Minu Eestimaa kaardile ilmus uus asustatud punkt - Paistu. Kuidagi läks nii, et viimase nädala jooksul sattusime juba kolmandat korda Viljandisse. No ei taha koguaeg sama teed sõita. Valisime siis tee altpoolt Võrtsjärve. Kui juba laristamiseks läks, siis ikka väga ilusat teed pidi, mis Regio kaardi järgi kulges Paistust Kärstnasse. Kruusatee aga mis siis. Noh ütleks nii, et see oli ilmne liialdus. Enamus ajast oli tee tavaline Eestimaa tee. Viimased 2 km aga tõesti suurepäraselt kaugeleulatuva vaatega. Paistu on väga ilus koht ja Mulgimaa bussipeatused on nii nunnud - punaste "tikanditega". Paistus surnuaial kolades (surnuaiad on huvitavad) riivas korraga kõrva Reet Linna kime laulgekaasahääl. Ei ole võimalik!! Kuulmise järgi oli teiseks saateveduriks Erich Krieger. Autode järgi otsustades oli rahvast kohalikus mõistes nagu murdu. Mina naiivne arvasin, et kirikus on mõni kontsert või laulatus. Kahjuks oli kirik hoopis kinni.

Heimtalis pidin saama kultuurišoki. Täiesti uskumatu arhidektuuri šedööver on valminud endisest ringtallist. Meie maal. Minge vaatama

Juuni

Parafraseerides siin Kalakest ma küsiks: KUHU KADUS JUUNI?
Eks ma juba mais mõtlesin õudusega, mis saama hakkab, kui on ette teada, et kõik nädalavahetused on kinni planeeritud. Ainult mitte Jaanilaupäev. Vat see on päev, millega mina ei oska midagi peale hakata. Kuna ma ei oska seda eestipäraselttähistada on mul alati tahtmine selleks ajaks hoopis mujale minna. Veel pole läinud aga plaan on. Ühesõnaga jaanilaupa ma ei tee midagi. Ilmselt rohin mõne peenra, käin saunas ja lähen magama. Nagunii eelmistel nädalavahetustel on üks pralletamine olnud.
3.juuni: Tööreis Amsterdami -I am sterdam


9.juuni: Dante juubel ehk siis sünnipäeva pidamine


Väga suur tänu kõigile kingituse eest!!


16.juuni: firma suvepäevad Voorel- 12 tundi võistlusi. Tulemuseks oli sääremarjakramp hommikul. Infoks teistele, et kui õhtujuhiks valitakse O.Ulp siis puhata ja mängida ei saa üldse. Ausalt öelda mina väsisin neist lugematutest mängudest ja jõukatsumistest lõpuks täiesti ja kell 24, kui algas VABA AEG, ma vajusin voodisse nagu äraaetud hobune.




See tööaasta on olnud liiga pikk ja liiga stressirohke. Kuid enam hullemaks minna ei saa. See on mu lohutus.
Nüüd terendab silmapiiril PUHKUS.
Sellele on pandud suured lootused:
1. saada terveks- terve olla tähendab seda, et kuskilt ei valuta ega ole muud halba tunnet
2. puhata välja
3. lugeda raamatut
4.mitte tõmmelda ja ringi onada vaid olla võimalikult kaua ühe koha peal. Ühesõnaga võtt asja rahulikult ja mitte rõhuda kvantiteedile. No umbes, et mitut sõpra jõuad puhkuse ajal külastada.
5.igavleda - ma ei mäletagi seda tegevust enam. Jube huvitav oleks kogeda üle pika aja.