2009-03-29

Käisime Laulupeomuuseumis. Juba aasta otsa plaanisime, nüüd käisime ära. Ma küll ei suutnud ette kujutada, kuidas on võimalik laulu muuseumisse panna, aga näe, on. Väga interaktiivne muuseum oli. Sai ise valida, millist laulupeo laulu tahad kuulata. Erinevates telekates oli valida arhiivi filme, kas aastast 1933 või 1988. Soovitan kõigile, kes ise koorilauljad.

Muidugi, pärast laulupeolaulude ettelaulmist teadamata, kas sa üldse päris peole saad, oli see natuke masohhistlik tegevus. Seda enam, et kuus korda varem olen ma ju üldlaulupeole ilma probleemideta saanud. Selleaastane üldlaulupeo populaarsus on tore. Sellinne kooride vintsutamine aga äärmiselt mage. Kirusime vana Mossi, et pagan, need laulupeo kavad on igavad, ja nii. Nüüd siis, pärast nooremate sekkumist, on tellitud uudisteoseid, mis paneb vanemad inimesed laulmisest loobuma. Kas me seda tahtsime?

Tänu memmedele on tradistioon tänapäevani kantud, ja nüüd praagime nad välja. Laulupidu ei ole minuarust keerulise kaasaegse koorimuuusika esmaesituse koht. Mida me sinna näitama läheme? Kas kokkukuulumist või virtuoossust? See ei ole ikka NYYD muusika festival. Võimekamad koorid saavad ju välja elada ennast muudel üritustel.

See pole ka mingi jutt, et rahvas ei mahu laulukaare alla. 1990 aastal oli seal 28 000 lauljat. Tänu muuseumile tean. Miks nüüd öeldakse, et üle 25 000 ei mahu? Kas orkestri pärast? Ärge pange siis kavasse laiendatud koosseisuga sümfooniaorkestri saatega teoseid. See on LAULUPIDU.

***

Miks on nii, et kui astronoomiline suvi algab, on tegelikult suvi juba käes. Kui astronoomiline sügis algab, on see juba tegelikult käes. Kui algab talv, on juba lumi maas. KUID kui algab ametlik kevad, sittagi. Talv kestab edasi. Eriti naeruväärne on see suveajaga mängimine. Nagu mingi posimine, et kui me nüüd kõik koos käest kinni hoides kella keerame, siis tuleb suvi kiiremini.

Sihuke pahase lugeja kiri tuli.

2009-03-25

"Hukkunud Alpinisti Hotellis" oli vist Hinkus see, kes hädaldas, et "Mina tulin iseendale kallale. Mina! Mulle!..."
Naljakas lugu. Aga kas ikka on, kui see juhtub teie endaga. Näiteks, et kui saabub võimukandja käepikenduselt dokument selle kohta, et te olete rikkunud korda samal ajal, kui olite hoopis teises kohas ja trahvile on lisandunud viivised ning kohtutäituri kulud. Trahvikviitungil on teie nimi ja ID ja võltsitud teie allkiri. Inimene ei saa ju olla kahes kohas korraga. Tulnukaid on ka siiamaani ainult filmides nähtud.
Vale nime all korda saadetud pättustest on enne ka lehtedes ja telekas juttu olnud. Seekord siis lugu otse meie peres.
Lugu on õpetlik. Mitte, et meie ise kuidagi hoiduda saaks sellistest juhtumitest, vaid pigem õppematerjal noorele konstaablile. Kui trahvitaval inimesel pole dokumenti näidata, siis peab tema identifitseerimisega ikka väga hoolikas olema. Ma loodan, et selles politseinike kasutuselolevas suurepärases andmebaasis KAIRI on inimese nime juures ka pilt. No aga kui pilti ja live-varianti võrrelda ei suuda, siis tuleb see tööots maha panna. Mis muud?
Kiituseks Lõuna Politseiprefektuurile peab ütlema, et nad hakkasid siiski kaebuse peale viga süsteemist otsima ja pettur selgus ühe päevaga.

2009-03-10

Miks ETV ilmaonu Peep on Othelloks maskeeritud ja kes on Desdemona?


Täiendatud 11.03 kl.16.44:
Othello kõrvaldati. Ilmselt Desdemona puudumise pärast.
Kuid ilma naljata, minuteada oli vanasti TV diktoritel eeskiri, et nad ei tohi nägu päevitada.

Eesti laulab jälle

Üks hea sõber siin blogosfääris kirjutas, et tänavu sai vaadata lauluvõistlust ilma kohaliku tuimestuseta. Ei vaidle vastu. Kuigi mina langesin ikka oma tavapärasesse narkolepsiasse*. On mul kohe komme teleka ette magama jääda, kui vähegi igavamaks läheb.
Ma polnud ju tegelikult laule eriti enne kuulnudki, kuigi tsellodega tüdrukutest räägiti ja korra olin enne läbi arvuti neid ka kuulda saanud.
Köögi "üürnikku" olin ka tagurpidi kuulnud, sest Neemet jäi vaevama see "padrun". Noh et kas tõepoolest laulu tagurpidi kuulates kostuvad sõnad "robert" ja "padrun". Tõepoolest, tõepoolest! (nagu laulis Ivo Linna kunagi).

Ma ei mäleta, kui mitu aastat ma asun neid lauluvõistlusi vaatama suure skepsise ja veendumusega, et mina küll ei hääleta. Pole ju mille poolt hääletada. Aga kui hääletamise minutid jooksma hakkavad, siis torman ikka telefoni juurde. Lihtsalt hirm hakkab, et äkki kui mina ei helista, siis võidabki mõni jube lugu. Õnneks on meil ikka piisavalt hea maitsega inimesi jäänud.
Ohh ei, ma ei hääletanud tsellode poolt.
Muidugi olid kenad tütarlapsed, musikaalsed, siivsalt tagasihoidlikud (ei mingit emotsionaalset karglemist võidu puhul), aga eelmise aasta tsellod olid liiga hästi meeles. Kas te mäletate veel, et Iiris Vesik esitas juba eelmisel aastal loo "Icecold story" kahe tsello saatel, mis oli PALJU originaalsem ja huvitavamalt esitatud?

No ei ole Sven Lõhmus minu jaoks andekas helilooja. Andekal heliloojal ei ole kõik lood ühe vitsaga löödud või teiste pealt maha kopitud. Võtkem näiteks Kustas Kikerpuu. Kaks plaaditäit lugusid, mis nii erinevad ja nauditavad mitme põlvkonna vältel nagu tsehhi kristall. Ma tahaks teada, mitut Lõhmuse lugu minu lapselaps näiteks tulevikus kuulnud on.
Sellepärast ma hääletasingi Trafficu poolt, sest Vägilaste poolt ju ei saanud. Kuigi oleks tahtnud. Traffic jälle meenutas U2-te aga okei. Kena sisukas eestikeelne lugu oli.

Oma muusikaelamuse sain kätte hoopis Bullfrog Browni musitseerimist nautides. Täitsa ainiti kuulasin kohe. Pärast vaatasin internetist, et sellenimeline punt on Tartus tegutsenud juba 2000 ndast aastast alates.
Eesti on ju väike, Tartu veel väiksem. Kuidas on võimalik, et neist enne midagi kuulda pole olnud? Ma vist ei käi õigetes kohtades ega loe õiget reklaami.


*Narkolepsia on kontrollimatu lühiajaline unevajadus, mille tõttu võib esineda 10–15 minuti pikkuseid teadvusekaotusi. Just, just.