldada'.
Sõna pülk tähendavat mälupulka, mp3mängijat ja misiganes imevidinat veel. Kateriviteri oskab täpsemalt seletada ja autorile viidata.
Ma saan aru, et erind (exception) on eestikeelsete javaprogrammeerijate poolt juba selle sajandi algusest kasutusele võetud.
Aga pickle (tähenduses 'andmeid faili kirjutama' - kardetavasti on see Pythoni-spetsiifiline) vasteks ei leidnud ikka midagi muud, kui tuleb ilmselt ingliskeelne termin mugandada.
Lupetta: Kas täna on emakeelepäev jälle või aru ma ei saa. Meilgi tuli just Kiisikuga juttu sõnadest. Õigemini mina kasutasin sõna jõrm ja olin kindel, et see on üldlevinud. Kiisik polnud kuulnudki. Siis haaras mind hasart umbes nii, et kas sa rõlge sõna oled ikka kuulnud? Ei olnud! Kuutroll ka ei olnud kumbagi. Kiisiku sõbranna oma emaga ka mitte. Mis toimub, mõtlesin. Ma olin täitsa kindel, et need on levinud sõnad. Jõrmi meeldib mulle väga kasutada, sest sellist jõrmi inimest ma muudmoodi ei oskagi iseloomustada. Pärast ÕS-st vaatamist selgus, et see olla murdesõna. Mina kasutasin teadmises, et see on uudissõna. Kas tõesti taaskasutuses?
Sõna pülk tähendavat mälupulka, mp3mängijat ja misiganes imevidinat veel. Kateriviteri oskab täpsemalt seletada ja autorile viidata.
Ma saan aru, et erind (exception) on eestikeelsete javaprogrammeerijate poolt juba selle sajandi algusest kasutusele võetud.
Aga pickle (tähenduses 'andmeid faili kirjutama' - kardetavasti on see Pythoni-spetsiifiline) vasteks ei leidnud ikka midagi muud, kui tuleb ilmselt ingliskeelne termin mugandada.
Lupetta: Kas täna on emakeelepäev jälle või aru ma ei saa. Meilgi tuli just Kiisikuga juttu sõnadest. Õigemini mina kasutasin sõna jõrm ja olin kindel, et see on üldlevinud. Kiisik polnud kuulnudki. Siis haaras mind hasart umbes nii, et kas sa rõlge sõna oled ikka kuulnud? Ei olnud! Kuutroll ka ei olnud kumbagi. Kiisiku sõbranna oma emaga ka mitte. Mis toimub, mõtlesin. Ma olin täitsa kindel, et need on levinud sõnad. Jõrmi meeldib mulle väga kasutada, sest sellist jõrmi inimest ma muudmoodi ei oskagi iseloomustada. Pärast ÕS-st vaatamist selgus, et see olla murdesõna. Mina kasutasin teadmises, et see on uudissõna. Kas tõesti taaskasutuses?
2007-03-28
Kontsert, teater, kino
Väga õnnestunud valik. Ise ka imestan praegu, kuidas vahel veab. Muidugi kontsert, kus lauldakse M.Saare ja E.Mägi loomingut ei saa kunagi halb olla, kui just esitajad ei saa aru, mida nad laulavad. Ses mõttes oli kõik korras. Ja kui siis tulid E.Mägi "Mõtisklused", siis ma olin kuni loo lõpuni ikka täitsa pinges. Ja ikkkaa..... Kõik mälestused seoses selle teosega jooksid silme eest ja kõrvade vahelt läbi. Küll on kunagi ikka vaeva nähtud, aga see on seda väärt teos. Ja ikkkaaa.... TÜ Kammerkoor oma tuntud headuses, ei ole midagi lisada. Ja ikkkaaa... mina küll aru ei saanud, et rohkem kui üks akord oleks must olnud.
Teater, mida me eelmine reede vaatasime, sai eile parima meespeaosatäitja preemia. Õigusega sai. Vana Ulfsak üllatab sama moodi kui tema poeg. Iga kord. Lisaks kiidaks ka jubakiidetud Peeter Sauteri kaasaegset tõlget. Minuarust tuleks kõik vähemalt 30 aastat tagasi tõlgitud näidendid kaasajastada. Keel lihtsalt areneb nagu arstiteaduski ja vananenud tekstid ei kõneta meid (praegu on moes nii öelda) enam.
Kino, mida ma vaatasin, oli Kuninganna.
Pole ammu sellist kinoelamust saanud. No tõepoolest. Mina olen ju see naine, kes Johnny Deppi peale ei erutu või kui, siis sama palju kui Brad Pitti peale või iga teise ilusa Hollivuudi meesnäitleja peale. Aga need britid. Nii nunnud oma monarhia otsas ja nii konservandid. Sellest ma ei räägigi, et näitlejad olid hea tööga hakkama saanud, aga ka kogu see teemakäsitlus oli huvitava nurga alt ja tegelikult hakkas mul isegi kuningannast kahju ja kade ka. Ma olen kade tema megasuure stressitaluvuse peale. Kuidas kasvatada paksu nahka? Kas selleks on ikka eelsoodumust vaja?
Teater, mida me eelmine reede vaatasime, sai eile parima meespeaosatäitja preemia. Õigusega sai. Vana Ulfsak üllatab sama moodi kui tema poeg. Iga kord. Lisaks kiidaks ka jubakiidetud Peeter Sauteri kaasaegset tõlget. Minuarust tuleks kõik vähemalt 30 aastat tagasi tõlgitud näidendid kaasajastada. Keel lihtsalt areneb nagu arstiteaduski ja vananenud tekstid ei kõneta meid (praegu on moes nii öelda) enam.
Kino, mida ma vaatasin, oli Kuninganna.
Pole ammu sellist kinoelamust saanud. No tõepoolest. Mina olen ju see naine, kes Johnny Deppi peale ei erutu või kui, siis sama palju kui Brad Pitti peale või iga teise ilusa Hollivuudi meesnäitleja peale. Aga need britid. Nii nunnud oma monarhia otsas ja nii konservandid. Sellest ma ei räägigi, et näitlejad olid hea tööga hakkama saanud, aga ka kogu see teemakäsitlus oli huvitava nurga alt ja tegelikult hakkas mul isegi kuningannast kahju ja kade ka. Ma olen kade tema megasuure stressitaluvuse peale. Kuidas kasvatada paksu nahka? Kas selleks on ikka eelsoodumust vaja?
2007-03-22
2007-03-21
Kevadine tervitus
Emakeele päev jäi pidamata. No pole viga, kevade algustki võib tähistada ühe passažiga Saarestele saadetud keelenäitest. Üles kirjutanud keelejuht Mari Sakson, Mihkli kihelkonnas, aastal 1916 või 1917.
Jaan: Mihkel, mene toomol öks ilos serge paio, ma katson kas koor oo lahti, siss akkame velesid tegema. Sool teen öhö pisse vele, enesel peka kõrbatse vele. Teen sõrmelesed peal, siss akkame logosid lööma. Küll siss tedrekod kuulad olles!
Mihkel: Kasa mõestad seda logo: ut'-tut'-tut' aga tule meile, mede eit tuleb oome teile?
Jaan: Ette mol logo! Ma mõestan paelo paramid logosid kui see oo, aga mai taha täna lüija.
Mihkel: Ena tedrekod tulad, maalän võtan Liiso kinni ja mängin täga käsiorelid.
Jaan: Ää mene ühti! Misa täst karjotama otsid?! Tulad kaheksi so kallal, panad maha ja tegad sooga viis imet, iga ime isi moodi.
Mihkel: Ena mol asja! Mis siss viga, kunad kaheksi mo vasto saabad! Mena aga mees seesan ees, tati reda rende ees, seetse sega saani ees, - ei karda kedagi! Iga mees oitko mo ruusika tuule eest! Kellel ma oobi annan, ega see teist änam taha. Tõmman tesel nehokse oobi etä teese maast löiab!
Jaan: Kuule kui tedrekod uikabad: uhuu, huu! ae, ae! Miinal oo üssa ilos ääl, Liiso laseb liiga kõrgest, ääl akkab kinni.
Mihkel: Näe kui tulad! Maalän nendel vasto. Saab näha, misnäd mooga tegad.
Jaan: Mene aga peal, külsa tuled peka mokaga takassi!
(Natukese aja pärast tuleb Mihkel mossis näoga ja epoga püksa kinni hoides tagasi.)
Jaan: Misol viga oo, etsa peoga püksa kinni oiad?
Mihkel: Nööbid kaodosid ää...
Jaan: Nojah, ma ütsin küll; kessend käskis tedrekotega nagelema menna! Lööbad so arod ülesse, nääd oojo kaheksi.
Mihkel: Ega nääd mo vasto saantki. Ma kuksin isi maha; Liisol antsin jalaga öhö juraka, Miina lükkasin pisse sõrmega maha.
Jaan (umbusklikult ja pilgates): Jää-äh! oli nüid sedasi! Külsa saad kodo noorde käest! Küll raagon sõdib tusso linna all!
Mihkel: Mede noord ei teemol kedagi. Pükstel teen puust pöörad ette ja asi sellega!
Jaan: Küll tedrekod naèrad send siss, etsol "puust pöörad pükste ees ja kana sett oo piibo sees".
Mihkel: Mul põle sest kedagi, kunad naèrad. Naer nahka ei riko, tühe jutt tükki ei võta.
Saareste, A., (1922) "Keelenäide Mihkli kihelkonnast". Eesti keel, nr. 1, lk. 45-52
2007-03-08
2007-03-07
Ennustusvõistlus
Niisiis, kes pakub täpsemini, mitu kasiinot uude sakala "kultuurikeskusesse" tuleb?
2007-03-06
Filatelist on haige...
"Filatelistide kokkutulek jääb ära, sest filatelist ON HAIGE", ütles Alev Strömm.
Viimaste päevade märksõna on " kõik on haiged". Selle märksõna all möödusid ka firma talvepäevad Jänedal, kus sai 8 km presidendi rajal rassitud. Pärast aga tünnisauna mõnusid esimest korda elus nauditud. Lumine mets silme ees. Kuna kõik jäid haigeks siis sõitsime 8 inimest 40.ne kohalises bussis sinna ja tagasi 6 inimest bussis. Suusad olid kaasas AINULT minul ja Kuutrollil. Ülejäänud harrastasid presidendi propageeritud kepikõndi. See on üks arusaamatu spordiala. Kuidas saab minna lumisesse metsa nii, et jätta suusad koju ja võtta kepid kaasa?
Olgu! Ikka oli vahva. Lubatud tulevaste kultuuriministrite väitlus teemal "tervisesport" jäi Täku-Tallis kahjuks ära, aga Indrek Saar on ise juba niivõrd seksikas kuju, et ma vaataks paljalt teda. Teisi pole vajagi.
Coughs and sneezes spread diseases!, loen ma Triibiku blogist ja mulle meenub, kuidas täna IT firmast tuli väljakutse peale IT mees, kes köhis ja aevastas ja tatistas vahet pidamata. Uuris , et mis aitaks "külmetushaiguse" vastu. Kuna "kõik on haiged" siis peab tema üksi kõik tööd ära tegema. Nii ta siis vorpis meile e-maili aadresse teha ja samal ajal nuuskas nina. Selle pastaka, mis ta mult laenas, ma põletan nüüd ära. Kas tõesti on kõik haiged?
Viimaste päevade märksõna on " kõik on haiged". Selle märksõna all möödusid ka firma talvepäevad Jänedal, kus sai 8 km presidendi rajal rassitud. Pärast aga tünnisauna mõnusid esimest korda elus nauditud. Lumine mets silme ees. Kuna kõik jäid haigeks siis sõitsime 8 inimest 40.ne kohalises bussis sinna ja tagasi 6 inimest bussis. Suusad olid kaasas AINULT minul ja Kuutrollil. Ülejäänud harrastasid presidendi propageeritud kepikõndi. See on üks arusaamatu spordiala. Kuidas saab minna lumisesse metsa nii, et jätta suusad koju ja võtta kepid kaasa?
Olgu! Ikka oli vahva. Lubatud tulevaste kultuuriministrite väitlus teemal "tervisesport" jäi Täku-Tallis kahjuks ära, aga Indrek Saar on ise juba niivõrd seksikas kuju, et ma vaataks paljalt teda. Teisi pole vajagi.
Coughs and sneezes spread diseases!, loen ma Triibiku blogist ja mulle meenub, kuidas täna IT firmast tuli väljakutse peale IT mees, kes köhis ja aevastas ja tatistas vahet pidamata. Uuris , et mis aitaks "külmetushaiguse" vastu. Kuna "kõik on haiged" siis peab tema üksi kõik tööd ära tegema. Nii ta siis vorpis meile e-maili aadresse teha ja samal ajal nuuskas nina. Selle pastaka, mis ta mult laenas, ma põletan nüüd ära. Kas tõesti on kõik haiged?
Hea uudis
Millegipärast ma kardan, et see Kreisiraadio reinkarnasoon KUKUb läbi. Kellaeg on valitud muidugi ummikusõbralik. Autojuhtidel hea huumorisaate saatel ummikutest läbi ujuda. Aga mina?? Mina olen siis alles tööl.
2007-02-22
Soomlaste vägitükk - tõesti camp muusikavideo.
Meie oleme seda Kiisikuga juba kümme korda naernud. Nüüd naerge teie!
Kes mäletab, kas see võis kunagi olla eurolaul?
No täielik Ministry of Silly Walks
Meie oleme seda Kiisikuga juba kümme korda naernud. Nüüd naerge teie!
Kes mäletab, kas see võis kunagi olla eurolaul?
No täielik Ministry of Silly Walks
2007-02-21
Kirjanduse kasu
Kirjandusest on kasu. Ma ei mäleta täpselt, kes see oli ja keda ta arvustas; Ma pakun, et Mutt ja Unti, kuid meelde jäänud on see, et raamatus oli praktilisi näiteid selle kohta, kuidas suppi keeta: mida esimesena sisse panna, mis keeb kiiremini ja mis kauem.
Lugedes viimase aja uudiseid selle kohta, kuidas noored mehed meelt on lahutanud - kohati fataalselt - meenub lastekirjanduse klassikasse kuuluvast Vaikiva hundi vennast (Klára Jarunková - Vaikiva Hundi vend, Tallinn: Eesti Raamat 1972) lugu sellest, kuidas minategelane koos vanema sõbraga bussi taga suuskadega lõbusõitu teevad (lk. 138-140).
See pole mingi soovitus ega õigustus taoliseks avantüüriks, vaid karm nõudmine kasutada seda ümmargust elundit, mis asub õlgade kohal, sihtotstarb eliselt, mitte ainult mütsinagina.
Niisiis: laiendatud lugemiskontroll - palun vastake järgmistele küsimustele:
Lugedes viimase aja uudiseid selle kohta, kuidas noored mehed meelt on lahutanud - kohati fataalselt - meenub lastekirjanduse klassikasse kuuluvast Vaikiva hundi vennast (Klára Jarunková - Vaikiva Hundi vend, Tallinn: Eesti Raamat 1972) lugu sellest, kuidas minategelane koos vanema sõbraga bussi taga suuskadega lõbusõitu teevad (lk. 138-140).
See pole mingi soovitus ega õigustus taoliseks avantüüriks, vaid karm nõudmine kasutada seda ümmargust elundit, mis asub õlgade kohal, sihtotstarb eliselt, mitte ainult mütsinagina.
Niisiis: laiendatud lugemiskontroll - palun vastake järgmistele küsimustele:
- Missugune oli tegelaste ühendus neid vedava transpordivahendiga? Miks?
- Mida tegi bussijuht enne iga kurvi? Miks?
- Kirjelda võimalikult detailselt sündmuste käiku kui poisid slepist pääsesid.
- *Mis on kelgu ja suuskade erinevus? Vastuseks ei piisa sellest, kui öelda, et ühed on paar, sarnaseid laudu ja teine ühes tükis - missugused on nende omadused, mis teatavas situatsioonis võivad osutuda väga oluliseks?
- *Missugune võis olla liiklustihedus sellel ajal ja selles kohas, kus raamatu tegevus toimub?
- *Mida oleks saanud teha Martin teisiti, kui ta oleks lugenud kõigepealt "Vaikiva Hundi venda"?
2007-02-20
Nilbe lugu
Leidsin selle loo, õieti paistab see intervjuu olevat, vanade paberite hulgast, sahtlit koristades. Mitte ei oska ütelda, kes selle teinud on või mis asjaoludel ta minu sahtlisse sattus. Lugu paistab olevat vastlapäevane, sestap ehk on paslik ta täna siinkohal tervenisti ära tuua.
Täna ma tahan teieni tuua loo ühest tütarlapsest. Nilbe on selle loo peategeane: tütarlaps, kes on tegelikult väga armas, kuid keda on nii mõnigi kord valesti mõistetud nime tõttu.
HV: Esimene asi, mida inimesed sinu juures märkavad, on sinu juuksed. Kust sa nii ilusad juuksed oled saanud?
Nilbe (naerab): Aitäh! Ma arvasin, et sa hakkad kohe mulle nime nina peale viskama. Aga juuksed - nagu nimegi - olen ma saanud emalt.
HV: Kui sa juba seda mainisid - mis värk selle nimega siis on. Sinu perekonnanimi on Häbe? Ja sa said selle ema käest?
Nilbe: Jah. Isa võttis ema perekonnanime, sest see tundus talle nii ilus.
HV: Sinu ema eesnimi on Eba?
Nilbe: Tegelikult Ebe. Aga kui ta passi sai, siis passiametnik oli valesti kirjutanud ja pärast ei saanud parandada, nii jäigi passi Eba.
HV: Kas sa tead, kust sinu perekonnanimi pärit on?
Nilbe: Väga kindel ei ole, aga legend räägib, et Iirimaalt. Ühe ärakaranud munga järgi, tema nimi oli olnud Abbot või Abby või midagi sellist. Tal oli kloostrielust villand saanud ja oli hakanud ida poole rändama, kuni sattus Eestisse ja jäigi siia.
HV: Ja sina oled Nilbe Häbe. Kas sul on selle nimega probleeme kah olnud?
Nilbe: Jah. Inimesed kipuvad seda valesti kuulma ja valesti hääldama. Tavaliselt kirjutavad nad minu perekonnanimeks Hõbe. Sellega on palju probleeme olnud. Või siis hääldavad eesnime teises, mõned isegi kolmandas vältes (kirtsutab nina). See mulle eriti ei meeldi. Eesti keeles tekitab see imelikke assotsiatsioone.
HV: Õige on siis Nilbe - esimeses vältes?
Nilbe: Jah. Nagu Ilme või Pilvi.
HV: Sinu käest on kindlasti palju küsitud, et millest see nimi, või et kas imelik ei ole.
Nilbe: Jajah. Et "Imelik. Misasi on imelik? Nimi on Imelik." On ikka. Ja ma pean koguaeg seletama, et sel ajal, kui mina sündisin, oli numeroloogia kangesti populaarne ja minu vanemad valisid eesnime selle järgi, et tähed võimalikult hea käekäigu annaks.
HV: Kas nad seda ei kartnud, et sind hakatakse koolis narrima või...
Nilbe: Sellega on vist poistel rohkem probleeme. Aga mu mõlemad vanemad on pärit Lõuna-Eestist, ja nagu sa tead, pole isegi sõnal 'nilbe' (kolmandas vältes) võru keeles sellist tähendust nagu eesti keeles. Aga ei, ei ole olnud. Kui ma väike olin, siis kõik rääkisid ümberringi võru keelt ja kellelgi ei tulnud mõttessegi mind nime pärast narrida. Keskkoolis mõni ütles vahest, siis ma sain teada, et see võib eesti keeles imelikult kõlada. Aga võru keeles tähendab nilbe libe, ja libe häbe kõlab ju hästi.
HV: Jah, meestele ikka ju soovitakse vahest, et 'hoia kõva!'
Nilbe: ... miks ei võiks siis naistele soovida 'hoia libe!'
HV: Nende heade soovidega me tänasel vastlapäeval lõpetamegi.
2007-02-18
Karjumise kunst
Huutajat, muidugi Huutajat, kesse muu. Viimane kontsert Tartus, aga hääled ei olnudki väga ära.
Aga hinne? No kuidas oleks nende hinne? Ainulaadsuse skaalal saaksid nad kindlasti maksimumpunktid. Meloodilisusega on raskem, sest sel skaalal nad ei kvalifitseeru. Kuid siiski - need laulud ja lood, mis põhinesid regiviisil, olid hämmastaval kombel meloodilised. Taas meenub Tõnn Sarve "regilauluõpik" Kõik on ju ime. Regiviis on niivõrd loomulik ja kõnest lähtuv, et sõnade ütlemise viis ongi meloodia...
Siiski, nende põhižanriks ja leivanumbriks on hümnid. Ja hämmastaval kombel tuli neil kõige paremini välja kaks hümni: Deutchland, deutchland über alles (pardon minu bääd doitš) ja Гимн СССР.
Ära märkimist väärivad ka Siberian lyllaby "Пусть всегда будет солнце" ja muidugi Tonttujen jouluyö.
Ja üldmulje? Muusikalisel skaalal on neid raske hinnata. Nad häälitsevad üherealisel noodijoonestikul, mulle tundub, et mustvalgel. Visuaalne assotsiatsioon, mis neid kuulates tekkis, oli mustvalgetest piltidest ja ajaleheväljalõigetest koostatud kollaaž. Vot ei tea, kas see on neil taotluslik?
Lupetta: Ma ütleks omalt poolt, et elamuse sain aga mitte emotsionaalset naudingut. Tegelikult mul oli kodutöö tehtud, sest ma olin PÖFF-l nende dok.filmi "Screaming men"näinud. Selles mõttes jäi üllatusmoment ka ära, aga ma tahtsin neid oma silmaga näha ja lives kuulda. Teist korda võib olla veel kuulaks, aga kolmandat enam mitte. Kes kontserdile ei jõudnud, võivad kaeda siia(USA hümn) ja teha kodus huutajate karaoket.
Millegipärast oli saalis eriti palju vanu inimesi, ma kahtlustan, et kuskil pensionäride päevakodus tehti ühiskülastus ja neil oli küll kodutöö tegemata. Schuberti laulu väljakuulutamise järel kostus ahastav poolsosinal Ohh issand küll (jätke Schubert rahule). Üks näispensionär isegi lahkus poole kontserdi pealt. Kahju kohe. Vanamemmed tulid omast arust mahedat meeste laulu kuulama ja nüüd sihuke lärm.
Kuigi Juhan Liivi "Üks suu" karjumise asemele soovitaks mina neil "Me oleme mehed kui metsapullid". Enam pullimaid mehi seda esitamas mina küll ette ei kujuta. Eesti mehed pole pooltki nii karmid.
Aga hinne? No kuidas oleks nende hinne? Ainulaadsuse skaalal saaksid nad kindlasti maksimumpunktid. Meloodilisusega on raskem, sest sel skaalal nad ei kvalifitseeru. Kuid siiski - need laulud ja lood, mis põhinesid regiviisil, olid hämmastaval kombel meloodilised. Taas meenub Tõnn Sarve "regilauluõpik" Kõik on ju ime. Regiviis on niivõrd loomulik ja kõnest lähtuv, et sõnade ütlemise viis ongi meloodia...
Siiski, nende põhižanriks ja leivanumbriks on hümnid. Ja hämmastaval kombel tuli neil kõige paremini välja kaks hümni: Deutchland, deutchland über alles (pardon minu bääd doitš) ja Гимн СССР.
Ära märkimist väärivad ka Siberian lyllaby "Пусть всегда будет солнце" ja muidugi Tonttujen jouluyö.
Ja üldmulje? Muusikalisel skaalal on neid raske hinnata. Nad häälitsevad üherealisel noodijoonestikul, mulle tundub, et mustvalgel. Visuaalne assotsiatsioon, mis neid kuulates tekkis, oli mustvalgetest piltidest ja ajaleheväljalõigetest koostatud kollaaž. Vot ei tea, kas see on neil taotluslik?
Lupetta: Ma ütleks omalt poolt, et elamuse sain aga mitte emotsionaalset naudingut. Tegelikult mul oli kodutöö tehtud, sest ma olin PÖFF-l nende dok.filmi "Screaming men"näinud. Selles mõttes jäi üllatusmoment ka ära, aga ma tahtsin neid oma silmaga näha ja lives kuulda. Teist korda võib olla veel kuulaks, aga kolmandat enam mitte. Kes kontserdile ei jõudnud, võivad kaeda siia(USA hümn) ja teha kodus huutajate karaoket.
Millegipärast oli saalis eriti palju vanu inimesi, ma kahtlustan, et kuskil pensionäride päevakodus tehti ühiskülastus ja neil oli küll kodutöö tegemata. Schuberti laulu väljakuulutamise järel kostus ahastav poolsosinal Ohh issand küll (jätke Schubert rahule). Üks näispensionär isegi lahkus poole kontserdi pealt. Kahju kohe. Vanamemmed tulid omast arust mahedat meeste laulu kuulama ja nüüd sihuke lärm.
Kuigi Juhan Liivi "Üks suu" karjumise asemele soovitaks mina neil "Me oleme mehed kui metsapullid". Enam pullimaid mehi seda esitamas mina küll ette ei kujuta. Eesti mehed pole pooltki nii karmid.
2007-02-16
Loe diagonaalis
Diagonaalis lugemine aitab aega kokku hoida. Saad kiiresti ülevaate olulisest, hoiad aega kokku. Paraku kipuvad nii tekkima uudised, nagu "Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmikul põrkasid kokku Ford, Toyota ja politseiprefektuuri pressiesindaja" või "Gigantide heitlus: Edgar Savisaar ja Lordi.
2007-02-14
Kuidas vastate, kui meeldiv meeskolleeg teile telefonis Head Sõbrapäeva soovib?
No ja mida tegin mina?
Kõige pealt büroojuhataja hüüab minu nime. Ma ei tee välja, sest arvan, et ta eksib. Siis mööduv töökaaslane ütleb, et ikkagi mind hüütakse. No lähen ja büroojuhataja hädaldab, et ei saa mulle suunata. Võtan toru ja ütlen kõigi sisekorrareeglite vastaselt lihtsalt mittemidagiütlevalt jaaaa. Sealtpoolt kostab: Head Sõbrapäeva!
Ja mina vastan : KUIDAS? MISASJA?
Ja tema uuesti : Head sõbraäeva, teile, Kaidi! ( hakkab ennast tutvustama)
Mina : ahjjaaa aitähh jah!
Issand nii piinlik, nii piinlik. Ma tean ju küll teda ja ma tean ju ka, et tal on väike kõnedefekt. Küll ma olen ikka juhm kuju.
No ja mida tegin mina?
Kõige pealt büroojuhataja hüüab minu nime. Ma ei tee välja, sest arvan, et ta eksib. Siis mööduv töökaaslane ütleb, et ikkagi mind hüütakse. No lähen ja büroojuhataja hädaldab, et ei saa mulle suunata. Võtan toru ja ütlen kõigi sisekorrareeglite vastaselt lihtsalt mittemidagiütlevalt jaaaa. Sealtpoolt kostab: Head Sõbrapäeva!
Ja mina vastan : KUIDAS? MISASJA?
Ja tema uuesti : Head sõbraäeva, teile, Kaidi! ( hakkab ennast tutvustama)
Mina : ahjjaaa aitähh jah!
Issand nii piinlik, nii piinlik. Ma tean ju küll teda ja ma tean ju ka, et tal on väike kõnedefekt. Küll ma olen ikka juhm kuju.
Kuidas ma üle Soome lahe sõites hoobilt salenen
Asi on tegelt tragi ja koomiline korraga. Nimelt ma ei leia omale Eestist teksapükse, mis mul põlvest kõrgemale läheks ehk noh jalga läheks. See probleem on juba mitu aastat - sama kaua kui need kitsa reie ja laia säärega püksid moes on olnud. Tegelikult mulle see mood meeldib ja asi pole üldse selles, et ma endale vägisi kolm numbrit väiksemaid pükse jalga pressiks, nagu Pony sketsis. Mulle lihtsalt tundub, et Eestis tahetakse naistes vägisi alaväärsuskompleksi juurutada. Vahest tahaks poes röögatada, et MIS TOIMUB, naistele pükse õmmelda ei oska vä!! Kuid müüjad pole ju süüdi. Olukord on absurdne, sest kõige selle juures ma ei ole omast arust (teiste arust vist ka) mitte kuigi kaalukas kuju. Miks nad teevad nii? Miks nad järjekindlalt ei arvesta, et naiselikum keha on sale piht ja laiemad puusad ja tagumik. Teisel pool Soome lahte seda muret ei ole. Kui on oma number, siis istub selga nagu valatud. Ma ei taha olla ülbe, aga mina Eestist omale uusi teksapükse enam ei leia. Käin oma vanad Sangarid ribadeks ja siis on kööga, mõtlesin alles hiljuti. Kuid õnneks on teisel poole lahte firma KappAhl. Nüüd mul on uued mustad teksapüskid. Ärge jumala eest normaalseid casual-riideid valmistavaid firmasid Eestisse tooge. Las ikka eestlased käivad koguaeg kostüümides ringi. Urr!
Vaatasin hinnalipikult, et KappAhl on esindatud Soomes, Rootsis, Norras ja Poolas, ning taipasin, et asi on o tähes? Et kui Eesti oleks Oosti, siis tuleks KappAhl ka siia?
Andunud KappAhli vänn
Vaatasin hinnalipikult, et KappAhl on esindatud Soomes, Rootsis, Norras ja Poolas, ning taipasin, et asi on o tähes? Et kui Eesti oleks Oosti, siis tuleks KappAhl ka siia?
Andunud KappAhli vänn
2007-02-11
Kuidas Lupetta Kansallisoopperas käis
Mõte minna Soome Rahvusooperisse oli mul juba ammu (lähemal kui Helsingi, ei ole lihtsalt ooperielamust võimalik saada), aga ma ei osanud välja mõelda, mil viisil hankida piletid ja ju see tahtmine polnud veel piisavalt küps ka. Nüüd, kui töö asjus jälle veebruaris (nagu alati) Helsingisse pidin minema, mõtlesin, et vot nüüd ma teen selle ära. Internetis on ju kõik kirjas - mängukava, saaliplaan ja hinnad (skaala väga lai). Ainult kuidas see pilet kätte saada? Ei tahaks nagu kohaliku piletilevi kaudu eurodes ülekannet teha ja siis mõelda, et jumal teab kuhu see raha nüüd läks. Aga kus häda.... seal abi.... Lihtsalt kirjutasin lippupalvelulle hästi naiivse kuid huvilise kirja ja sain kiire vastuse. Tulge ja ostke oma piletid (täpselt sellises hinnaklassis nagu soovisin) tund enne etenduse algust välja! Piletid ootavad teid kassas. Uskomatontta, mutta totta! Nii lihtsalt käiski. Ei mingit nädal aega või kasvõi kolm päeva enne väljaostmist.
Liiga täiuslik ei saa muidugi üksi asi olla. Kahjuks ei olnud sellel õhtul ooperit kavas. Muide miks teatrit, kus tantsitakse ka balletti, nimetatakse rahvusooperiks? Kas baleriinid ei solvu? Niisiis oli sel õhtul Luikede järv oma tuntud headuses. Filigraanne, klassikaline ja ikka lummav. Laval oli 28 luike, lugesin ära, ja kõik liigutasid igat oma liigest sõmrest pöiani täiesti sünkroonis. Lummav oligi see luigemustrite kujunemine, nagu arvutigraafika..ja see väikeste luikede tants. Ma vahtisin suu ammuli nagu laps. Sama teema (suu ammuli) oli nende jänestega, kes hüppasid lume sees ooperimaja taga, et kas see on ikka reaalne. See ei olnud jänestejärv. Nad tõesti elasid seal kuskil.
Mudugi kinnisidee minna ooperisse mujal kui Tartus või Tallinnas, jääb mind edasi vaevama. Balletigurmaan pole ma aga kunagi olnud, sest tantsimisest ei tea ma nii palju kui laulmisest. Aga äkki nüüd hakkan. Kuid siis ma pean pähe õppima need kohad ja piruetid, mida balletigurmaanid juba ette naudivad ja aplodeerima hakkavad enne sooritust ja pärast nagunii. Ja Bravoo!! tuleb ka koguaeg karjuda. Eestis ma ei kujuta seda ikka ette.
Omaette elamus oli ooperimaja, kus oli ruumi nii palju, et kolme rõdu ja parteri rahvas ei pidanud vaheajal külg külje kõrval kügelema, kuna näiteks kohvik on ummistunud. Kussanüüd! Seal olid pikad teendindusletid ja tohutult laudu. Tegelikult oli kogu fuajee nagu üks suur kohvik. Tõsisemad tegijad reserveerisid lauad enne etendust ja tellisid joogidki sinna. See kolm tundi ja kakskümmend minutit oli küll kasulikult elatud.
Liiga täiuslik ei saa muidugi üksi asi olla. Kahjuks ei olnud sellel õhtul ooperit kavas. Muide miks teatrit, kus tantsitakse ka balletti, nimetatakse rahvusooperiks? Kas baleriinid ei solvu? Niisiis oli sel õhtul Luikede järv oma tuntud headuses. Filigraanne, klassikaline ja ikka lummav. Laval oli 28 luike, lugesin ära, ja kõik liigutasid igat oma liigest sõmrest pöiani täiesti sünkroonis. Lummav oligi see luigemustrite kujunemine, nagu arvutigraafika..ja see väikeste luikede tants. Ma vahtisin suu ammuli nagu laps. Sama teema (suu ammuli) oli nende jänestega, kes hüppasid lume sees ooperimaja taga, et kas see on ikka reaalne. See ei olnud jänestejärv. Nad tõesti elasid seal kuskil.
Mudugi kinnisidee minna ooperisse mujal kui Tartus või Tallinnas, jääb mind edasi vaevama. Balletigurmaan pole ma aga kunagi olnud, sest tantsimisest ei tea ma nii palju kui laulmisest. Aga äkki nüüd hakkan. Kuid siis ma pean pähe õppima need kohad ja piruetid, mida balletigurmaanid juba ette naudivad ja aplodeerima hakkavad enne sooritust ja pärast nagunii. Ja Bravoo!! tuleb ka koguaeg karjuda. Eestis ma ei kujuta seda ikka ette.
Omaette elamus oli ooperimaja, kus oli ruumi nii palju, et kolme rõdu ja parteri rahvas ei pidanud vaheajal külg külje kõrval kügelema, kuna näiteks kohvik on ummistunud. Kussanüüd! Seal olid pikad teendindusletid ja tohutult laudu. Tegelikult oli kogu fuajee nagu üks suur kohvik. Tõsisemad tegijad reserveerisid lauad enne etendust ja tellisid joogidki sinna. See kolm tundi ja kakskümmend minutit oli küll kasulikult elatud.
Kuku ämber
Minumeelest kolistab Kuku raadio ämbrit saatega "Minu pere." Ega saatel endal, selle sisul, ei olegi midagi viga, küll aga helikujundusel - kõllil. "Tuvikeste" seriaal assotseerub siiski eelkõige ameerika komöödiasarjaga, alles teises järjekorras perekonnaga.
See võib ju olla postmodern ja puha, kuid siiski tekib kognitiivne dissonants võõrapärase veiderduse ja kodumaise tõsiduse vahel.
5.03.2007 See teade on oma aktuaalsuse kaotanud. Kõll on ära muudetud.
See võib ju olla postmodern ja puha, kuid siiski tekib kognitiivne dissonants võõrapärase veiderduse ja kodumaise tõsiduse vahel.
5.03.2007 See teade on oma aktuaalsuse kaotanud. Kõll on ära muudetud.
2007-02-09
uudisi soomest
Neegriga lagritsa-patukka on endiselt myygil. Ma ostan vist kaks tykki. Tulevaste p6lvede jaoks ka (teine).:-) Nad ei j6ua ära imestada , mis roppusi meie ajal myygil oli.
Rohke Debelak ja libauudised
Eetris on libauudised - stuudios Rohke Debelak. See on hea põhjus kuulata hommikuti Kuku raadiot. Olen kuulnud isegi inimestest, kes armastavad hommikuti kaua magada, aga veavad ennast vägisi libauudiste alates raadio juurde ja panevad maki lindistama.
Ei tea, kas kusagil on olemas ka libauudiste arhiiv, kus nad kirjas oleks? Kõigi oma heade külgede juures on neil omadus kiiresti mälust kaduda, parimal juhul jääb meelde üks või kaks, mis ka edasijutustamisel oma mahlakaid detaile kaotama kipuvad. No võtame näiteks kasvõi tänahommikuse uudise sellest, et
Ei tea, kas kusagil on olemas ka libauudiste arhiiv, kus nad kirjas oleks? Kõigi oma heade külgede juures on neil omadus kiiresti mälust kaduda, parimal juhul jääb meelde üks või kaks, mis ka edasijutustamisel oma mahlakaid detaile kaotama kipuvad. No võtame näiteks kasvõi tänahommikuse uudise sellest, et
...on alustatud poliitikute vaktsineerimist korruptsiooni vastu. Vaktsiini puistatakse sinna, kus on poliitikute kontsentratsioon kõige suurem - suurematesse linnadesse ja Toompeale. Vaktsiin ei ravi poliitikutel juba olemasoelvat korrutsiooni, vaid kaitseb neid edasise nakatumise eest. Tavainimestele on vaktsiin kahjutu, kuid seda soovitatakse siiski mitte ise süüa, vaid toimetada see lähima poliitiku kätte, et nende eest väärtuslikku vaktsiini mitte ära tarvitada.
Vaktsiini levitatakse roheliste graanulite kujul. Peab märkima, et möödunud aastal läks poliitikute vaktsineerimine nurja, sest nad korjasid graanulid üles, pakkisid reklaammaiustuste paberisse ja paiskasid jaevõrku müügile.
2007-02-06
Naised ja huumor
Erakordselt terava taibuga mõtleja PP vahendab viimases Arteris teise erakordselt terava taibuga briti-ameerika mõtleja ja kriitiku Christopher Hitchens'i arvamust. Ma pole midagi nii naljakat ammu lugenud.
Kurb on mehe elu. Kurb! Mina võin vist pidada ennast nüri taibuga mõtlematuks naiseks, aga huumorit olen ma elus ikka esikohale seadnud. Ja võtkem näiteks kasvõi "Smack the Pony". Naised ruulivad täiega. Iseasi on see, et kui hakata huumorit defineerima, siis tekib küsimus, millal on huumor ja millal ei ole. Kui naine ei naera mehe labase nalja peale, siis võib teda loomulikult süüdistada huumorimeelepuuduses. Eks ta nii olegi. Naised ju tegelikult teavad, et mehed teevad nalja selleks, et neid naerma ajada ja väike teesklus mehe enesehinnagu tõstmiseks, ei võta tükki küljest.
Nimetatud Edasi kalendrid peaksid mul siiamaani alles olema, sest need olid minuarust nii naljakad. Samuti Meelejahutaja ja Kreisiraadio naljad lindis ja osalt ka peas. Monty Phytonist me ei räägigi. Smack the Pony on VHS-l. Mida veel??? Ahjaaa, millal hakatakse näitama ETV-st BBC komöödiasarja "Green Wing"? Käin neid ikka Youtube'st piilumas aga sealt vahi nagu lukuaugust naabreid.
Meestele on tragöödia, et kaks asja, mida nad enim hindavad – naised ja huumor – on teineteisele nii vastandlikud. Aga tragöödiata poleks komöödiat.
Kurb on mehe elu. Kurb! Mina võin vist pidada ennast nüri taibuga mõtlematuks naiseks, aga huumorit olen ma elus ikka esikohale seadnud. Ja võtkem näiteks kasvõi "Smack the Pony". Naised ruulivad täiega. Iseasi on see, et kui hakata huumorit defineerima, siis tekib küsimus, millal on huumor ja millal ei ole. Kui naine ei naera mehe labase nalja peale, siis võib teda loomulikult süüdistada huumorimeelepuuduses. Eks ta nii olegi. Naised ju tegelikult teavad, et mehed teevad nalja selleks, et neid naerma ajada ja väike teesklus mehe enesehinnagu tõstmiseks, ei võta tükki küljest.
Nimetatud Edasi kalendrid peaksid mul siiamaani alles olema, sest need olid minuarust nii naljakad. Samuti Meelejahutaja ja Kreisiraadio naljad lindis ja osalt ka peas. Monty Phytonist me ei räägigi. Smack the Pony on VHS-l. Mida veel??? Ahjaaa, millal hakatakse näitama ETV-st BBC komöödiasarja "Green Wing"? Käin neid ikka Youtube'st piilumas aga sealt vahi nagu lukuaugust naabreid.
Valimised lähenevad
Valimised lähenevad, seda on igalt poolt kuulda ja näha. Nüüd siis ka unenägudes. Täna esines näiteks Edgar Savisaar. Ta vastas kellegi küsimustele, kas see oli keegi ajakirjanik või mingi teine poliitik, mitte ei näinud. Teemaks oli Savisaare parteivahetus. Ta põhjendas, mis ta jättis maha Keskerakonna ja ühines Reformierakonnaga. Jutt oli umbes selline, et kuna Keskerakond on oma maine jäädavalt kahjustanud, ei pea ta enam võimalikuks selle liige olla. Viimaseks piisaks karikas oli olnud hiljuti avalikuks tulnud skandaal korterite erastamisega. Reformierakond, vastupidi, on ennast näidanud igati edumeelse ja tubli erakonnana, ja nii ta kandideeribki seekord juba nende esinumbrina Ida-Virumaal.
2007-02-02
'ääldusest
Mõtisklust hääldusest ajendas kirjutama hiljuti loetud lugu Triibikult.
...kirjutab Triibik. Eks ole endalgi aegajalt tahtmine karjatada, kas suuliselt või kirjalikult, kuidas on õige. Ometi võiks nii mõngigi kord vaadata asju keelekorrektori asemel sotsiolingvisti seisukohalt. Miks keegi ütleb või kirjutab nii, aga mitte teisiti, ja mida ta sellega öelda tahab, kui see peaks olema taotluslik? Või kasvõi nii, kust see või teine hääldus on pärit?
Minu meelest on hea näide selle kohta sõna 'tee', ikka joogi ja taime tähenduses. Eesti keeles, täpsemalt suur-eesti keeles, ei ole sellega muret. Katsutagu ainult seletada seda lõunaeestlastele - paremal juhul võib saada vastuseks midagi taolist:
Me võime teada küll, et tšai tuleb vene keelest ja tee inglise keelest, aga see on ainult pool tõde. Ei ole ei venelased ega inglased ise selle peale tulnud, vaid mõlemad on selle aromaatse joogi kohta käiva sõna hiinlastelt saanud. Inglased mereteede kaudu Lõuna-Hiinast ja venelased maad mööda Põhja-Hiinast. Tähemärk on üks, aga hääldused erinevad. Üsna sarnane lugu on ka sõnadega tsaar ja keiser (kui see hiinajutt välja jätta, muidugi).
Mida aga teha võidujumalanna Nike nimega? Millegipärast on suuremal osal eesti inimestest kiusatus hääldada seda nii, et see riimuks sõnaga 'vaik'.
Lõpuks üks harjutusülesanne: kuidas hääldada nime 'Ischia'?
Kuidas käituda, kui end gurmeespetsiks pidav vestluskaaslane räägib järjekindlalt brušetadest? Räägib nii palju, et kuhugi ei mahu susata, et vat mina sain kõige paremat BRUSKETAT vat seal ja seal. Ega siis ei tule muidugi pähegi, et kus. Ja parandama ju ei hakka. Aga siis ikka mõtleb korrektor minus, et nii kurb, kui valesti räägitakse. Ehkki see on nii tavaline viga. Aga oleks ju nii kaunis, kui kõik ütleksid kosmopoliitselt brusketa ja marraskiino ja moskiino ja.
...kirjutab Triibik. Eks ole endalgi aegajalt tahtmine karjatada, kas suuliselt või kirjalikult, kuidas on õige. Ometi võiks nii mõngigi kord vaadata asju keelekorrektori asemel sotsiolingvisti seisukohalt. Miks keegi ütleb või kirjutab nii, aga mitte teisiti, ja mida ta sellega öelda tahab, kui see peaks olema taotluslik? Või kasvõi nii, kust see või teine hääldus on pärit?
Minu meelest on hea näide selle kohta sõna 'tee', ikka joogi ja taime tähenduses. Eesti keeles, täpsemalt suur-eesti keeles, ei ole sellega muret. Katsutagu ainult seletada seda lõunaeestlastele - paremal juhul võib saada vastuseks midagi taolist:
Tii om sjoo, mida müüdä kävvü saat. Olõõi joht juumise asi tä tii, juuas õks tšaivett
Me võime teada küll, et tšai tuleb vene keelest ja tee inglise keelest, aga see on ainult pool tõde. Ei ole ei venelased ega inglased ise selle peale tulnud, vaid mõlemad on selle aromaatse joogi kohta käiva sõna hiinlastelt saanud. Inglased mereteede kaudu Lõuna-Hiinast ja venelased maad mööda Põhja-Hiinast. Tähemärk on üks, aga hääldused erinevad. Üsna sarnane lugu on ka sõnadega tsaar ja keiser (kui see hiinajutt välja jätta, muidugi).
Mida aga teha võidujumalanna Nike nimega? Millegipärast on suuremal osal eesti inimestest kiusatus hääldada seda nii, et see riimuks sõnaga 'vaik'.
Lõpuks üks harjutusülesanne: kuidas hääldada nime 'Ischia'?
Empires of the Word
Tõesti hea raamat Nicholas Ostlerilt. Mitte et ma seda veel väga palju lugeda oleks jõudnud ;). Igatahes tänud Aabramile tutvustuse, Kateriviterile vihje ja Lupettale kättetoimetamise eest. "Rahva raamatust" on see nüüd otsas :-S.
2007-01-31
Tamm-taramm
Hakanud üks kinnisvaraarendaja omale majakohta valima. Jajah, seekord endale, mitte arendamiseks. Leidnud kena koha küll, kalda peal ja puha. Ainult üks suur tamm varjand vaate.
Ohanud siis mees sügavalt ja hakanud arvutama, palju selle tamme mahavõtmine maksab. Töö ja muu, aga kui raisk peaks veel kaitse all olema? Mis siis saab? Pole hetkel kelleltki küsida kah, koht selline, kus mobiilgi ei levi.
Tema ohet aga võetud kuulda, Nagu kõpsti olnud hall vanake platsis, ja küsinud, et mis ohid, mees.
Mees vastanud, et mis ei ohi, näe, kena vaikne kohakene... kodukoha sarnane, kui seda tamme ees ei oleks. Et laseks ju teise maha võtta, aga ei tea kas tasub, ja ehk on kaitse all kah veel, sunnik.
Hall vanake tõmmand nagu korra õhku sisse, aga siis lugend mõttes kümneni ja vastand: "Eks sa ise tea. Aga et sa tahad seda endale, siis ütleme nii - selle tamme hind on selline, et kui sa ta maha võtad, siis lähed sa naisest lahku, uut ei leia, lapsi ei saa."
Arendaja jäänd mõttesse. Ei olnud teine selline moodne arendaja, ikka vanamoodne olnd.
"A kui ma ta alles jätan?"
"Valik on sinu."
Arendaja arvand, et sellise hinna juures on tammevõtt mõttetu. Löönd käega ja hakand minema. Aga arendajal olnd kaasosaline kah. Kaasosaline hakand vastu ajama, et ei ole midagi, mina tahan oma raha kätte saada, tõmmame raisa maha.
Tõmmanudki kaasosaline tamme maha. Aga kui pärast läind pangast oma raha võtma, saand ainult paetükkisi.
Ohanud siis mees sügavalt ja hakanud arvutama, palju selle tamme mahavõtmine maksab. Töö ja muu, aga kui raisk peaks veel kaitse all olema? Mis siis saab? Pole hetkel kelleltki küsida kah, koht selline, kus mobiilgi ei levi.
Tema ohet aga võetud kuulda, Nagu kõpsti olnud hall vanake platsis, ja küsinud, et mis ohid, mees.
Mees vastanud, et mis ei ohi, näe, kena vaikne kohakene... kodukoha sarnane, kui seda tamme ees ei oleks. Et laseks ju teise maha võtta, aga ei tea kas tasub, ja ehk on kaitse all kah veel, sunnik.
Hall vanake tõmmand nagu korra õhku sisse, aga siis lugend mõttes kümneni ja vastand: "Eks sa ise tea. Aga et sa tahad seda endale, siis ütleme nii - selle tamme hind on selline, et kui sa ta maha võtad, siis lähed sa naisest lahku, uut ei leia, lapsi ei saa."
Arendaja jäänd mõttesse. Ei olnud teine selline moodne arendaja, ikka vanamoodne olnd.
"A kui ma ta alles jätan?"
"Valik on sinu."
Arendaja arvand, et sellise hinna juures on tammevõtt mõttetu. Löönd käega ja hakand minema. Aga arendajal olnd kaasosaline kah. Kaasosaline hakand vastu ajama, et ei ole midagi, mina tahan oma raha kätte saada, tõmmame raisa maha.
Tõmmanudki kaasosaline tamme maha. Aga kui pärast läind pangast oma raha võtma, saand ainult paetükkisi.
2007-01-30
Jah aga palun vaadake reedeti kl. 20 ETV-st seda briti huumori sarja Extras. Kuidas Ricky Gervais'i hõlma pole veel hakatud, see paneb mind imestama. Britid ikka veel julgevad sellistel "tundlikel" teemadel nalja visata. Ja jumal tänatud. Peenelt pilatakse nii homosid, holokausti teema ületähtsustamist, staariteemat, neegrteemat, kui ka lihtsalt nõmedust. Mingi ettekujutuse saab ka siit klippe vaadates. Väikese inimese piinlikud pingutused.
2007-01-28
Kas prantslased on hulluks läinud?
Vägisi tikub selline mõte pähe, lugedes viimasel ajal sealtkandist saabunud uudiseid. Viimane omataoliste hulgas oli see, et sotsialistlikust parteist oli sunnitud lahkuma Georges Freche, kes avaldas arvamust, et Prantsuse rahvuslikus jalgpallikoondises on liiga palju mustanahalisi mängijaid.
See võiks ju jääda tähelepanuta, või võtta koha suvaliste veidrate uudiste hulgas, kui ta oleks ainuke üle mitme aja. Vähe aega tagasi võisime lugeda sellest, et "kodututele sealiha või -rasvaga valmistatud supi pakkumine on juudi ja muslimi kodutute suhtes rassistlik ning ohustab avalikku korda".
Vähe sellest, alles hiljaaegu saime lugeda, sellest, et Belgia siseminister Patrick Dewael keelas jalgpallifännidel kanda särke, millele on peale kantud number 18 või 88.
Prantsuse õpetlane ja poliitik Bruno Gollnisch sai 55 000 eurot trahvi, ajutise keelu ülikoolis õpetada ja takkapihta veel kolmekuulise tingimisi vanglakaristuse selle eest, et julges kahelda holokaustis hukkunud juutide arvus. Ei, ta ei öelnud kellegi kohta halvasti. Lihtsalt, et ajaloolased võiks arvude üle mõtteid vahetada.
Selle kõrval tundub briti sotsialisti Claude Moraesi kampaania Fazeri neegipoisi vastu peene inglise huumorina.
See võiks ju jääda tähelepanuta, või võtta koha suvaliste veidrate uudiste hulgas, kui ta oleks ainuke üle mitme aja. Vähe aega tagasi võisime lugeda sellest, et "kodututele sealiha või -rasvaga valmistatud supi pakkumine on juudi ja muslimi kodutute suhtes rassistlik ning ohustab avalikku korda".
Vähe sellest, alles hiljaaegu saime lugeda, sellest, et Belgia siseminister Patrick Dewael keelas jalgpallifännidel kanda särke, millele on peale kantud number 18 või 88.
Prantsuse õpetlane ja poliitik Bruno Gollnisch sai 55 000 eurot trahvi, ajutise keelu ülikoolis õpetada ja takkapihta veel kolmekuulise tingimisi vanglakaristuse selle eest, et julges kahelda holokaustis hukkunud juutide arvus. Ei, ta ei öelnud kellegi kohta halvasti. Lihtsalt, et ajaloolased võiks arvude üle mõtteid vahetada.
Selle kõrval tundub briti sotsialisti Claude Moraesi kampaania Fazeri neegipoisi vastu peene inglise huumorina.
2007-01-25
2007-01-21
Lits linn
Seoses taas kerkinud kasiinode teemaga meenus mulle üks (mitte väga) ammune jutuajamine. Istusin koos ühe oma välismaalasest sõbraga ühes Tallinna kohvikus ja arutasime Tallinna häid ja halbu külgi. Olime just läbi arutanud tipptundideaegsed liiklusummikud ja nende lahendamise võimalused Tallinna tingimustes.
"Veidralt palju kasiinosid teil siin," ütles sõber järsku.
"Paljuvõitu nagu jah," olin nõus ja lisasin, et linnavalitsuse andmetel olevat kasiinosid Tallinnas 70 ringis.
"Mida? Nii palju? Seitseteist?" küsis ta.
Vestlus toimus ingise keeles.
"no, not seventeen, but seventy," vastasin.
Mu sõber pidi peaaegu toolilt maha kukkuma.
Selgus, et tema kodulinnas, kus on küll ligikaudu poole vähem elanikke kui Tallinnas, on AINULT ÜKS kasiino.
Püüdsin vabandavalt selgitada, et ehk on mõeldud rohkem linna külaliste peale, kuid paistab, et kõik see, mis ta oli Tallinna kohta kuulnud (mitte ainult minu käest) ja näinud, oli temas kujundanud üsna kentsaka arvamuse meie pealinnast.
"What a bitch," ütles ta kokkuvõtteks.
Minu näol ilmselget arusaamatust nähes selgitas ta oma nägemust: lits linn see Tallinn. Kõik tehakse nende heaks, kes tulevad korraks ja jätavad siia võimalikult suurema summa raha. Aga elada Tallinnaga päevast päeva koos ei paista kuigi meeldiv olevat.
"Veidralt palju kasiinosid teil siin," ütles sõber järsku.
"Paljuvõitu nagu jah," olin nõus ja lisasin, et linnavalitsuse andmetel olevat kasiinosid Tallinnas 70 ringis.
"Mida? Nii palju? Seitseteist?" küsis ta.
Vestlus toimus ingise keeles.
"no, not seventeen, but seventy," vastasin.
Mu sõber pidi peaaegu toolilt maha kukkuma.
Selgus, et tema kodulinnas, kus on küll ligikaudu poole vähem elanikke kui Tallinnas, on AINULT ÜKS kasiino.
Püüdsin vabandavalt selgitada, et ehk on mõeldud rohkem linna külaliste peale, kuid paistab, et kõik see, mis ta oli Tallinna kohta kuulnud (mitte ainult minu käest) ja näinud, oli temas kujundanud üsna kentsaka arvamuse meie pealinnast.
"What a bitch," ütles ta kokkuvõtteks.
Minu näol ilmselget arusaamatust nähes selgitas ta oma nägemust: lits linn see Tallinn. Kõik tehakse nende heaks, kes tulevad korraks ja jätavad siia võimalikult suurema summa raha. Aga elada Tallinnaga päevast päeva koos ei paista kuigi meeldiv olevat.
2007-01-18
Klepter
Kes või mis on Klepter? Ei oleks osanud sest midagi suurt arvata enne eilset "Pealtnägijat". Aga selgus, et täiesti nime vääriline asutis. Kas teate, kust tuleb sõna kleptomaan? Kreeka keelest, ladina keele kaudu. Clepo on varastama, clepta on varas. Klepter Grupp aadressiga Videviku 6 kõlab ise nagu anekdoot. Tegevusaladeks muidugi autode teisaldamine ja puhastamine.
2007-01-17
Ravi ennast ise
See võib veel aktuaalseks saada. Streik lükati ju ainult edasi.
Sattusin hiljuti haigekassa kodulehele ja leidsin sealt hunniku ravijuhendeid. Enamlevinumate haiguste ravijuhendid perearstidele. Mõned neid väga ilusad värvilised kastikesed ja noolekesed juures. Noh meenutab nagu mingit lauamängu, kus on ühes otsas mängu algus ja siis hakkad sealt nooltpidi liikuma. Täringut veeretada pole vaja. Lihtsalt on vaja teada, millised on haige kaebused. Ütleme, et haige oled sa ise või su laps, siis hakkadki sealt näpuga ajama:
Oo õudu, mõtlesin ma. Pärast pooleteise kuu pikkust kestvat nohu on alles lootust saada erialaarstile suunatud. Selle aja peale on juba raudselt mädane põskkoopapõletik. Ja muide köhida võib 8 nädalat ilma, et peaks muretsema.
Siit leiab ka lihtsamate operatsioonide juhendid. Mõtle, mida tahad!
Huvitav lugemine igal juhul. Eriti see "ülemiste hingamisteede viirushaiguste" ravijuhend. Need ju meie kliimas igapäevased "sõbrad kolmekesi". Ühe täienduse võiks veel teha. Iga nimetatud antibiootikumi taga peaks olema selline väike printeri ikoonikene ja tekst "prindi retsept". Siis las need arstid streigivad kasvõi nädal aega.
Sattusin hiljuti haigekassa kodulehele ja leidsin sealt hunniku ravijuhendeid. Enamlevinumate haiguste ravijuhendid perearstidele. Mõned neid väga ilusad värvilised kastikesed ja noolekesed juures. Noh meenutab nagu mingit lauamängu, kus on ühes otsas mängu algus ja siis hakkad sealt nooltpidi liikuma. Täringut veeretada pole vaja. Lihtsalt on vaja teada, millised on haige kaebused. Ütleme, et haige oled sa ise või su laps, siis hakkadki sealt näpuga ajama:
- nohu nädal aega- ära tee midagi.
- nohu kaks nädalat ja paranemist pole märgata- antibiots, soovitavalt cefalosporiini rea oma
- nohu 4-6 nädalat ja ravil ei allu -- saada kõrva-kurgu-nina arstile.
Oo õudu, mõtlesin ma. Pärast pooleteise kuu pikkust kestvat nohu on alles lootust saada erialaarstile suunatud. Selle aja peale on juba raudselt mädane põskkoopapõletik. Ja muide köhida võib 8 nädalat ilma, et peaks muretsema.
Siit leiab ka lihtsamate operatsioonide juhendid. Mõtle, mida tahad!
Huvitav lugemine igal juhul. Eriti see "ülemiste hingamisteede viirushaiguste" ravijuhend. Need ju meie kliimas igapäevased "sõbrad kolmekesi". Ühe täienduse võiks veel teha. Iga nimetatud antibiootikumi taga peaks olema selline väike printeri ikoonikene ja tekst "prindi retsept". Siis las need arstid streigivad kasvõi nädal aega.
2007-01-16
Mul on nüüd Arvo Pärdi autogramm, soe naeratus ja võimas kontserdielamus. Ausõna, mul tuli pisar silma, kui Pärt ise aplausi ajal välja ilmus. Mis vägi on vene õigeusu, kui ka vanausu (vist) liturgilises muusikas? Mitte ainult tekstidest ma ei räägi vaid akordidest. See on nii pärdilik ja vastupidi- nagu kõik õigeusu liturgiline muusika oleks Pärdi loodud.
2007-01-06
Rikas riik?
Et kuidas see siis oli?
Riik on vägivalla aparaat valitseva klassi käes.
Rikas riik, parem malk.
Riik on vägivalla aparaat valitseva klassi käes.
Rikas riik, parem malk.
2007-01-02
2006-12-28
Traditsioonid mulle meeldivad
Miks mulle meeldivad traditsioonid? Ma arvan, et traditsioon annab mingi turvatunde, mida mulle vaja on. Traditsioonidest kinnipidamine eeldab vist ka konservatiivsust, eksole, mida kaksikutel üldse olla ei tohiks ( üldsielt), kuid mul on seda tubli annus. Turvatunde saavutamiseks olen valmis kõike tegema. See on minuarust üks kohutavalt oluline tunne. Üks traditsioon, mis kestab juba 20 aastat (jummel kas tõesti 20 aastat). Jah, tõesti alates 1986 aastast olen oma kolme kursaõega igal aastal jõulude ajal koos käinud ja kingitusi vahetanud. Tegelikult on küll nii, et viimased 10 aastat on mere taha elama läinud ja suure perega kursaõde küll natuke liikumisraskustes, aga ma arvan, et mõttes oleme ikkagi koos. Meie kolm siin Tallinnas hoiame kõrgel traditsioonilippu. Ülikoolis olime omal kursusel kuldne nelik ehk lahutamatu nelik. Mõtlesime välja igasugu üritusi ja viisime ellu ka muidugi. Ühesõnaga hoidsime sõrme elupulsil ( igale poole, kuhu ulatus meie tiivaripsutus, seal oli elu). Sai koerusi ka tehtud ja pärast nende eest kättemaksu all koos kannatatud, aga muidu poleksi ju midagi meenutada. Nüüd piisab võtmesõnast "Aakre" ja me hakkame koos naerma. Tol kättemaksu päeval aga lahkusime zooloogia praksist täis püha viha ja pisarsilmis tõotades, et kõik meie kursuse mehed on sead ja kaabakad ja reeturid ning kas nendega üldse tasub edasi suhelda, kes nalja ei mõista. Meie arust oli hullult naljakas öösel meeste akna taga vaiguviiulit mängida. Või kuidas seda nimetatagi. Ega ma pole seda hiljem enam proovinud aga tehnika oli selline, et päeval tuleb hiilida meeste tuppa, panna nende aknaklaasi ja -liistu vahele õmblusnõel, koos megapika niidiga. Öösel tuleb akna alt õuest see niidiots üles otsida ja vedada niit pingule. Parem on pugeda kuhugi põõsa taha ja siis märja riide või mingi vatiga hakata niiti hõõruma, kuni see hakkab krudisema ja pinisema. Aknaklaas aga võimnedab seda heli mitemeid kordi ja terve tuba saab vingumist täis. Alguses pole aru ka saada, kust see kime hääl tuleb. Aga sellest ma ei räägi, mis nad meile vastu tegid, tõprad.
Nüüd on see ilus mälestus.
Nüüd on see ilus mälestus.
2006-12-26
Kaks Eestit
KÕIK räägivad lumeta Jõuludest ja rohelistest Jõuludest. Mis jutt see on? Meie olime Tamsalus ja seal olid väga valged ja libedad Jõulud igatahes. Tänavatel liikumiseks oleks olnud parim vahend soomekelk. Kust see lume leviala piir täpselt läks, ei oskagi öelda. Pimedas me saabusime ja pimedas me lahkusime. Võta sa kinni! Kuid SEE Jõul lõhestas Eestimaa täielikult kaheks. Ühed said valged ja teised said mingit teist värvi Jõulud. Ainult ma ei tea, mille alusel toimus lumejaotus.
2006-12-19
Seekord on mu hala kuulda võetud. Ei läind poolt päevagi, kui lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Keegi on siinsetest blogipidajatest Sigatüüka võlurikoolis käinud ja mina see ei ole.
Hommikul oli paanika-jaanika, sest kingadega lume peal käia ei saa. Kus on saapad?
Mul on ettepanek Jõulud kohe ära pidada. Hiljemalt homme õhtul, sest tunne tuli peale praegu ja lund ei jätku kauaks.
Hommikul oli paanika-jaanika, sest kingadega lume peal käia ei saa. Kus on saapad?
Mul on ettepanek Jõulud kohe ära pidada. Hiljemalt homme õhtul, sest tunne tuli peale praegu ja lund ei jätku kauaks.
2006-12-18
2006-12-17
Sel aastal tulevad Jõulud teisiti
Küsimus: kas sel aastal on üldse võimalik jõulutunnet saada? Noh kui väikseid lapsi pole, kes meeled ärevil hoiaks ja päkapikutaks kogu aeg. Tavaliselt on küll nii, et kui enne ei tule, siis peale jõulukontserti kuskil maakirikus on tunne sees. Eriti veel, kui kirikuõpetaja kutsub pärast väikesele kohvile ja vat siis peale külma kirikut soojas pastoraadimajas koos kohvi ja piparkooki süües ta tuleb. Aga no mis sel aastal toimub? Kui keegi nägi täna hommikul üle hulga aja lombil jääkirmet või kahutanud muru, siis kas sellest peaks jõulutundeks aitama? No ei. Ei aidanud ka maakirik Harju-Madisel, sest kiriku aknast siras sisse sihuke märtsipäike, pane või prillid ette. Kiriku ümber rohetas muru ja porises pori. Muidu nagu kõik kohustuslikud elemdid olid: kuusk oli, orel mängis, laulud olid ka ja tänulikud kuulajad aga no ei tulnud. Järeldus- lumi on ikka väga oluline element jõulutunde saamiseks. Ei ole lund, ei ole jõule! Või nagu ütles Baskin oma Kunstisaali sketsis, poleks poolikut olnud, poleks mitte mingit rõõmu olnud! Kas see oli nüüd kohane võrdlus?
2006-12-12
Viimasest Glamour'ist lugesin sellise tarkuse, et kui teie palgatõusuunistus on kuskil 30% piires, siis te tõenäoliselt töötate õigel tööhohal. Kuid kui unistate 50% palgatõusust või kahekordsest palgast ... then you're overcompensating for being in the wrong job and it's time to leave. (says professional develepment consultatnt)
Kui nüüd aus olla siis, ega ma pole küll kahekordsest palgast unistanud, milleks ennast närvi ajada. Nüüd on selge siis, et ühe küsimusega, kas ma olen õiges kohas, pole mõtet oma pead edaspidi vaevata. Tegelikult on selles mõttes siiski tarkuseiva sees.
Kui nüüd aus olla siis, ega ma pole küll kahekordsest palgast unistanud, milleks ennast närvi ajada. Nüüd on selge siis, et ühe küsimusega, kas ma olen õiges kohas, pole mõtet oma pead edaspidi vaevata. Tegelikult on selles mõttes siiski tarkuseiva sees.
2006-12-08
Esimest korda elus tunnen, et juhe jookseb kokku, et mul on stress ja, et ma tõsiselt enam ei jaksa ja ei taha niimoodi mitmel rindel onada, et ma olen koguaeg väsinud. Ega muidugist iga aasta ka sellist aasta lõppu ole, kus vahetub töökoht, ülemus, sisekord, nõudmised sinu suhtes tööl kasvavad (koolitused) ja samal ajal valmistud kooriga juubelikontsertideks ning annad välja CD plaadi. Kodused tahavad ka täheleapnu ja kuhu jäävad sõbrad. Kuhu jääb tervis, ma küsin? Tervis on tuksis varsti. Täna tundsin, et maa juba kõigub. Täna tegin kindla otsuse. Ühest asjast tuleb loobuda ja magama tuleb hakata varem minema.
2006-11-29
Teaduse ja tehnika uitmõtted
Hiljuti kolades internetis sattusin ootamatult sellisesse poodi, kust saab osta iPod-i (ehheee). Nojah tehnika areneb ja mis seal ikka. Pühapäeval elektoonikapoes tuli see iPod mulle järsku meelde ja mul tekkis geniaalne idee. Võib olla on see idee juba teostatud ja mulle lihtsalt ei ole teatatud , aga ilmselt on see ka Bondi filmi järelmõju, miks see mulle üldse pähe kargas. Tähendab, kui on olemas geopositsioneeringuga mobiiltelefonid, siis miks ei võiks olla G-punkti positsioneeringuga iPodid? Vat sellised, nagu seal internetipoes, aga koos korraliku positsioneerimisega. See ei saa olla raske ülesanne. Siis lõpeb see lõputu jahumine sel teemal , et kus see G punkt ikka asub ja kas teda üldse igal naisel on jne jne. Muidugi kui on olemas E ja F ja muud punktid, siis tühja sellest G punktist. Liiga tähtsaks on see punkt tehtud. Muud midagi ma ei tahtnud öelda. Või kui siis ainult seda, et ma kujutan ette, kuidas J.Bond seda edukalt järgmises filmis bonditüdruku peal kasutada saaks. See peaks olema tühitähi enda südame defibrillatsiooni kõrval.
2006-11-23
Kui Triibiku arvates on olemas blogipidamatus või blogorröa, siis mul on praegu ilmselt blogipeetus. Uudiseid lugeda ei jõua või ei viitsi lihtsalt. Laps on mul mitu korda mõistlikum ja täiskasvanulikum kui ema. Kaevtaa pole midagi.
Kurta ka nagu midagi pole. Või kui siis selle üle, et miks selline müstilise häälega laulja nagu Alyth Mc Cormack, kes laulab gaeli keeles, annab kontserdi kesknädala õhtul kl.22 Viru Keskuses. Miks nii? Praegu jäid korraldajad ilma kahe fänni piletirahast.
Kuulsin teda esimest korda kuskil 5 aastat tagasi TÜ aulas ja sattusin suurde vaimustusse. Tuulasin internetis ja kuulasin sinna riputatud saundträkke. Tänaseks olen suutnud muretseda ( nagu eesltastele kohane) kaks plaati. Ühe sai Kiisik Londoni suurimast plaadipoest ja teise.... sellega sai nalja. Sattusin 1,5 aastat tagasi Glasgow linna ja mõtlesin, et no kui ma ei saa seda Sotimaalt, et kust siis üldse, aga võta näpust. Esimeses plaadipoes teda isegi ei tuntud. Tähendab mina pidin tutvustama neile. Teises näkkas viimase plaadiga letil. Igatahes ma väga soovitan folkmuusika gurmaanidele. See pole ehe folk, vaid erinevate stiilide maitsekas kombineerimine, aga kõik käib gaeli keeles, mis on eriti võluv. Mul on nõrkus igasuguste kelti keelte vastu lihtsalt.
Kurta ka nagu midagi pole. Või kui siis selle üle, et miks selline müstilise häälega laulja nagu Alyth Mc Cormack, kes laulab gaeli keeles, annab kontserdi kesknädala õhtul kl.22 Viru Keskuses. Miks nii? Praegu jäid korraldajad ilma kahe fänni piletirahast.
Kuulsin teda esimest korda kuskil 5 aastat tagasi TÜ aulas ja sattusin suurde vaimustusse. Tuulasin internetis ja kuulasin sinna riputatud saundträkke. Tänaseks olen suutnud muretseda ( nagu eesltastele kohane) kaks plaati. Ühe sai Kiisik Londoni suurimast plaadipoest ja teise.... sellega sai nalja. Sattusin 1,5 aastat tagasi Glasgow linna ja mõtlesin, et no kui ma ei saa seda Sotimaalt, et kust siis üldse, aga võta näpust. Esimeses plaadipoes teda isegi ei tuntud. Tähendab mina pidin tutvustama neile. Teises näkkas viimase plaadiga letil. Igatahes ma väga soovitan folkmuusika gurmaanidele. See pole ehe folk, vaid erinevate stiilide maitsekas kombineerimine, aga kõik käib gaeli keeles, mis on eriti võluv. Mul on nõrkus igasuguste kelti keelte vastu lihtsalt.
2006-11-22
2006-11-09
Niisiis...leidsin paranka blogist selle
Mõtlesin ka ennast kui blogijat identifitseerida ja nagu juuresolevalt pildilt näha, siis tegelikult ma olen hoopis mees. Täpsemalt mingi bandiit-blogija!? Mida paganat see Pundit muud peaks tähendama? Natuke otsimist ja olge lahked - (India) õpetlane, brahmaan, arvamusavaldaja. No ma tänan, see on nüüd küll natukene liiga suur vastutus. Aga see soovärk ei olegi nii vale tegelikult. Teine-poolblogija on ju mees.
You Are a Pundit Blogger! |
 Your blog is smart, insightful, and always a quality read. Truly appreciated by many, surpassed by only a few |
Mõtlesin ka ennast kui blogijat identifitseerida ja nagu juuresolevalt pildilt näha, siis tegelikult ma olen hoopis mees. Täpsemalt mingi bandiit-blogija!? Mida paganat see Pundit muud peaks tähendama? Natuke otsimist ja olge lahked - (India) õpetlane, brahmaan, arvamusavaldaja. No ma tänan, see on nüüd küll natukene liiga suur vastutus. Aga see soovärk ei olegi nii vale tegelikult. Teine-poolblogija on ju mees.
2006-11-08
Hunt l(L)aevas, laev põhjas
Kas ma võiksin nimetada ennast ettekuulutajaks?
Palun väga, loomad on laevas jälle pahandust teinud. Millest meil alles hiljuti juttu oli ja ma ütlesin, et ma tulen sügisel tagasi. Ja tulingi!! Ainult, et nüüd läks õige märuliks.
Kuid ilma naljata! Vaadakem kahe loo pealkirju:
"Karu ja hunt ülbitsesid Laevas" 16.06.2005 Postimees ja
"Rootsi ametiühing: laeval mürgeldasid Pant, Hunt ja Mehtonen" 08.11.2006 Postimees
Hämmastav sarnasus.
PS! Kas keegi teab, mis loom see mehtonen on?
Palun väga, loomad on laevas jälle pahandust teinud. Millest meil alles hiljuti juttu oli ja ma ütlesin, et ma tulen sügisel tagasi. Ja tulingi!! Ainult, et nüüd läks õige märuliks.
Kuid ilma naljata! Vaadakem kahe loo pealkirju:
"Karu ja hunt ülbitsesid Laevas" 16.06.2005 Postimees ja
"Rootsi ametiühing: laeval mürgeldasid Pant, Hunt ja Mehtonen" 08.11.2006 Postimees
Hämmastav sarnasus.
PS! Kas keegi teab, mis loom see mehtonen on?
2006-11-04
Viimane, mida proovida
"Soovite ehk kokakoolat, härra Elderly?"
"Tänan, ei, ma olen elus juba kõike proovinud. Isegi kokakoolat."
"Tänan, ei, ma olen elus juba kõike proovinud. Isegi kokakoolat."
Tellimine:
Postitused (Atom)