Minu Eestimaa kaardile ilmus uus asustatud punkt - Paistu. Kuidagi läks nii, et viimase nädala jooksul sattusime juba kolmandat korda Viljandisse. No ei taha koguaeg sama teed sõita. Valisime siis tee altpoolt Võrtsjärve. Kui juba laristamiseks läks, siis ikka väga ilusat teed pidi, mis Regio kaardi järgi kulges Paistust Kärstnasse. Kruusatee aga mis siis. Noh ütleks nii, et see oli ilmne liialdus. Enamus ajast oli tee tavaline Eestimaa tee. Viimased 2 km aga tõesti suurepäraselt kaugeleulatuva vaatega. Paistu on väga ilus koht ja Mulgimaa bussipeatused on nii nunnud - punaste "tikanditega". Paistus surnuaial kolades (surnuaiad on huvitavad) riivas korraga kõrva Reet Linna kime laulgekaasahääl. Ei ole võimalik!! Kuulmise järgi oli teiseks saateveduriks Erich Krieger. Autode järgi otsustades oli rahvast kohalikus mõistes nagu murdu. Mina naiivne arvasin, et kirikus on mõni kontsert või laulatus. Kahjuks oli kirik hoopis kinni.

Heimtalis pidin saama kultuurišoki. Täiesti uskumatu arhidektuuri šedööver on valminud endisest ringtallist. Meie maal. Minge vaatama