Kes või mis on häkker?

Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist
Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda
Igavus ja nüridus on kurjast
Vabadus on hea
Suhtumine ei asenda kompetentsi

Häkkerid ehitasid Interneti. Häkkerid tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta on praegu. Häkkerid hoiavad käigus Usenetti. Häkkerid panid tööle veebi. Kui sa oled osa sellest kultuurist, oled sellesse andnud oma panuse ning teised selles olijad tunnevad sind ja nimetavad sind häkkeriks, siis oledki sa häkker.

Häkkeri mõtteviis ei ole piiratud vaid tarkvarahäkkeritega. On inimesi, kes rakendavad häkkerlikku suhtumist muudele asjadele, näiteks elektroonika või muusika - tegelikult võib seda kohata mistahes teaduse või kunsti kõrgeimatel tasemetel.

On olemas ka üks teine rühm inimesi, kes nimetab end valjusti häkkeriteks, kuid pole seda. Need on inimesed (peamiselt noorukid), kes tunnevad lõbu arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi torkimisest. Pärishäkkerid nimetavad neid inimesi "kräkkeriteks" ja ei taha nendega mingit tegemist teha.

Põhierinevus on selles: häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid.

Õnnetuseks on paljud ajakirjanikud ja muud kirjutajad pandud uskuma, et "häkker" vastab kräkkeri kirjeldusele; see on asi, mis võib pärishäkkereid lõputult ärritada.

***
Kõik need laused on pärit Eric S. Raymondi kirjutisest "Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)". Eestikeelne versioon Kaido Kikkase tõlkes on Kakupesas.

Klounaad ajakirjanduses

Üha enam jääb mulje, et eesti ajakirjandust ei saa tõsiselt võtta. Uudiseid ei edastata mitte informeerimise eesmärgil, vaid selleks, et lugejate-vaatajate tähelepanu võita. Sellele eesmärgile on allutatud kõik — uudiste valik, stiil, pealkirjad.

Ma ei räägi isegi sellest, millise menu saavutas libauudis hobilingvistide ühingu kohta, kus pakuti välja uudissõna pülk, mis on iseenesest päris kena leid. Palju kurvem on see, et uudise EuroTermBank'i kohta andis edasi vaid minut.ee.

Tänasest "Päevalehest" leiame uudise pealkirjaga "Riik korrastab teid paari miljardi krooni eest". Ma ei usu, et tegemist on personaalse pertseptsiooni probleemiga kui ma loen sealt personaalpronoomeni välja. See "paar" on antud juhul pisendavas (diminutiivses) funktsioonis, sellele võiks lisada ette "kõigest". Pole vist vaja lisada, et see tekitab juba ette kergemeelse hoiaku. Ja mida muud, kui kergemeelsust võiks oodata neist uudistest, mille pealkirjad, on vanas "Noorte Hääle" "Viimase veeru" stiilis.

Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast — "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"?

Pülk

Pülk on juba nii palju sõimata saanud
(delfis ka), et ilmselt võetakse ta kasutusele.

Võtkem suhu uusi sõnu

Otsisin korralikku vastet ingliskeelsele sõnale pickle. No 'marineerima' hästi ei lähe, see on liiga kulinaarne, vaja on tehnilisemat. Silveti sõnaraamat pakub tälk, tälkima. Tähendused on vastavalt 'sööviti' ja 'katlakivi eemaldama'. Oleks ju kena kasutada 'mul on vaja kannu tälkida', selle asemel et öelda 'mul on vaja kannul katlakivi eemaldada'.

Sõna pülk tähendavat mälupulka, mp3mängijat ja misiganes imevidinat veel. Kateriviteri oskab täpsemalt seletada ja autorile viidata.

Ma saan aru, et erind (exception) on eestikeelsete javaprogrammeerijate poolt juba selle sajandi algusest kasutusele võetud.

Aga pickle (tähenduses 'andmeid faili kirjutama' - kardetavasti on see Pythoni-spetsiifiline) vasteks ei leidnud ikka midagi muud, kui tuleb ilmselt ingliskeelne termin mugandada.

Lupetta: Kas täna on emakeelepäev jälle või aru ma ei saa. Meilgi tuli just Kiisikuga juttu sõnadest. Õigemini mina kasutasin sõna jõrm ja olin kindel, et see on üldlevinud. Kiisik polnud kuulnudki. Siis haaras mind hasart umbes nii, et kas sa rõlge sõna oled ikka kuulnud? Ei olnud! Kuutroll ka ei olnud kumbagi. Kiisiku sõbranna oma emaga ka mitte. Mis toimub, mõtlesin. Ma olin täitsa kindel, et need on levinud sõnad. Jõrmi meeldib mulle väga kasutada, sest sellist jõrmi inimest ma muudmoodi ei oskagi iseloomustada. Pärast ÕS-st vaatamist selgus, et see olla murdesõna. Mina kasutasin teadmises, et see on uudissõna. Kas tõesti taaskasutuses?

Kevadine tervitus

Emakeele päev jäi pidamata. No pole viga, kevade algustki võib tähistada ühe passažiga Saarestele saadetud keelenäitest. Üles kirjutanud keelejuht Mari Sakson, Mihkli kihelkonnas, aastal 1916 või 1917.

Jaan: Mihkel, mene toomol öks ilos serge paio, ma katson kas koor oo lahti, siss akkame velesid tegema. Sool teen öhö pisse vele, enesel peka kõrbatse vele. Teen sõrmelesed peal, siss akkame logosid lööma. Küll siss tedrekod kuulad olles!

Mihkel: Kasa mõestad seda logo: ut'-tut'-tut' aga tule meile, mede eit tuleb oome teile?

Jaan: Ette mol logo! Ma mõestan paelo paramid logosid kui see oo, aga mai taha täna lüija.

Mihkel: Ena tedrekod tulad, maalän võtan Liiso kinni ja mängin täga käsiorelid.

Jaan: Ää mene ühti! Misa täst karjotama otsid?! Tulad kaheksi so kallal, panad maha ja tegad sooga viis imet, iga ime isi moodi.

Mihkel: Ena mol asja! Mis siss viga, kunad kaheksi mo vasto saabad! Mena aga mees seesan ees, tati reda rende ees, seetse sega saani ees, - ei karda kedagi! Iga mees oitko mo ruusika tuule eest! Kellel ma oobi annan, ega see teist änam taha. Tõmman tesel nehokse oobi etä teese maast löiab!

Jaan: Kuule kui tedrekod uikabad: uhuu, huu! ae, ae! Miinal oo üssa ilos ääl, Liiso laseb liiga kõrgest, ääl akkab kinni.

Mihkel: Näe kui tulad! Maalän nendel vasto. Saab näha, misnäd mooga tegad.

Jaan: Mene aga peal, külsa tuled peka mokaga takassi!

(Natukese aja pärast tuleb Mihkel mossis näoga ja epoga püksa kinni hoides tagasi.)

Jaan: Misol viga oo, etsa peoga püksa kinni oiad?

Mihkel: Nööbid kaodosid ää...

Jaan: Nojah, ma ütsin küll; kessend käskis tedrekotega nagelema menna! Lööbad so arod ülesse, nääd oojo kaheksi.

Mihkel: Ega nääd mo vasto saantki. Ma kuksin isi maha; Liisol antsin jalaga öhö juraka, Miina lükkasin pisse sõrmega maha.

Jaan (umbusklikult ja pilgates): Jää-äh! oli nüid sedasi! Külsa saad kodo noorde käest! Küll raagon sõdib tusso linna all!

Mihkel: Mede noord ei teemol kedagi. Pükstel teen puust pöörad ette ja asi sellega!

Jaan: Küll tedrekod naèrad send siss, etsol "puust pöörad pükste ees ja kana sett oo piibo sees".

Mihkel: Mul põle sest kedagi, kunad naèrad. Naer nahka ei riko, tühe jutt tükki ei võta.

Saareste, A., (1922) "Keelenäide Mihkli kihelkonnast". Eesti keel, nr. 1, lk. 45-52