Täna ma tahan teieni tuua loo ühest tütarlapsest. Nilbe on selle loo peategeane: tütarlaps, kes on tegelikult väga armas, kuid keda on nii mõnigi kord valesti mõistetud nime tõttu.
HV: Esimene asi, mida inimesed sinu juures märkavad, on sinu juuksed. Kust sa nii ilusad juuksed oled saanud?
Nilbe (naerab): Aitäh! Ma arvasin, et sa hakkad kohe mulle nime nina peale viskama. Aga juuksed - nagu nimegi - olen ma saanud emalt.
HV: Kui sa juba seda mainisid - mis värk selle nimega siis on. Sinu perekonnanimi on Häbe? Ja sa said selle ema käest?
Nilbe: Jah. Isa võttis ema perekonnanime, sest see tundus talle nii ilus.
HV: Sinu ema eesnimi on Eba?
Nilbe: Tegelikult Ebe. Aga kui ta passi sai, siis passiametnik oli valesti kirjutanud ja pärast ei saanud parandada, nii jäigi passi Eba.
HV: Kas sa tead, kust sinu perekonnanimi pärit on?
Nilbe: Väga kindel ei ole, aga legend räägib, et Iirimaalt. Ühe ärakaranud munga järgi, tema nimi oli olnud Abbot või Abby või midagi sellist. Tal oli kloostrielust villand saanud ja oli hakanud ida poole rändama, kuni sattus Eestisse ja jäigi siia.
HV: Ja sina oled Nilbe Häbe. Kas sul on selle nimega probleeme kah olnud?
Nilbe: Jah. Inimesed kipuvad seda valesti kuulma ja valesti hääldama. Tavaliselt kirjutavad nad minu perekonnanimeks Hõbe. Sellega on palju probleeme olnud. Või siis hääldavad eesnime teises, mõned isegi kolmandas vältes (kirtsutab nina). See mulle eriti ei meeldi. Eesti keeles tekitab see imelikke assotsiatsioone.
HV: Õige on siis Nilbe - esimeses vältes?
Nilbe: Jah. Nagu Ilme või Pilvi.
HV: Sinu käest on kindlasti palju küsitud, et millest see nimi, või et kas imelik ei ole.
Nilbe: Jajah. Et "Imelik. Misasi on imelik? Nimi on Imelik." On ikka. Ja ma pean koguaeg seletama, et sel ajal, kui mina sündisin, oli numeroloogia kangesti populaarne ja minu vanemad valisid eesnime selle järgi, et tähed võimalikult hea käekäigu annaks.
HV: Kas nad seda ei kartnud, et sind hakatakse koolis narrima või...
Nilbe: Sellega on vist poistel rohkem probleeme. Aga mu mõlemad vanemad on pärit Lõuna-Eestist, ja nagu sa tead, pole isegi sõnal 'nilbe' (kolmandas vältes) võru keeles sellist tähendust nagu eesti keeles. Aga ei, ei ole olnud. Kui ma väike olin, siis kõik rääkisid ümberringi võru keelt ja kellelgi ei tulnud mõttessegi mind nime pärast narrida. Keskkoolis mõni ütles vahest, siis ma sain teada, et see võib eesti keeles imelikult kõlada. Aga võru keeles tähendab nilbe libe, ja libe häbe kõlab ju hästi.
HV: Jah, meestele ikka ju soovitakse vahest, et 'hoia kõva!'
Nilbe: ... miks ei võiks siis naistele soovida 'hoia libe!'
HV: Nende heade soovidega me tänasel vastlapäeval lõpetamegi.
2007-02-20
Nilbe lugu
Leidsin selle loo, õieti paistab see intervjuu olevat, vanade paberite hulgast, sahtlit koristades. Mitte ei oska ütelda, kes selle teinud on või mis asjaoludel ta minu sahtlisse sattus. Lugu paistab olevat vastlapäevane, sestap ehk on paslik ta täna siinkohal tervenisti ära tuua.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
NB!Käesolev postitus ei pruugi ühtida kaasblogija seisukohtadega.
Ma ei tea, mis nilbuse pisik Kuutrolli on nakatanud.
Lupetta tahab öelda, et ta ei suuda seda kinnitada ega ümber lükata, kuna pole leitud lehte näinud ;)
"Kust SINA tead, mida MINA tahtsin öelda?" (E.Baskini häälega etendusest "Saateviga")
Kuutroll tahab seda öelda, et suurem koristaja olen mina ja leian tavaliselt kõik kaduma läinud lehed või ka kirjad, mida ta endale ise üksindushetkedel kirjutab ja siis voodi alla sokutab.
Vanasti töötas ülikooli raamatukogus naesterahvas, kelle nimi oli Sirje Nilbe. Muud ma temast kahjuks ei tea.
Aga veel pikantsem on see, et Maaülikoolis töötab Anne Lüpsik.
Nomen est omen!
Postita kommentaar