Üks pelgupaik peab olema, mõtlesin ma sellel nädalavahetusel. Reedel pakkisime oma kodinad kiiresti kokku. Võtsime Kuutrollil kiiresti segava palaviku (38,2), mis tõusis ilmselt neljapäeval liiga pikalt Tõnismäe läheduses viibimisest, niuhti maha ja padavai rongile. Tund ja mõned minutid ning oligi Tamsalu - kindel linn ja varjupaik. Korraga oli nii tore olla ühes jube vaikses ja igavas kohas. Kütsime maja soojaks ja kujutasime ette, et elamegi siin. Laupäeval võtsime ette seemendamise. Mulda läksid: Opaal basiilik, mini basiilik, magus basiilik, laialehine basiilik, tai basiilik, sidrun basiilik, majoraan, hiina kapsas, dekoratiivkapsas, melon, zuccini ja kabatshok (olidki muide erineva nimega- üks tumeroheline, teine hele) ja mõned lilled.
Kui nälg hakkas näpistama jalutasime läbi alevi( minul on ikka linnaks seda kohta raske nimetada) poodi ja siis jälle tagasi. Kõik oli niii vaikne ja rahulikja isegi unine. Ja see oligi just nii tore. Poes oli kl. 16 alkohol veel täitsa müügil, aga me nagu ei tundud erilist vajadust osta. Kui oleks teadnu, et kahe tunni pärast enam ei saa mitu päeva, äkki oleks ostnudki ühe veini. Ilmselt oleks. Massipsühhoosil on jõud.
Kiisik kirjutas kirjandi teemal- Mida suudab avalik arvamus. Seda peaks varsti tema blogist lugeda saama.
Mina aga mõtlen, et Tamsalus poleksi paha elada. Naabri Tamara peab küll tihti pidusid, aga meie aiast pole isegi mitte ühtegi lille varastatud kunagi.
Parim idee, mida ma viimastel päevadel kuulnud, on mõte püstitada kiiresti Tõnismäele Jeltsini mälestuskivi. Seda suudaks mõlemad rahvused tolereerida. Võib olla küll muigega suunurgas, aga otsesele vastumeelsusele poleks küll põhjust.
1 kommentaar:
No aga ometigi kolitagu siis Tamsalusse! Me, näädsa, lõikasime end Talina küljest lahti ja ikka veel oleme rõemsad. Ja Kiisa poest saime möödund laubal ülejäänud järjekorra nurina saatel viimased õlled, mis tekitas lotovõitja emotsiooni.
Postita kommentaar