2007-03-21

Kevadine tervitus

Emakeele päev jäi pidamata. No pole viga, kevade algustki võib tähistada ühe passažiga Saarestele saadetud keelenäitest. Üles kirjutanud keelejuht Mari Sakson, Mihkli kihelkonnas, aastal 1916 või 1917.


Jaan: Mihkel, mene toomol öks ilos serge paio, ma katson kas koor oo lahti, siss akkame velesid tegema. Sool teen öhö pisse vele, enesel peka kõrbatse vele. Teen sõrmelesed peal, siss akkame logosid lööma. Küll siss tedrekod kuulad olles!

Mihkel: Kasa mõestad seda logo: ut'-tut'-tut' aga tule meile, mede eit tuleb oome teile?

Jaan: Ette mol logo! Ma mõestan paelo paramid logosid kui see oo, aga mai taha täna lüija.

Mihkel: Ena tedrekod tulad, maalän võtan Liiso kinni ja mängin täga käsiorelid.

Jaan: Ää mene ühti! Misa täst karjotama otsid?! Tulad kaheksi so kallal, panad maha ja tegad sooga viis imet, iga ime isi moodi.

Mihkel: Ena mol asja! Mis siss viga, kunad kaheksi mo vasto saabad! Mena aga mees seesan ees, tati reda rende ees, seetse sega saani ees, - ei karda kedagi! Iga mees oitko mo ruusika tuule eest! Kellel ma oobi annan, ega see teist änam taha. Tõmman tesel nehokse oobi etä teese maast löiab!

Jaan: Kuule kui tedrekod uikabad: uhuu, huu! ae, ae! Miinal oo üssa ilos ääl, Liiso laseb liiga kõrgest, ääl akkab kinni.

Mihkel: Näe kui tulad! Maalän nendel vasto. Saab näha, misnäd mooga tegad.

Jaan: Mene aga peal, külsa tuled peka mokaga takassi!

(Natukese aja pärast tuleb Mihkel mossis näoga ja epoga püksa kinni hoides tagasi.)

Jaan: Misol viga oo, etsa peoga püksa kinni oiad?

Mihkel: Nööbid kaodosid ää...

Jaan: Nojah, ma ütsin küll; kessend käskis tedrekotega nagelema menna! Lööbad so arod ülesse, nääd oojo kaheksi.

Mihkel: Ega nääd mo vasto saantki. Ma kuksin isi maha; Liisol antsin jalaga öhö juraka, Miina lükkasin pisse sõrmega maha.

Jaan (umbusklikult ja pilgates): Jää-äh! oli nüid sedasi! Külsa saad kodo noorde käest! Küll raagon sõdib tusso linna all!

Mihkel: Mede noord ei teemol kedagi. Pükstel teen puust pöörad ette ja asi sellega!

Jaan: Küll tedrekod naèrad send siss, etsol "puust pöörad pükste ees ja kana sett oo piibo sees".

Mihkel: Mul põle sest kedagi, kunad naèrad. Naer nahka ei riko, tühe jutt tükki ei võta.


Saareste, A., (1922) "Keelenäide Mihkli kihelkonnast". Eesti keel, nr. 1, lk. 45-52

Kommentaare ei ole: