Kuvatud on postitused sildiga kirjandus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kirjandus. Kuva kõik postitused

2010-07-15

Rooma

Tükk aega mõtlesin, et kas üldse kirjutan sellest Igavesest Linnast. Nii palju sõnaosavaid saatejuhte ja kirjanikke on Roomast juba rääkinud. No mis mina veel siin oskan? Aga hinge peal on ka. Ikkagi üks eredamaid elamusi viimasel aastal.
Viibisime seal küll ainult 24 tundi, mis on paras isutekitamise jaoks. Umbes nagu need toitude degusteerijad supermarketis: palun, siin on teile tikukese otsa täis Roomat. Kui soovite tõeliselt osa saada, siis varuge vähemalt nädal.

Hiljuti arutasime ühe erudeeritud inimesega (mina sinna ei küündi), et küll roomlastel ikka veab. Kaevasid varemed mulla alt välja ja nüüd pole muudkui kõiguta jalga ja kasseeri raha. Piipl gõu, gõu, gõu! Aastaringselt. Huvitav, millal see rahaküsimine üldse moodi läks? Kui Tuglas 100 aastat tagasi samu kohti külastas, siis küll mingit raha kirikute ja varemete vaatamise eest ei tahetud.
Tuglas, hm.
See asi hakkas mind huvitama. Kuidas siis ikka Rooma 100 aastat tagasi talle tundus.

Maal magan ma peadpidi peaaegu raamaturiiulis. Kahjuks see ei aita kuidagi kaasa nende sisu omandamisele. Vahtisin ühel hommikul jälle seda rivi: Kizbergi, Tuglase, Liivi, Koidula, Vilde , Lutsu kogutud teosed. Umbes 60ndatest. Nagu tapeet, mis on aastaid su silme ees ega tekita mingit elevust. No seal samas need Tuglase itaalia memuaaridki olid. Kõik aeg nii lähedal ja mina juba mõtlesin, et kust ma need saaks.

Kirjutan siia siis Tuglase mõtte, mis äratundmist tekitas:

"Otse jalge ees valendas Romanum Forum nagu marmorimurd: templijäänuseid, sammaste ja kujude tüükaid, Tituse ja Septimus Severuse võiduvärvad, kas või ka Sacra Via kivisillutis. Milline oleks aga pilt siis kui hilisemad sajandid poleks kõike seda ka tõesti kivimurruks kasutanud! Barbaarsed järelpõlved ammutasid siit ehitusmaterjali, paavstide kalgiahjudes põletati antiikskulptuurist lupja! Varemeis foorum kasvas mätta alla, külamehed hoidsi siin oma härjakarju, koha nimigi unustati. teda kutsuti kuni hilisema ajani: Campo Vaccino, maakelde lihtsustades: Lehmakoppel!"

Siia kirjutan Tuglase mulje 20nda saj alguse Roomast, mis äratundmist ei tekitanud:

"Oli pikki ja elutuid tänavaid, siis tihedamaid majarägastikke, järske käänakuid ümber nurkade , siis aga jälle tühje müürivahesid, et uuesti maad anda suurlinnalistelegi ehitistele laiade äriakendega ning hämaruses liikuvate inimhulkadega. Kuid kokkuvõttes ikkagi kõik kuidagi tühi, vaikne ja tempovaene."
Fr.Tuglase "Pagulasaastad" 1943

Siit järeldus: turism, kui tööstusharu, arenes välja ikka tükk maad hiljem.

Õhtune Rooma 15.05.2010

Kes on huviline, siis siit saab järelkuulata Helgi Erilaiu saadet "

2007-04-23

Orikavana

See uudis ei ületanud isegi seda künnist, kus talle oleks veebilehes omaette pealkiri eraldatud. Nüüd te peate selle Coelho jutu lõpuni lugema ja siis tolksti seal lõpus läheb jutt sujuvalt üle sellele, et täna tuleb müügile Suurbritannias telekanali Sky One toodetud kaheosalise film "Hogfather" .

Juhtumisi oleme meie seda filmi näinud. MIna ei tea kuidas see film täpselt netiavarustest meie arvutisse potsatas, aga kui tsiteerida klassikuid Kreisraadiost, siis "Internetis on füüsiliselt kõik asjad olemas".

Film on väga oskuslikult tehtud, aga siiski alla 8 või isegi 10 aastat (oleneb lapse närvikavast) seda vaadata ei soovitaks. Stseenid hambahaldja lossis annavad ikka trilleri mõõdu välja, samas kui võlurite ja Surma vestlused on mõnusalt muhedad. Ma väga loodan, et see Eestisse subtiitritega müüki jõuab või veel parem Jõuluks ETV-sse.

2007-02-21

Kirjanduse kasu

Kirjandusest on kasu. Ma ei mäleta täpselt, kes see oli ja keda ta arvustas; Ma pakun, et Mutt ja Unti, kuid meelde jäänud on see, et raamatus oli praktilisi näiteid selle kohta, kuidas suppi keeta: mida esimesena sisse panna, mis keeb kiiremini ja mis kauem.

Lugedes viimase aja uudiseid selle kohta, kuidas noored mehed meelt on lahutanud - kohati fataalselt - meenub lastekirjanduse klassikasse kuuluvast Vaikiva hundi vennast (Klára Jarunková - Vaikiva Hundi vend, Tallinn: Eesti Raamat 1972) lugu sellest, kuidas minategelane koos vanema sõbraga bussi taga suuskadega lõbusõitu teevad (lk. 138-140).

See pole mingi soovitus ega õigustus taoliseks avantüüriks, vaid karm nõudmine kasutada seda ümmargust elundit, mis asub õlgade kohal, sihtotstarb eliselt, mitte ainult mütsinagina.

Niisiis: laiendatud lugemiskontroll - palun vastake järgmistele küsimustele:
  1. Missugune oli tegelaste ühendus neid vedava transpordivahendiga? Miks?
  2. Mida tegi bussijuht enne iga kurvi? Miks?
  3. Kirjelda võimalikult detailselt sündmuste käiku kui poisid slepist pääsesid.
Ja veel mõned küsimused, mis peaks tähistama tärniga, sest need nõuavad rohkem mõtlemist.
  1. *Mis on kelgu ja suuskade erinevus? Vastuseks ei piisa sellest, kui öelda, et ühed on paar, sarnaseid laudu ja teine ühes tükis - missugused on nende omadused, mis teatavas situatsioonis võivad osutuda väga oluliseks?
  2. *Missugune võis olla liiklustihedus sellel ajal ja selles kohas, kus raamatu tegevus toimub?
  3. *Mida oleks saanud teha Martin teisiti, kui ta oleks lugenud kõigepealt "Vaikiva Hundi venda"?