"Kas teil kodu on kindlustatud?", küsis teller pärast seda kui oli mulle uue pangakaardi kätte ulatanud.
"Mul ei olegi kodu" vastasin üsna muretult, "ei ole üldse seda probleemi".
Teller tegi virila naeratuse ja mõtles ilmselt endamisi " ha ha ha , hea nali".
Aga mul tõesti ei ole päris oma omandit ehk kinnisvara ja ma ei tundnud, et mul seda öeldes oleks mingi kurbuse klompi kurku tulnud vaid ajas pigem naerma.
Tegelikult pole mul mitte mingit üleliigset kroonigi, mida sinna kindlustusse iga kuu taguda.
Meil on just aktuaalne teema, kuidas vabaneda kasko kindlustusest liisinguautol. Niiet vale ajastus ka kõigele tipuks.
2008-11-11
2008-10-22
2008-09-23
 |  |
Kohtasin üle hulga aja jälle Harju Loogilist. Nagu ikka, kujunes jutuajamine temaga intrigeerivaks.
"Ühest ma ei saa aru," ütles ta. "Kas sa nägid Ansipi esinemist televisioonis, kui see Simmi asi avalikuks tehti?"
"Nägin. Mis siis?"
"Kas sulle ei tundunud imelik, et ta nii vihaselt esines? 'Reeturile reeturi palk!'"
"Oli jah, aga võibolla ta oligi vihane?"
"Võlts, võlts näis see mulle, Minul tekitas see kognitiivse dissonantsi."
"Millega siis?"
"Riigi üldise ideoloogiaga. Kui kõik peavad omadega ise toime tulema, kaubelda võib kõigega, riik olgu võimalikult õhuke..."
"Odot, kuidas, kaubelda võib kõigega? Aga au, südametunnistus, õigus..."
"Just. Kas meil siis ei kaubelda õigusega? Võistlevad kohtuprotsessid, kokkuleppemenetlused. Ja siis tuleb peaminister ja esineb sellise näoga, nagu oleks teda isiklikult solvatud. Kaup on kaup. Mispoolest siis informatsioon, kuigi teda riigisaladuseks nimetatakse, teistmoodi on."
"Aga see on ju seadusega keelatud..."
"Ja siis? Narkootikumid on kah seadusega keelatud, ometi neid ostetakse, müüakse ja tarvitatakse. Miks siis keelatud informatsiooniga kaubitsejale rohkem tähelepanu pööratakse kui mõnele tavalisele narkodiilerile?"
Selle peale ei osanud ma enam midagi kosta. Loogiline aga küll.
"Tahad, ma ennustan?" ütles ta. "Nagunii saab ta oma karistuse kiirmenetluse korras, kokkuleppeliselt."
Pildid on Sakalast ja Kaitseministeeriumist.
2008-09-11
2008-09-10
2008-08-20
2008-08-09
Mälestusi Gori linnast.
Mina olen Gori linnas käinud. Kui ikka oled kuskil käinud, siis uudised sellest kohast puudutavad väga isiklikult.
Mälestused sellest reisist on eriliselt head. Võiks isegi öelda, et erakordsed. Kui koostada sürrealistlike reiside edetabel, siis reis Gori linna 1988 aasta mais juhiks seda tabelit kindlasti. Teisel kohal oleks 1990 aasta Ida Saksamaa ja ühes sürris kohas olen veel käinud. See oli üks mõttetu tööstuslinn Kirovohrad keset Ukrainat (ei meenugi, mis aastal)
Gori linnas oli 1988 aastal üks koorifestival või konkurss, kus me siis TÜ kammerkooriga osa võtsime. Sellest konkursist mul erilisi mälestusi ei ole. Põhiline oli hoopis muu.
Meie võõrustajaks oli määratud (meie suureks õnneks) kohalikus mõttes VÄGA TÄHTIS MEES - kas autobaasi või ziguliteeninduse direktor. Midagi sellist. Ta nimi oli Avto ja tal oli sõber Stalber. Ma ei hakka igaks juhuks selgitama, mida see nimi tähendas, aga Avto oli laia zestiga mees. Ta võttis eestlaste võõrustamise oma südame asjaks ja tegi seda suure pühendumisega.
Soovite Ungari suitsuvorsti - palun,
soovite Tsehhi õlut (1988 aastal) - palun,
soovite kohvi konjakiga Inturisti hotellis - palun.
Kahjuks purskaeve linnaväljakul ta ei suutnud öösel purskama panna. Ta kahetses, et tal nii palju võimu pole. Ma olen kindel, et Avto kauples meile ka ühe festivali paljudest eriahindadest välja. Ta oli lihtsalt nihuke mees.
Kodus oli tal vinge peopidamise koht, kus WC-sse sai sõita tõstukiga. Avto meenutas välimuselt Stalinit ja ajas mulle natukene hirmu peale.
Gori on Stalini sünnilinn, millest tulenes ka asjaolu, et see kubises Stalini kujudest, mis ajas mulle hirmu nahka. Linna üks suuremaid vaatamisväärsusi oli muidugi Stalini urtsik, mille ümber oli ehitatud marmorpalee.
Mul pole elus hiljem enam ühtegi nii peadpööritavat reisi olnud, millest muljed oleksid seinast seina. Sest kui nüüd võtta siis elamistingimused, mis meile anti, olid ikka kesised ja nende veevarustuse põhimõtted jäidki meile saladuseks. Aga see võis tuleneda asjaolust, et ühikas, kuhu meid elama pandi, ei olnud veel päris valmis. Krohv alles kuivas seinal.
Ma ei ütleks, et ma grusiinide elustiiliga mingilgi moel harjunud oleks, aga sellist ääretut sõbralikkust ja suursugust kohtlemist ma pole elus enam rohkem tunda saanud.
Minu jaoks oli aga muljetavaldavamaid vaatamisväärsusi (kuni tänaseni) Uplistsikhe koobaslinn (26 saj. e.m.a.). Vot sellise ajalooga maa!!
Kahjuks hiljem pole ma enam Gruusiasse sattunud.
Ei tea, kas Avto peaks veel elus olema?
See, mis seal praegu toimub, ei mahu ühegi tsiviliseeritud inimese mõistusesse.
15.09 : lasin Neemel pildi uuesti üles võtta.
Meie selja taga on Stalini majamuuseum.
Mälestused sellest reisist on eriliselt head. Võiks isegi öelda, et erakordsed. Kui koostada sürrealistlike reiside edetabel, siis reis Gori linna 1988 aasta mais juhiks seda tabelit kindlasti. Teisel kohal oleks 1990 aasta Ida Saksamaa ja ühes sürris kohas olen veel käinud. See oli üks mõttetu tööstuslinn Kirovohrad keset Ukrainat (ei meenugi, mis aastal)
Gori linnas oli 1988 aastal üks koorifestival või konkurss, kus me siis TÜ kammerkooriga osa võtsime. Sellest konkursist mul erilisi mälestusi ei ole. Põhiline oli hoopis muu.
Meie võõrustajaks oli määratud (meie suureks õnneks) kohalikus mõttes VÄGA TÄHTIS MEES - kas autobaasi või ziguliteeninduse direktor. Midagi sellist. Ta nimi oli Avto ja tal oli sõber Stalber. Ma ei hakka igaks juhuks selgitama, mida see nimi tähendas, aga Avto oli laia zestiga mees. Ta võttis eestlaste võõrustamise oma südame asjaks ja tegi seda suure pühendumisega.
Soovite Ungari suitsuvorsti - palun,
soovite Tsehhi õlut (1988 aastal) - palun,
soovite kohvi konjakiga Inturisti hotellis - palun.
Kahjuks purskaeve linnaväljakul ta ei suutnud öösel purskama panna. Ta kahetses, et tal nii palju võimu pole. Ma olen kindel, et Avto kauples meile ka ühe festivali paljudest eriahindadest välja. Ta oli lihtsalt nihuke mees.
Kodus oli tal vinge peopidamise koht, kus WC-sse sai sõita tõstukiga. Avto meenutas välimuselt Stalinit ja ajas mulle natukene hirmu peale.
Gori on Stalini sünnilinn, millest tulenes ka asjaolu, et see kubises Stalini kujudest, mis ajas mulle hirmu nahka. Linna üks suuremaid vaatamisväärsusi oli muidugi Stalini urtsik, mille ümber oli ehitatud marmorpalee.
Mul pole elus hiljem enam ühtegi nii peadpööritavat reisi olnud, millest muljed oleksid seinast seina. Sest kui nüüd võtta siis elamistingimused, mis meile anti, olid ikka kesised ja nende veevarustuse põhimõtted jäidki meile saladuseks. Aga see võis tuleneda asjaolust, et ühikas, kuhu meid elama pandi, ei olnud veel päris valmis. Krohv alles kuivas seinal.
Ma ei ütleks, et ma grusiinide elustiiliga mingilgi moel harjunud oleks, aga sellist ääretut sõbralikkust ja suursugust kohtlemist ma pole elus enam rohkem tunda saanud.
Minu jaoks oli aga muljetavaldavamaid vaatamisväärsusi (kuni tänaseni) Uplistsikhe koobaslinn (26 saj. e.m.a.). Vot sellise ajalooga maa!!
Kahjuks hiljem pole ma enam Gruusiasse sattunud.
Ei tea, kas Avto peaks veel elus olema?
See, mis seal praegu toimub, ei mahu ühegi tsiviliseeritud inimese mõistusesse.
15.09 : lasin Neemel pildi uuesti üles võtta.
Meie selja taga on Stalini majamuuseum.
2008-08-08
Koluvere linnus
Täitsa kobamisi, nagu kaks pimedat kana, leidsime sellise aarde Eestimaalt, et hoia ja keela.
Meil oli kimada kokku 260 km kodu poole ja pool teed polnud veel möödas, kui mingi Koluvere jäi ette, kust tuli Märjamaa peale keerata. Üldiselt ma olen selline mõisahuviline ja kuskil mõisa silt on siis ikka vaatan üle. No aga nüüd hakkas juba hämaraks kiskuma, ja pikk tee ees ja... ikka keerame tagasi.
Meil mõlemal oli järsku tunne, et vaja järgi vaadata ja millal me siia jälle satuma ja kõik see staff.
Koluvere, Koluvere, mis mul sellega meenub? Konkreetselt ei midagi. [Kuutroll: Koluvere laat. Mitu laulu ja lugu sellest]. Kuigi nimi oli tuttav. Kullamaa kirikust olin küll palju kuulnud ja tahtnud vaatamagi minna.
Mõisa park paistis suur, tamme allee oli paljutõotav. Sõidame ja sõidame ja järsku avaneb meie ees täies hiilguses keskaegne linnus, mitte mingi baltisaksa mõis.
Jummel küll. No kuidas mina olen koguaeg teadnud, et ainus ühes tükki linnus on meil Kuressaares ja ülejäänud ordulinnused on varemetes.
Linnust ümbritseb vetevõrk. Linnust ennast renoveeritakse. Üle vallikraavi läheb obeliskidega kaunistatud kaarsild. Käin ümber ruudukujulise linnuse ja mõtlen, et miks mulle siiski see kuidagi tuttav tuleb. Ühesõnaga, otsige naist, nagu ütlevad prantslased.
Ühe siniverelise naisega seoses kunagi kuuldud lugu.
Kahjuks on liiga hämar, et pilti teha. Külm on ka. Kobime autosse. Vahepeal vaatan, et kas hooldekodu (hiljem selgub et hullukesed) liiga uudishimulikuks ei lähe.
Linnus uhke vapiga oma väravas jääb selja taha. Öösel enne magamaminekut mõtlen viimasena, et seda linnuse asja ma hakkan kohe homme internetist uurima.
Ja siit see tuleb!
Tegelikult leidsin üsna kerge vaevaga kogu Koluvere linnuse (lossi) ajaloo Haapsalu muuseumi lehelt ja koluvere.com lehelt. See naine, kes seal lossis salapärastel asjaoludel suri, oli inglise kuninganna Karoline (vot näe oli selline kuninganna Inglismaal) õde. Mõlemate abielud olid skandaalsed ja mõlemad surid kahtalstel asjaoludel. Kuninganna elust on vändatud dokdraama, aga ühe hea draama saaks ka Koluvere lossi vangist Auguste Karoline von Braunschweig-Wolfenbüttelist. Täitsa kasutamata idee.
Miks see linnus pole muuseumiks tehtud, tekkis mul esimene küsimus. Oi mis vingeid ekpoositsioone sinna annaks panna alates Katariina II -st ja Orlovist ja lõpetades Inglise kuninga Georg IV-ga.
Mõnede ekspertide arvates on see üks kümnest kõige suuremast vaatamisväärususest Eestis.
Õnneks pole ma üksi oma arvamusega, sest EE valis selle linnuse erastamise juba kultuurivaenulike tegude hulka.
Ma saan aru küll, et ei ela mitte vaeses, vaid rumalas riigis. Meil on vaja see kuramuse rist ikka üles panna ja Kalevipoeg ka.
Veel üks huvitav tähelepanek, et iga hooldekodu juurest võib leida keskaegse vasallielamu. Eelmine leid oli Vao. Lollikesed hoiavad turistid (loe vandaalid) eemale?
2008-08-06
Näppepilli Viljandi
Viljandi nägi hulga sõbralikum välja, kui kolm nädalat tagasi. Siis polnud seal festivali ja Viljandi elas oma igapäevast elu - natuke uimast ja ebasõbralikku. Novat mul oli selline kogemus.
See-eest Folgi Viljandi on erakordselt vastupidiselt sõbralik ja kena.
Veetsime folgil kolm päeva .
Koju saabudes sukeldusin kohe kohalikesse leheportaalidesse , et lugeda arvustusi ja artikleid, aga selle asemel ootasid seal ees pealkirjad: Viljandi folgil läksid noored kalema, Viljandi folgil tabati rohkem purjus noorukeid, Viljandi Folgil kavatsetakse piirata alkoholi müüki.
Ühtegi sisulist artiklit ei olnudki. No tänaseks (30.07) on ilmunud. Õnneks.
Kas ma olen siis pimedusega löödud. No ei jäänud mulle silma eriliselt palju purupurjus inimesi. Ütlesin veel Neemele folgi ajal, et kui see festival toimuks Taanis või Hollandis oleks siisn palju pilves inimesi.
Seekord vedas meil öömajaga roppu moodi. Meid võttis vastu mu lahke kolleeg, kes ütles, et ohh pole tal kedagi külas ja kohale tulles selgus, et kõik toad ja põrandad olid rahvast täis. Perenaine tasane, aga koer nimega Ceasar lärmakas, kuigi ise rohkem Napoleoni välimusega.
Hommikuti kohv, õhtuti duss.
See olme pool on jäänud folgi ajal siiamaani üsna kesiseks. On läbiaetud ikka minimaalsega, sest öömaja on valmistanud alati suurt peavalu ja leidlikkust.
Nüüd ei jäänud muud üle kui nautida muusikat. Oli tunda, et terve linn elab folgirütmis. Hommikul terrasil kohvi juues oli kuulda, kuidas naabriaia Alice kontserdiplaani kokku pani. Laheeeee.
Elamused:
Majorstuen. Ma ei saa aru, mis värk nende norrakatega on aga Norra on kindel kaubamärk. Ükskõik milles. Folgil on seda alati. Kui on norra viiuldajad, siis julgen pimesi soovitada. See on hoopis haaravam ja atraktiivsem ja professionaalsem ja musikaalsem ja maiteamis, kui ükskõik mis mustalsviiuldaja.
Ro Toro ja Malbrook. Väga energiastpakatav kooslus. Mitte, et ma Ro:Toro'st midagi enne kuulnud oleks, aga koos olid nad vast isegi huvitavamad kui kumbki eraldi.
Oort andis mulle selle laksu, mida ma eelmine aasta ei saanudki ja, mida vanasti sai ainult välimsaa esinejatelt. Näiteks Hedningarna või Garmarna. Just Hedningarna kuskil neljandal aastal vist oli praeguse oortiga väga sarnane. Sihuke tõsine raju etno ja rocki segu. Väga veenev ja hüpnotiseeriv.
Raud Ants oli ka paremaks läinud, ütleb Kuutroll. Tema pakub, et intellektuaalsem kui varem.
Svjata Vatra oli mulle senikuulmatu, aga ma ei kahelnud kordagi, et ta pole hea. Oligi. Kuna mulle meeldib Haydamaky.
Pettumused:
Flook. Väljakuulutatud kui INGLISE esinejad. See oleks võinud mind ju ettevaatlikuks teha, sest inglise rahvamuusikat pole ju olemas. Mis pagana inglise? Oligi nii, et tegelikult ikka iiri ja shoti rahvaste looming. Iiri muusikast on mul aga ammu üledoos. Olgem ausad, nad olid kehvad artistid ka. Ses suhtes, et mitte ebamusikaalsed vaid ebaprofesionaalsed rahvaga suhtlejad. Sihukest mokalaata pole folgi lavadel enne kuuldud. Poole tunniga neli muusikapala ja ohtralt maast ja ilmast juttu, mis kedagi ei huvita. Noh, et kellel on mitu last ja kus nad praegu asuvad, näe üks on seal, lehvitagem talle.
Nagu ikka oli head kulbiga ja kehva ainult lusikaga antud.
Pealegi on folk mitmemõõtmeline üritus. See pole pelgalt kontsertide külastamine, vaid ikkagi trefpoint. Saab ikka näod üle loetud. Iga-aastased käijad olid ka nüüd kohal. Tekkis isegi mure, et oi kas TEDA polegi tänavu. Oli siiski. Kõik korras.
Jänes kurivaim ilmus ka lõpuks välja ja ehmatas: "HUNT!" ja embas (see on mingi uus mäng, et mind nähes tuleb hunt, hunt hüüda). No, mis sa hing veel ihaldad.
Ja siis seda, et ühinen protestijatega: Tooge vabalava tagasi lauluväljakule!
See-eest Folgi Viljandi on erakordselt vastupidiselt sõbralik ja kena.
Veetsime folgil kolm päeva .
Koju saabudes sukeldusin kohe kohalikesse leheportaalidesse , et lugeda arvustusi ja artikleid, aga selle asemel ootasid seal ees pealkirjad: Viljandi folgil läksid noored kalema, Viljandi folgil tabati rohkem purjus noorukeid, Viljandi Folgil kavatsetakse piirata alkoholi müüki.
Ühtegi sisulist artiklit ei olnudki. No tänaseks (30.07) on ilmunud. Õnneks.
Kas ma olen siis pimedusega löödud. No ei jäänud mulle silma eriliselt palju purupurjus inimesi. Ütlesin veel Neemele folgi ajal, et kui see festival toimuks Taanis või Hollandis oleks siisn palju pilves inimesi.
Seekord vedas meil öömajaga roppu moodi. Meid võttis vastu mu lahke kolleeg, kes ütles, et ohh pole tal kedagi külas ja kohale tulles selgus, et kõik toad ja põrandad olid rahvast täis. Perenaine tasane, aga koer nimega Ceasar lärmakas, kuigi ise rohkem Napoleoni välimusega.
Hommikuti kohv, õhtuti duss.
See olme pool on jäänud folgi ajal siiamaani üsna kesiseks. On läbiaetud ikka minimaalsega, sest öömaja on valmistanud alati suurt peavalu ja leidlikkust.
Nüüd ei jäänud muud üle kui nautida muusikat. Oli tunda, et terve linn elab folgirütmis. Hommikul terrasil kohvi juues oli kuulda, kuidas naabriaia Alice kontserdiplaani kokku pani. Laheeeee.
Elamused:
Majorstuen. Ma ei saa aru, mis värk nende norrakatega on aga Norra on kindel kaubamärk. Ükskõik milles. Folgil on seda alati. Kui on norra viiuldajad, siis julgen pimesi soovitada. See on hoopis haaravam ja atraktiivsem ja professionaalsem ja musikaalsem ja maiteamis, kui ükskõik mis mustalsviiuldaja.
Ro Toro ja Malbrook. Väga energiastpakatav kooslus. Mitte, et ma Ro:Toro'st midagi enne kuulnud oleks, aga koos olid nad vast isegi huvitavamad kui kumbki eraldi.
Oort andis mulle selle laksu, mida ma eelmine aasta ei saanudki ja, mida vanasti sai ainult välimsaa esinejatelt. Näiteks Hedningarna või Garmarna. Just Hedningarna kuskil neljandal aastal vist oli praeguse oortiga väga sarnane. Sihuke tõsine raju etno ja rocki segu. Väga veenev ja hüpnotiseeriv.
Raud Ants oli ka paremaks läinud, ütleb Kuutroll. Tema pakub, et intellektuaalsem kui varem.
Svjata Vatra oli mulle senikuulmatu, aga ma ei kahelnud kordagi, et ta pole hea. Oligi. Kuna mulle meeldib Haydamaky.
Pettumused:
Flook. Väljakuulutatud kui INGLISE esinejad. See oleks võinud mind ju ettevaatlikuks teha, sest inglise rahvamuusikat pole ju olemas. Mis pagana inglise? Oligi nii, et tegelikult ikka iiri ja shoti rahvaste looming. Iiri muusikast on mul aga ammu üledoos. Olgem ausad, nad olid kehvad artistid ka. Ses suhtes, et mitte ebamusikaalsed vaid ebaprofesionaalsed rahvaga suhtlejad. Sihukest mokalaata pole folgi lavadel enne kuuldud. Poole tunniga neli muusikapala ja ohtralt maast ja ilmast juttu, mis kedagi ei huvita. Noh, et kellel on mitu last ja kus nad praegu asuvad, näe üks on seal, lehvitagem talle.
Nagu ikka oli head kulbiga ja kehva ainult lusikaga antud.
Pealegi on folk mitmemõõtmeline üritus. See pole pelgalt kontsertide külastamine, vaid ikkagi trefpoint. Saab ikka näod üle loetud. Iga-aastased käijad olid ka nüüd kohal. Tekkis isegi mure, et oi kas TEDA polegi tänavu. Oli siiski. Kõik korras.
Jänes kurivaim ilmus ka lõpuks välja ja ehmatas: "HUNT!" ja embas (see on mingi uus mäng, et mind nähes tuleb hunt, hunt hüüda). No, mis sa hing veel ihaldad.
Ja siis seda, et ühinen protestijatega: Tooge vabalava tagasi lauluväljakule!
2008-08-05
Reis mööda loomaparki
Kui rännata Eestimaal autoga ringi on tunne, nagu oleks üks pidev "Elistvere loomapark". Selline loomadega pakett (miks peaks üldse raha eest metsloomi näitama) .
Kui mina alles noor veel olin, siis oli rebase nägemine minu mäletamist mööda suursündmus. Ma olin vast paar korda elus näinud. Viimasel kahel aastal on, aga midagi muutunud. Rebased, kitsed, sead ja põdrad ei ole mitte sea-TV-s vaid paistavad rongi ja autoaknast sõites sinna ja tänna. Koguaeg. Ma ei suudaks meenutada kui mitut metslooma ma olen näinud sel aastal.
Saabusime Hiiumaa safarilt, kus telkisime ühe öö ülbete rebaste naabruses. Need ei viitsinud isegi siis metsa põigata, kui me auto kinni pidasime ja neid pildistasime. Välguga ja välguta, kuidas soovite? Nendel vahet pole. Hea veel, et pärismaalase pildistamise eest raha ei küsinud.
Kesk Hiiumaad kruusa teel lösutasid metsanotsud paremal ja rebased vasakul.
Loomatuur tipnes surnud põdraga Rapla ja Türi vahelisel lõigul öösel kl.23 paiku. Just enne seda olin jõudnud mõelda, et pimedad teeservad on ohtlikult salakavalad ja need Hiiumaa sead olid mu vaimuslimas iga käänaku taga kraavist välja hüppamas, kuni äkki oli teel mitu autot.
Avarii!
Põdrad teel, teatas just hetk tagasi liiklusmärk ja oligi. Sussid püsti vaesekesel.
Pärast seda jõllitasin teeservi veel pingasamalt ja nägin veel vähemalt kahte öökulli. Mitte midagi suuremat õnneks.
Ma saan aru, et karu ja ilvesega kohtumine on ainult ajaküsimus.
Hiiumaa rebane pildistatud autoaknast
Kui mina alles noor veel olin, siis oli rebase nägemine minu mäletamist mööda suursündmus. Ma olin vast paar korda elus näinud. Viimasel kahel aastal on, aga midagi muutunud. Rebased, kitsed, sead ja põdrad ei ole mitte sea-TV-s vaid paistavad rongi ja autoaknast sõites sinna ja tänna. Koguaeg. Ma ei suudaks meenutada kui mitut metslooma ma olen näinud sel aastal.
Saabusime Hiiumaa safarilt, kus telkisime ühe öö ülbete rebaste naabruses. Need ei viitsinud isegi siis metsa põigata, kui me auto kinni pidasime ja neid pildistasime. Välguga ja välguta, kuidas soovite? Nendel vahet pole. Hea veel, et pärismaalase pildistamise eest raha ei küsinud.
Kesk Hiiumaad kruusa teel lösutasid metsanotsud paremal ja rebased vasakul.
Loomatuur tipnes surnud põdraga Rapla ja Türi vahelisel lõigul öösel kl.23 paiku. Just enne seda olin jõudnud mõelda, et pimedad teeservad on ohtlikult salakavalad ja need Hiiumaa sead olid mu vaimuslimas iga käänaku taga kraavist välja hüppamas, kuni äkki oli teel mitu autot.
Avarii!
Põdrad teel, teatas just hetk tagasi liiklusmärk ja oligi. Sussid püsti vaesekesel.
Pärast seda jõllitasin teeservi veel pingasamalt ja nägin veel vähemalt kahte öökulli. Mitte midagi suuremat õnneks.
Ma saan aru, et karu ja ilvesega kohtumine on ainult ajaküsimus.
Hiiumaa rebane pildistatud autoaknast
Märksõna: moos
Kuigi mul oli tõsine plaan kirjutada Folgist, tuli vahepeal jälle kapaga nii palju elamusi ja ulamisi juurde, et folk nüüd laagerdab natukene veel.
Tähendab, see Triibik oma moosijutuga.
Maitea, meie peres moosid seisma ei jää. Paljud kurdavad, et ei sööda ja viimasest külast pandi mulle vägisi isegi mingeid maasikamoose kaasa. Meil olid endil moosinäpud põhjas, ütleks, et juba mitu kuud tagasi. Kuna Tamsalus on ikka suht ikaldus — mustsõstrad pole peale mahalõikamist veel taasutnud, maasikas ei kandnud, õunu on vähe, siis panustasime Voorele. Seal on musti ja tikreid ja ka vaarikaid. Korjamine aga vaevaline, kuna aed on ikka aastaid üsna omaette toimetanud. Aga no nado fedja, nado. Varusime kokku üle 30 liitri marju ja laekusime Tamsallu vaaritama. Kraapisime kokku kõik oma tühjad purgid ja — ära mahutasime.
Et talvel väga üksluiseks ei läheks, tegime selliseid variante: mustsõstar-vaarikas, mustsõstar-tikker, tikker-kirss, tikker-piparmünt.
Vaata see viimane on väga hõrk, soovitan soojalt. Kui teil on käes palju rohelist värvi tikreid, siis purustage nad sodiks ja pange suhkru ja piparmündi lehtedega koos keema. Tuleb ilus roheline ja kerge piparmündi varjundiga moos.
Tikri puhastamine on muidugi omaette tegevus. Kas ikka keegi pole suutnud leiutada riista, millega tikril sabad ja sarved eemaldada? See on tõesti paras vangide töö. KÕIGE tüütum töö maailmas.
Korjamise, puhastamise ja purgistamise peale kokku kulus meil kolme inimesega kolm päeva, siis saime ikka mingi arvestava arvu purke. Loodame ikka kevadeni välja vedada.
Muidugi, punane sõstar on selline mari, mis jääb meil põõsasse. Lapsena oli mu vanaema aias ainult punane ja no seda siis tehti nii- ja naapidi; kõik kuramuse sünnipäevad pidi jooma punase sõstra morssi. Mul on sellest eluks ajaks kopp ees. Saagu see lindudele. Kõik muu ja väärtuslik (loe öko) tuleks ikka ära korjata.
"Kas ma marju kaasa tohin korjata?"
"Korja, korja, meil jäävad nagunii kõik põõsasse. Söögiks läheb ainult vaarikamoos."
Ma olin keeletu. Vestlus toimus Hiiumaal, mu sõbranna suuuures aias, kus on tohutult palju ja suuurte marjadega igasugu võimalikke sorte tikreid ja musti sõstraid ja valgeid ja punaseid sõstraid ning vaarikaid. Sõbranna on pika maaelu staažiga, elulähedane inimene. Meil moosi ei sööda, laiutab ta käsi.
Jälle! Mismõttes ei sööda?
Mina ei saa sellest aru, et morssi tehakse poesiirupist, aga vaarikad ja muud marjad kukuvad maha.
Ja see pole esimene koht, kus öeldakse, et meil moosid seisavad. Loomulikult maksab perenaise aeg ka midagi.
Mina ei söö mitte ühtegi putru (ka tatra) ilma moosita ja eks sama on Kiisikuga. Thanks to me.
Tähendab, see Triibik oma moosijutuga.
Maitea, meie peres moosid seisma ei jää. Paljud kurdavad, et ei sööda ja viimasest külast pandi mulle vägisi isegi mingeid maasikamoose kaasa. Meil olid endil moosinäpud põhjas, ütleks, et juba mitu kuud tagasi. Kuna Tamsalus on ikka suht ikaldus — mustsõstrad pole peale mahalõikamist veel taasutnud, maasikas ei kandnud, õunu on vähe, siis panustasime Voorele. Seal on musti ja tikreid ja ka vaarikaid. Korjamine aga vaevaline, kuna aed on ikka aastaid üsna omaette toimetanud. Aga no nado fedja, nado. Varusime kokku üle 30 liitri marju ja laekusime Tamsallu vaaritama. Kraapisime kokku kõik oma tühjad purgid ja — ära mahutasime.
Et talvel väga üksluiseks ei läheks, tegime selliseid variante: mustsõstar-vaarikas, mustsõstar-tikker, tikker-kirss, tikker-piparmünt.
Vaata see viimane on väga hõrk, soovitan soojalt. Kui teil on käes palju rohelist värvi tikreid, siis purustage nad sodiks ja pange suhkru ja piparmündi lehtedega koos keema. Tuleb ilus roheline ja kerge piparmündi varjundiga moos.
Tikri puhastamine on muidugi omaette tegevus. Kas ikka keegi pole suutnud leiutada riista, millega tikril sabad ja sarved eemaldada? See on tõesti paras vangide töö. KÕIGE tüütum töö maailmas.
Korjamise, puhastamise ja purgistamise peale kokku kulus meil kolme inimesega kolm päeva, siis saime ikka mingi arvestava arvu purke. Loodame ikka kevadeni välja vedada.
Muidugi, punane sõstar on selline mari, mis jääb meil põõsasse. Lapsena oli mu vanaema aias ainult punane ja no seda siis tehti nii- ja naapidi; kõik kuramuse sünnipäevad pidi jooma punase sõstra morssi. Mul on sellest eluks ajaks kopp ees. Saagu see lindudele. Kõik muu ja väärtuslik (loe öko) tuleks ikka ära korjata.
"Kas ma marju kaasa tohin korjata?"
"Korja, korja, meil jäävad nagunii kõik põõsasse. Söögiks läheb ainult vaarikamoos."
Ma olin keeletu. Vestlus toimus Hiiumaal, mu sõbranna suuuures aias, kus on tohutult palju ja suuurte marjadega igasugu võimalikke sorte tikreid ja musti sõstraid ja valgeid ja punaseid sõstraid ning vaarikaid. Sõbranna on pika maaelu staažiga, elulähedane inimene. Meil moosi ei sööda, laiutab ta käsi.
Jälle! Mismõttes ei sööda?
Mina ei saa sellest aru, et morssi tehakse poesiirupist, aga vaarikad ja muud marjad kukuvad maha.
Ja see pole esimene koht, kus öeldakse, et meil moosid seisavad. Loomulikult maksab perenaise aeg ka midagi.
Mina ei söö mitte ühtegi putru (ka tatra) ilma moosita ja eks sama on Kiisikuga. Thanks to me.
2008-07-31
Algajad ornitoloogid nägid maal rohu peal külitades järsku kuuse ladvas tundmatut tüüpi.
Kiiruga sai toodud binokkel.
Kassikakk!!
Juba rõõmustasin aga ei olnud ikka. Liiga pikk ja sirge nokk, kuid muidu selline puutüve värvi jässakas lind. Umbes varesesuurune.
Pärast otsinguid Eesti lindude süstemaatikas leppisime kokku, et see on mäntsak ehk ubarääk.
Ei midagi erilist. Ei ole senikirjeldamatu leid kahjuks.
Keegi on märkinud andekalt, et ubarääk see kõlab nagu ETV spordisaadete toimetus aastete eest. Kuigi Toomas Uba sugulane ta ei ole vaid hoopis oavaras. Tema nähes ei tohtivat uba külvata.
2008-07-05
Puhkus, päike ja maasikad
Ma otsustasin süüa nii palju maasikaid, et isu oleks kadunud kohe tükiks ajaks. Soovitavalt aastaks.
Nüüd ma olen hästi kursis maasikahindadega nii Tartu, Viljandi kui ka Pärnu turul:
2. juuli Tartus 40 eeki kilo,
3.juuli Viljandis 60 eeki,
täna (5.juuli) Pärnus 30 eeki (väiksemat sorti).
Kui me üleeile Tartust äikesega võidu Pärnu poole ajama panime, siis juba Võrtsu lähedale jõudes, ma mõtsin, et Viljandis teeme maasikaostupeatuse. Minu loogika ütles, et seal võiks olla hind odavam kui Tartus. Tee äärest ostma ei hakanud. Turult ikka.
Viljandi turul oli enne äikesepilve saabumist 1 müüja ja ta müüs maasikaid, te ei usu, 60 eeki kilo. Minu jutt, et Tartus on juba 40 ja okei 50-ga võtame tema viimase kilo ära, teda ei morjendanud. Tädi raius ikka oma: 50-ga ei anna ja seda ühte (viimast kilo) pooleks ka ei tee. Mingeid ostjate horde ma läheduses ei märganud, kõik letid olid inimtühjad, pilv lähenes, aga tädi jäi endale kindlaks, nagu Zoja Kosmodemjanskaja.
Alla ei anna.
Kilot poolitada ei saa, sest tal pole KAALU. Minu jutu peale, et ma ei jaksa tervet kilo poolvalmis hapusid maasikaid ära süüa, ta vist korra "libastus" ja jäi nõusse tegema kilo marju silma järgi pooleks. Andsin talle 30 eeki ja tulin ära autosse. Aknast aga jälgisin huvi mängu (oleks isegi filminud, kui oleks taibanud) edasi.
Tädi jäi oma poole kilo maasikatega sinna ja mitte keegi tema marjadest huvitatud polnud. Pilv lähenes, tädi muutus rahutuks ja lõpuks jättis marjad letile ja lahkus.
No vat ON Säärane Mulk, mõtlesin ma. No on MULK. Kas tõesti ahnus on NII SUUR? Läks kümmet krooni püüdma ja jäi kolmekünest ilma. Kas elu pole tõesti elunäinud (silmaga kuskil 70ndates) inimesele õpetanud, et parem varblane peos kui maasikas leti peal.
Nüüd ma olen hästi kursis maasikahindadega nii Tartu, Viljandi kui ka Pärnu turul:
2. juuli Tartus 40 eeki kilo,
3.juuli Viljandis 60 eeki,
täna (5.juuli) Pärnus 30 eeki (väiksemat sorti).
Kui me üleeile Tartust äikesega võidu Pärnu poole ajama panime, siis juba Võrtsu lähedale jõudes, ma mõtsin, et Viljandis teeme maasikaostupeatuse. Minu loogika ütles, et seal võiks olla hind odavam kui Tartus. Tee äärest ostma ei hakanud. Turult ikka.
Viljandi turul oli enne äikesepilve saabumist 1 müüja ja ta müüs maasikaid, te ei usu, 60 eeki kilo. Minu jutt, et Tartus on juba 40 ja okei 50-ga võtame tema viimase kilo ära, teda ei morjendanud. Tädi raius ikka oma: 50-ga ei anna ja seda ühte (viimast kilo) pooleks ka ei tee. Mingeid ostjate horde ma läheduses ei märganud, kõik letid olid inimtühjad, pilv lähenes, aga tädi jäi endale kindlaks, nagu Zoja Kosmodemjanskaja.
Alla ei anna.
Kilot poolitada ei saa, sest tal pole KAALU. Minu jutu peale, et ma ei jaksa tervet kilo poolvalmis hapusid maasikaid ära süüa, ta vist korra "libastus" ja jäi nõusse tegema kilo marju silma järgi pooleks. Andsin talle 30 eeki ja tulin ära autosse. Aknast aga jälgisin huvi mängu (oleks isegi filminud, kui oleks taibanud) edasi.
Tädi jäi oma poole kilo maasikatega sinna ja mitte keegi tema marjadest huvitatud polnud. Pilv lähenes, tädi muutus rahutuks ja lõpuks jättis marjad letile ja lahkus.
No vat ON Säärane Mulk, mõtlesin ma. No on MULK. Kas tõesti ahnus on NII SUUR? Läks kümmet krooni püüdma ja jäi kolmekünest ilma. Kas elu pole tõesti elunäinud (silmaga kuskil 70ndates) inimesele õpetanud, et parem varblane peos kui maasikas leti peal.
2008-06-24
Vihmapüha
Puhkuse esimene päev maal.
Eile õhtust saati sajab.
Õues midagi teha ei saa, kuigi teha on palju. Nii võib ju peast lolliks minna, arvestades seda, et siiamaani olen tiirelnud nagu orav rattas.
Lolliks läinud inimene hakkab lollustega tegelema. Näiteks surfab youtubis.
Vihmane päev oleks küll paras aeg mentose fontääni ehitamiseks, aga teha seda nii kunstipäraselt, on ikka tase. Neid mehi võks lausa pühade ajal saluudi asemel tellida.Või pulmadeks.
Eks maapoodides müüaksi kindlasti dieetkokat. Seal müüakse ju igasugust träshi. Mentose hankimisega võib olla raskem.
Eile õhtust saati sajab.
Õues midagi teha ei saa, kuigi teha on palju. Nii võib ju peast lolliks minna, arvestades seda, et siiamaani olen tiirelnud nagu orav rattas.
Lolliks läinud inimene hakkab lollustega tegelema. Näiteks surfab youtubis.
Vihmane päev oleks küll paras aeg mentose fontääni ehitamiseks, aga teha seda nii kunstipäraselt, on ikka tase. Neid mehi võks lausa pühade ajal saluudi asemel tellida.Või pulmadeks.
Eks maapoodides müüaksi kindlasti dieetkokat. Seal müüakse ju igasugust träshi. Mentose hankimisega võib olla raskem.
2008-06-11
vanasõnad
Paadunud andunud Kreisraadiofännid nagunii mäletavad lugu õde venda Hirved ja Arved Sarvedest, kes elasid vanasõnade järgi. Mul on üks kolleeg, kes peaaegu ainult Kreisraadio lausetega räägibki. Viimati lasin talle Tallinnast Tartusse sõites plaadilt just seda lugu. Sellest innustununa on ta tuhlanud internetis ja leidnud vat sellise lingi eri rahvaste vanasõnadega
Kuna kohe kohe on Soome mineks, siis avasin soome vanasõnade lingi esimesena ja sealt ta tuleb:
Kuna kohe kohe on Soome mineks, siis avasin soome vanasõnade lingi esimesena ja sealt ta tuleb:
- "Tyhmäkin käy viisaasta, jos suunsa kiinni pitää."
- Tõlge: "Isegi rumal võib paista tark, kui ta suudab suud kinni hoida."
ikka veel pungist mõeldes
Ma peaks ütlema, et olen ikka veel selle mõju all.
Ei saaks öelda, et minu lavalist tegevust oleks varem saatnud selline menu. Igatahes no keegi pole varem minu laulu saatel näppu visanud. Sellist kaasaelamist ja juubeldusi peale iga laulu pealkirja väljakuulutamist ei kohta ühelgi kooorikontserdil, laulupeost rääkimata.
Mind hämmastas väga üks asi. Et millal need laulud loodigi? Kuskil 25 aastat tagasi. Noortel punkaritel aga olid kõik need laulud peas.
Luuletused ka.
Minul küll ei olnud.
Punklaulupeo lingid
Videod
Fotod
Ajakirjandus
Picasa albumid
Flickri albumid
Ja veel albumeid
Uudised
Arvamused, artiklid ja blogid
- Päevaleht
- ekstaole
- Õhtuleht
- Mulonmark
- melu.ee
- Põhjarannik
- Ekspress
- iiida
- Ekspressi uudis
- Kateriviteri
- Postimehe kultuur
- Silja
- Sirje
- Wild
- Kivirähk Päevalehes
- L@ssie
- EPL uus ärkamisaeg
Parandus- ja täiendusettepanekud aadressil kuutroll@gmail.com
2008-06-09
Mis on põhiline?
Nii küsis T.H. Ilves laupäeval Rakvere Vallimäel.
Õige vastus oli muidugi PUNK, kuigi mina oleks tahtnud HUNT hõigata. Aga ei olnud vist see luuletus sellel aastal. Mine tea aga äkki TH ootas vastust ILVES!
Igatahes Jänes hüppas mängust välja juba ammu enne. Ajas oma käpakesed püsti ja teatas, et see pole ikka mingi päris laulupidu. Asi kiskus sinna tuljaku teemasse. Mäletate seda kui tantsujuhid teatasid, et "Tuljak" on püha asi.
Mõtlesin, mis ma mõtlesin sellest, aga ikkagi ma poleks iial välja mõtelnud, et kokkuvõttes niivõrd lahe üritus tuleb. Pullitegemisest oli asi kaugel. Täiesti tõsiseltvõetavad koori sätungid ja orkestrisaated tuntud punkarite ( Tamme , Trubetsky, Singer-Vingeri jt) lauludele oli teinud Andres Lemba (mitte Artur).
Ilma ka igati soosis seda üritust. Laval oli küll vilu ja tuuline. Samas terve päeva päikese poole vahtinud Saaremäel põlesid prillid pähe. Sama juhtus Neemega. Sel ajal kui mina lavalt röökisin "Tallinn põleb!".
Üks huvitav tähelepanek veel, et punklaulupeol ei olnud mitte ühtegi sellist lugu, mis oleks vastumeelne olnud. Kahjuks päris laulupeol juhtub olema ikka kas 1 või 2 sellist, mille laulmine mult tõsist pingutust nõuab. Mõni igav lugu eksib ikka sinna ära. Insener Garini hüperboloid tuli autori väljahõikamise saatel kordusele. See võiks vabalt olla ka tulevase üldlaulupeo kavas ning kogu rahvas saaks jälle koos õõtsuda ja refrään on nagunii kõigil ju peas.
Teine huvitav tähelepanek, et kõned olid lühikesed. Teadupärast lauljad vihkavad pikki kõnesid. Küsite miks! Vastan, sest nad peavad kõik see aeg tegevusetult püsti seisma ( seljataga 4 km pikkune rongkäik) mõnikord ka päike näkku siramas (Tartu laululaval) ja tihtipeale ühestki sõnast arusaamata, sest valjukad on suunatud publiku poole.
Harjumatu oli meedia suur tähelepanu selle ürituse vastu. ETV ATV süstis rongkäigus pidevalt edasi tagasi.
I-le pani punkti esmaspäevasest Õhtulehest leitud pilt, kus meie väike gäng kõik peal oli. Ilma eriliselt pingutamata-tulime, nägime, võitsime. "Mul on projektikoor", nagu Jänks uhkelt Laululahingu saates ütles. Projekt on kestnud vist juba 20 aastat ja lipp kõik ilusti hoitud ja triigitud. Ikka lootuses kunagi aktiivsesse kooriellu naasta.
Päeva parim kild oli kellegi keskealise daami (koorilaulja) õpetus kaaslasele peldiku ukse taga, et ärgu too KÄSI pesku. "Punkarid ei pese kunagi käsi". Väga stiilne.
PS! Selle postitusega ma ei taha kuidagi vähendada traditsioonilise laulupeo tähtsust ja ei arva ka, et see peaks muutuma kergemuusika laulupeoks, nagu mõned saate Laululahing ajendil arvasid. Lihtsalt sellised ebatraditsioonilised laulupeod võiksid olla lisaks, nagu kirsiks tordi peal.
2008-05-24
2008-05-21
Kasvata tundrataimi, ütleb isa igal aastal, kui mind jälle aias ahastamas näeb.
Leidsin blogile praktilise rakenduse: hakkan siia üles kirjutama lilli,
mille kevadine öökülm aias ära võtab. Siis ei ole iga aasta
( või noh igal aastal pole kah)
ohh seda üllatust küll, et näe külm (-4 kraadi) võttis ära ja
ei taibanuid seda ja toda kinni katta.
Et mis mul siis sel aastal kahjumisse kanda tuleb:
1. Sieboldi Hosta.
Kusjuures teised Hosta sordid mitte.
See on aga täiesti löga.
2. Kollase-punasetriibulise õiega Kuningliilia.
Täitsa sodi. Ilmselt sel aastal õisi ei näe,
hea kui uued lehed kuskilt välja ajab. Mis saab sibulast?
Kusjuures mingi madal kollaste õitega liilia
ja tiigerliiliad on täiesti hea tervise juures.
3. Astilbe lehed lähevad juba kerge nullise öökülmaga krõbinaks nagu kuivad kaselehed, aga see ei too veel hävingut.
Astilbe hakkab lihtsalt hiljem õitsema.
Seda lille ma taipasin ka kinni katta.
4. Roos ( Superstar).
Jah isegi roos, kes tegelikult kannatab üsna hästi
kerget külma, sai külma käest näksida.
Siiski suurt kahju see talle vaevalt teeb.
Ta on sihuke sitke tüüp. Tartu turult ehtsa lillemuti käest ostetud. Muide Põltsamaa aiandi kõvasti kiidetud kindla aluse peale poogitud roos, ei pidanu ühte talve ka vastu.
5. Himaalaja jalgleht.
Sel aastal oli tal isegi vähemalt üks õis küljes pärast
edukat ümberistutamist . Nüüd on kõik maapealsed osad
hävinud. Ei teagi nüüd, mida oodata.
6. Hoolimata kattelooriga katmisest näpistas külm ka Kastanilehise rodgersia lehti.
No tegelikult ei taha see mujal jube kõrgeks kasvav taim meil üldse hästi kasvada.
Ainult valge inimene astub kaks korda sama reha otsa. Pühapäeval istutasin seemnest kasvatatud udupeened punased kressitaimed välja postamendi otsa. Mulle nagu tundus, et enam hullemaks minna ei saa aga näe, saab küll. Nüüd mul neid taimi enam pole.
Aga isa ütles, et enam öökülma ei tule , nüüh.
mille kevadine öökülm aias ära võtab. Siis ei ole iga aasta
( või noh igal aastal pole kah)
ohh seda üllatust küll, et näe külm (-4 kraadi) võttis ära ja
ei taibanuid seda ja toda kinni katta.
Et mis mul siis sel aastal kahjumisse kanda tuleb:
1. Sieboldi Hosta.
Kusjuures teised Hosta sordid mitte.
See on aga täiesti löga.
2. Kollase-punasetriibulise õiega Kuningliilia.
Täitsa sodi. Ilmselt sel aastal õisi ei näe,
hea kui uued lehed kuskilt välja ajab. Mis saab sibulast?
Kusjuures mingi madal kollaste õitega liilia
ja tiigerliiliad on täiesti hea tervise juures.
3. Astilbe lehed lähevad juba kerge nullise öökülmaga krõbinaks nagu kuivad kaselehed, aga see ei too veel hävingut.
Astilbe hakkab lihtsalt hiljem õitsema.
Seda lille ma taipasin ka kinni katta.
4. Roos ( Superstar).
Jah isegi roos, kes tegelikult kannatab üsna hästi
kerget külma, sai külma käest näksida.
Siiski suurt kahju see talle vaevalt teeb.
Ta on sihuke sitke tüüp. Tartu turult ehtsa lillemuti käest ostetud. Muide Põltsamaa aiandi kõvasti kiidetud kindla aluse peale poogitud roos, ei pidanu ühte talve ka vastu.
5. Himaalaja jalgleht.
Sel aastal oli tal isegi vähemalt üks õis küljes pärast
edukat ümberistutamist . Nüüd on kõik maapealsed osad
hävinud. Ei teagi nüüd, mida oodata.
6. Hoolimata kattelooriga katmisest näpistas külm ka Kastanilehise rodgersia lehti.
No tegelikult ei taha see mujal jube kõrgeks kasvav taim meil üldse hästi kasvada.Ainult valge inimene astub kaks korda sama reha otsa. Pühapäeval istutasin seemnest kasvatatud udupeened punased kressitaimed välja postamendi otsa. Mulle nagu tundus, et enam hullemaks minna ei saa aga näe, saab küll. Nüüd mul neid taimi enam pole.
Aga isa ütles, et enam öökülma ei tule , nüüh.
Kas on veel kedagi, kellel oleks 200 vinüülplaati (100 neist on vist puhas klassika)? Mul on täiesti vinks vonks plaadimängija ka, aga kujutage ette, et mul pole olnud RUUMI selle mängitamiseks. Ma pole 11 ne Tallinnas elatud aasta jooksul seda kordagi kapist välja võtnud ja ema on korduvalt ähvardanud plaatide kallale minna, mis tarvilikku ruumi pidid kinni hoidma ja ma pidin korduvalt nagu emalõvi oma kutsikaid neid vinüüle kaitsma.
Nüüd saatsin nad uuesti sinna, kust nad tulid ehk siis ik-kaTar-tu ta-ga-si.. Seal ehk on rohkem õnne. Ma ei ole väga kindel, et nad peaks kõik ümber võtma mingile kaasaegsemale helikandjale aga jube kahju on, et nii palju head muusikat, aga kuulamine on nii tüsilik.
Aga no palun mingid Baskini ja Aimla naljaplaadid, loomulikult 70ndatest pärit Kiire-Tootsi duubelplaadid "Ohh sa issand!" ja "Terekest kah!". Mäletate? Teie mäletate, minul on.
Lapsena deklameerisin neid köögis peast isale ja emale. Mulle meeldis see, kui suutsin nad naerma ajada.
No kahju oleks neid minema visata.
Nüüd saatsin nad uuesti sinna, kust nad tulid ehk siis ik-kaTar-tu ta-ga-si.. Seal ehk on rohkem õnne. Ma ei ole väga kindel, et nad peaks kõik ümber võtma mingile kaasaegsemale helikandjale aga jube kahju on, et nii palju head muusikat, aga kuulamine on nii tüsilik.
Aga no palun mingid Baskini ja Aimla naljaplaadid, loomulikult 70ndatest pärit Kiire-Tootsi duubelplaadid "Ohh sa issand!" ja "Terekest kah!". Mäletate? Teie mäletate, minul on.
Lapsena deklameerisin neid köögis peast isale ja emale. Mulle meeldis see, kui suutsin nad naerma ajada.
No kahju oleks neid minema visata.
2008-05-18
Kas nüüd hakkab siis aedniku kottimine? Öökülm nagu Urr, keda kõik kardavad. Õhtuti joostakse tekkidega lolli peaga maha istuatud kabatsokke katma.
Kuramus, terve jaanuarikuu ei langenud öösel temperatuur alla nulli ja nüüd siis mai lõpus on õige aeg jah?!
Taimed on kodus aknalaua peal juba pikad ja kidurad, tahaks valgust juurde. Õue panna ei saa. Tamsalus võttis külm ka katteloori alla ära kõik herned. Räägitakse, et ka tomatitaimed kasvukoonetes, metsviinapuu lehed, mis pidid kaunistama meie võrkaeda ja loomulikult igaastane külmuja härra Kilpjas kilpleht.
Tema õitest oleme nüüd jälle lahti. Ühel aastal kümnest vist ei ole külm ta õisi ära võtnud hoolimata kahekordsest katteloorist.
Nii ei ole ju õitest mittemingit rõõmu.
Ometi, elades Tartus, ma ei teadnudki, mis asi on kevadine öökülm.
Aianduse kaks Eestit, ma ütlen.
2008-05-17
Beatrix
Miks mul on tunne, et kuninganna Beatrix jälitab mind?
Okei, okei kui sa oled kolm korda käinud Amsterdamis ja nendest kahel korral kohtunud Beatrixiga silmast silma, siis pole see veel nii kummastav.
Üleeile vaatasin Postimehe esikaanel Betrixu pilti ja mõtlesin, et näe seekord polegi vaja kurvastada, et tööajal ei saa minna kroonitud peaga linna peale kohtuma. Ma lihtsalt olen teda juba näinud. Kuid nagu ütleb araabia vanasõna, kaks ei jää ilma kolmandata. Meie elame ammu selle vanasõna järgi, nagu ütleskid õdevenda Hirve ja Arved Sarved. Nii oligi, et kui mu töökaaslane hüüdis, " parkla on politsinikke täis", tekkis kahtlus. Alles see Leedu president sõitis siin Tehnopolise majade vahel. Ega ometi...mõtlesin ma. Ja nii oligi, mägi tuli muhhamedi juurde. Noh see oleks vast liig olnud, kui ta oleks just meie firmast huvitatud olnud, aga mul on õnn töötada Skypega ühes majas.
Kui mul nüüd hästi läheb, siis panen siia Beatrixi pildi, mis tehtud 2006 aasta mais Amsterdamis.
19.05: siin ta on - Beatrix! Pool nägu küll, aga ikkagi tema.
Okei, okei kui sa oled kolm korda käinud Amsterdamis ja nendest kahel korral kohtunud Beatrixiga silmast silma, siis pole see veel nii kummastav.
Üleeile vaatasin Postimehe esikaanel Betrixu pilti ja mõtlesin, et näe seekord polegi vaja kurvastada, et tööajal ei saa minna kroonitud peaga linna peale kohtuma. Ma lihtsalt olen teda juba näinud. Kuid nagu ütleb araabia vanasõna, kaks ei jää ilma kolmandata. Meie elame ammu selle vanasõna järgi, nagu ütleskid õdevenda Hirve ja Arved Sarved. Nii oligi, et kui mu töökaaslane hüüdis, " parkla on politsinikke täis", tekkis kahtlus. Alles see Leedu president sõitis siin Tehnopolise majade vahel. Ega ometi...mõtlesin ma. Ja nii oligi, mägi tuli muhhamedi juurde. Noh see oleks vast liig olnud, kui ta oleks just meie firmast huvitatud olnud, aga mul on õnn töötada Skypega ühes majas.
Kui mul nüüd hästi läheb, siis panen siia Beatrixi pildi, mis tehtud 2006 aasta mais Amsterdamis.
19.05: siin ta on - Beatrix! Pool nägu küll, aga ikkagi tema.
2008-04-29
Aga kultuuriga on meil vedanud
Pilt on leheküljelt http://www.pecs2010.hu. Alles toimus eelmine üritus Nitras, mis saab kultuuripealinnaks aastal 2013. Pecs saab kultuuripealinnaks 2010. Kaugel see 2011 on, ja Tartu jäi ju õige napilt ilma.
2008-04-28
Ungaris on kevad kaks nädalat ees. Sirelid õitsevad, lehed on suured. Rong aeglustab silla all käiku, et inimesed saaksid graffitikunsti nautida, see on siin tõesti tasemel.
Lennujaamast on linna saada keeruline. Üks soovitus oli, võtta kohalik marsa. Töö käigus selgus, et ega selle marsa võtmine nii väga lihtne ei olegi. Kõigepealt, muidugi, tuleb osta pilet. Pileti hind sõltub sellest, mitu piletit korraga osta. Mida rohkem, seda odavam üks pilet tuleb. Kohe võib tagasipileti kah ära osta, seda saab kuni poole aasta jooksul kasutada.
Piletid ostetud, tuleb üles otsida koht, kust need minibussid lähevad. Tegelikult pole sellest palju kasu, sest busside juures sebib küll tähtsa näoga mehi, aga nemad suunavad inimesed tagasi lennujaamahoonesse, sest enne tuleb ennast dispetšerile ette näidata ja oma sihtkoht üles anda. Selgub, et kassiir ei küsinudki lihtsalt uudishimu pärast, et kuhu on vaja sõita, vaid pani selle hoolega kirja. Ainult pileti peale, ilmselt, sest dispetšerile, nagu ma juba ütlesin, tuleb ikka uuesti oma sihtkoht teatada.
Siis järgneb ungari keele kuulmisharjutus. Bussijuhid tulevad kusagilt arusaamatust kohast -- umbes nagu kapist -- välja ja loevad oma maršruudi ette. Siis tuleb kohe jaol olla ja piletiga vehkida, et saaks ennast bussijuhile sappa võtta ja õige bussi peale.
Kahjuks ei ole fotokat, siin Peczis oleks palju ilusaid maju pildistada :-S
Lennujaamast on linna saada keeruline. Üks soovitus oli, võtta kohalik marsa. Töö käigus selgus, et ega selle marsa võtmine nii väga lihtne ei olegi. Kõigepealt, muidugi, tuleb osta pilet. Pileti hind sõltub sellest, mitu piletit korraga osta. Mida rohkem, seda odavam üks pilet tuleb. Kohe võib tagasipileti kah ära osta, seda saab kuni poole aasta jooksul kasutada.
Piletid ostetud, tuleb üles otsida koht, kust need minibussid lähevad. Tegelikult pole sellest palju kasu, sest busside juures sebib küll tähtsa näoga mehi, aga nemad suunavad inimesed tagasi lennujaamahoonesse, sest enne tuleb ennast dispetšerile ette näidata ja oma sihtkoht üles anda. Selgub, et kassiir ei küsinudki lihtsalt uudishimu pärast, et kuhu on vaja sõita, vaid pani selle hoolega kirja. Ainult pileti peale, ilmselt, sest dispetšerile, nagu ma juba ütlesin, tuleb ikka uuesti oma sihtkoht teatada.
Siis järgneb ungari keele kuulmisharjutus. Bussijuhid tulevad kusagilt arusaamatust kohast -- umbes nagu kapist -- välja ja loevad oma maršruudi ette. Siis tuleb kohe jaol olla ja piletiga vehkida, et saaks ennast bussijuhile sappa võtta ja õige bussi peale.
Kahjuks ei ole fotokat, siin Peczis oleks palju ilusaid maju pildistada :-S
2008-04-20
2008-04-16
2008-04-14
EI pimedusele
Paskanmarjat!
Mida ma pean lugema EPL-st?
“Ei” igavale koorilaulule, tulgu kergemuusika laulupidu!
Kuulge kulla inimesed, nii arvustaja kui kommenteerijad, mida te lahmite. Mul tõusis praegu vererõhk.
Käige rohkem koori kontsertidel!
Kui meil oli Onu Unoga dzässisugemetega kontsert, oli ikkagi pool saali tühi. Hoolimata Onu Uno kuulsast nimest ja ammutuntud lauludest.
See, kes arvab, et eesti koorimuusikas on ainult "mu isamaa .." ja veel paar uimast-patriootlikku lugu, on pimeduusega löödud. Aga mis ma ikka siin... Ei ole mõtet ärrituda. Karavan läheb ikka edasi. Kuskil Eestis tehakse vaikselt head ja energiast pakatavat koorimuusikat, aga kuskil mujal elavad inimsede, kes sellest midagi ei tea. Laululahing avas nüüd teise poole silmad. Esimene pool eestist, aga ei lähegi sinna lahingusse, sest pelgalt kahehäälselt mingit laulu maha röökida, ei ole HUVITAV ega esteetiline kuulata.
Uus kvaliteet saabuks siis, kui igagle kergemuusika palale tehtaks neljahäälne seade. Vat siis on, mida kuulata. Nii nagu laulis TTÜ meeskoor eelmisel aastal selles.. mistandoligi saates.
Võrumaal tuleb Uma Pido.
Rakveres tuleb Punklaulupidu.
Mitut laulupidu veel vaja oleks, et kõik eestalsed rahul oleksid? Mitmel nad käiksid. Mitte ühelgi, ma ütlen.
Õllesummeri raames on ka laulupidu, kui ma ei eksi. Seal saab bessamemuchotada nii palju kui kulub.
Ma kahtlustan, et see lugupeetud arvustaja L.Šein ei võtnud osa "llmapuu" peost suvel, kus lauldi Chalici'ga koos minu inimesi.
Muidu ta ei kirjutaks : Kui laulupidudeks valmistuvad tuhanded Eestimaa koorid saaksid lustida sellist lauluvalikut (nagu laululahingu saates), ei peaks näiteks õpilaskoori juhid seisma pärast tundide lõppu käed puusas kooliuksel, et nabida kinni kooriproovist ära hiilivaid juntse.
Ärge ajage sellist jama, siiski ma ütleks.
Mida ma pean lugema EPL-st?
“Ei” igavale koorilaulule, tulgu kergemuusika laulupidu!
Kuulge kulla inimesed, nii arvustaja kui kommenteerijad, mida te lahmite. Mul tõusis praegu vererõhk.Käige rohkem koori kontsertidel!
Kui meil oli Onu Unoga dzässisugemetega kontsert, oli ikkagi pool saali tühi. Hoolimata Onu Uno kuulsast nimest ja ammutuntud lauludest.
See, kes arvab, et eesti koorimuusikas on ainult "mu isamaa .." ja veel paar uimast-patriootlikku lugu, on pimeduusega löödud. Aga mis ma ikka siin... Ei ole mõtet ärrituda. Karavan läheb ikka edasi. Kuskil Eestis tehakse vaikselt head ja energiast pakatavat koorimuusikat, aga kuskil mujal elavad inimsede, kes sellest midagi ei tea. Laululahing avas nüüd teise poole silmad. Esimene pool eestist, aga ei lähegi sinna lahingusse, sest pelgalt kahehäälselt mingit laulu maha röökida, ei ole HUVITAV ega esteetiline kuulata.
Uus kvaliteet saabuks siis, kui igagle kergemuusika palale tehtaks neljahäälne seade. Vat siis on, mida kuulata. Nii nagu laulis TTÜ meeskoor eelmisel aastal selles.. mistandoligi saates.
Võrumaal tuleb Uma Pido.
Rakveres tuleb Punklaulupidu.
Mitut laulupidu veel vaja oleks, et kõik eestalsed rahul oleksid? Mitmel nad käiksid. Mitte ühelgi, ma ütlen.
Õllesummeri raames on ka laulupidu, kui ma ei eksi. Seal saab bessamemuchotada nii palju kui kulub.
Ma kahtlustan, et see lugupeetud arvustaja L.Šein ei võtnud osa "llmapuu" peost suvel, kus lauldi Chalici'ga koos minu inimesi.
Muidu ta ei kirjutaks : Kui laulupidudeks valmistuvad tuhanded Eestimaa koorid saaksid lustida sellist lauluvalikut (nagu laululahingu saates), ei peaks näiteks õpilaskoori juhid seisma pärast tundide lõppu käed puusas kooliuksel, et nabida kinni kooriproovist ära hiilivaid juntse.
Ärge ajage sellist jama, siiski ma ütleks.
Kas tuntud kõrva-kurgu- ninahaiguste professori lahkumine südamenädala alguses on mingi iroonia või näitlik õppetund sellest, mis juhtub Eestis mehega, kui ta on jõudnud saada 5o ja natuke peale olles enamuse oma ajast tööl?
Mart Kull on mulle jäänud meelde lausega:" põhjamaades hoolitsevad mandlid selle eest, et inimene liiga kaua ei elaks". Olen seda ikka kõigile oma mandlitega tuttavatele tsiteerinud.
Nagu näha on mandlite eemaldamisest kauaelamiseks siiski vähe.
Isver, see kisub juga väga groteskseks.
Mart Kull on mulle jäänud meelde lausega:" põhjamaades hoolitsevad mandlid selle eest, et inimene liiga kaua ei elaks". Olen seda ikka kõigile oma mandlitega tuttavatele tsiteerinud.
Nagu näha on mandlite eemaldamisest kauaelamiseks siiski vähe.
Isver, see kisub juga väga groteskseks.
2008-04-07
Põltsamaa - ehtne ja heaa!
See on juba traditsiooniks saanud, et Kammerkooride konkurss (rahvusvahelise züriiga), mis toimub juba kümnendat korda ja kord kahe aasta tagant, ei leia Eesti meedias äramärkimist. Erandiks oli seekord Kalev.ee. Ma hakkasin sellest infokanalist kohe paremini arvama. Kuigi artikkel informeeris sellest, et üritus tuleb, aga mis sai ja kes võitis, seda enam ei viitsi keegi kirjutada.
Postimees, häbi tal olgu, kirjutas nupukesekese, kus mainis, et Grand Prix läks Tartu (Postimehelinna) Ülikooli kammerkoorile, kes tegutseb JUBA 2001 aastast.
Nii väike uudisruum ja nii suur viga. Meie suuremate ülikoolide kammerkooride asutamisajad jäävad ikka sinna eelmise sajandi teise poolde.
Meie osalesime ka. Seekord olin üle mitme setme aasta publiku hulgas ja täitsa tore oli. Ei mingit kooli internaadis ööbimist ja varavalgest peale harjutamist. Saab pingevabalt kõiki kokkutulnud koore kuulata, mitte kuskil tagaruumides miomiotada samal ajal.
Igatahes sain korraliku koorimuusika laksaka (annuse) kätte (kusjuures peaagu tasuta), millest jagub jälle tükiks ajaks, enne kui käed uue doosi järele värisema hakkavad. Einoh ausalt, kohati jooksid ikka mõnujudinad üle selja ja pärast TÜ Kammerkoori Pieta'd oleks tahtnud lahinal nutta, aga patja ei olnud. Ei saanud nutta.
Ma ei hakka siin üksikult kellegi kohta midagi kirjutama. Ütleme nii, et üllatusi eriti polnud, pääle selle, et esimest korda otsustas kergemuusikakoor Hale Bopp Singers konkursil rinda pista, mis sai vääriliselt tasutud. Muidu ei näe ega kuule neid eriti.
Õhtul kodus jätkus päev "Laululahinguga", mis jätab Eesti koorimuusikast küll suht mannetu mulje, aga lisab kuulsust. Alles veebruaris asutatud koor võib saada kümme korda kuulsamaks kui just Grand Prix võitnud 37 aastane TÜ kammerkoor.
Kurblichkeit! (Selle sõna mõtles kunagi ammu välja mainit koori laulja).
Postimees, häbi tal olgu, kirjutas nupukesekese, kus mainis, et Grand Prix läks Tartu (Postimehelinna) Ülikooli kammerkoorile, kes tegutseb JUBA 2001 aastast.
Nii väike uudisruum ja nii suur viga. Meie suuremate ülikoolide kammerkooride asutamisajad jäävad ikka sinna eelmise sajandi teise poolde.
Meie osalesime ka. Seekord olin üle mitme setme aasta publiku hulgas ja täitsa tore oli. Ei mingit kooli internaadis ööbimist ja varavalgest peale harjutamist. Saab pingevabalt kõiki kokkutulnud koore kuulata, mitte kuskil tagaruumides miomiotada samal ajal.
Igatahes sain korraliku koorimuusika laksaka (annuse) kätte (kusjuures peaagu tasuta), millest jagub jälle tükiks ajaks, enne kui käed uue doosi järele värisema hakkavad. Einoh ausalt, kohati jooksid ikka mõnujudinad üle selja ja pärast TÜ Kammerkoori Pieta'd oleks tahtnud lahinal nutta, aga patja ei olnud. Ei saanud nutta.
Ma ei hakka siin üksikult kellegi kohta midagi kirjutama. Ütleme nii, et üllatusi eriti polnud, pääle selle, et esimest korda otsustas kergemuusikakoor Hale Bopp Singers konkursil rinda pista, mis sai vääriliselt tasutud. Muidu ei näe ega kuule neid eriti.
Õhtul kodus jätkus päev "Laululahinguga", mis jätab Eesti koorimuusikast küll suht mannetu mulje, aga lisab kuulsust. Alles veebruaris asutatud koor võib saada kümme korda kuulsamaks kui just Grand Prix võitnud 37 aastane TÜ kammerkoor.
Kurblichkeit! (Selle sõna mõtles kunagi ammu välja mainit koori laulja).
2008-03-30
Kui te olete tõesti võtnud nõuks minna Vanemuise (muidugi kaaluge enne mitu korda, kas tõesti kuhugi mujale teatrisse ei ole võimalik minna) teatrielamust saama, siis soovitame etendust "Tähed hommikutaevas". Kuigi teema mind ju ei puuduta, läks ikka väga hinge. Eriline aitäh Külliki Saldrele, kes pidi kogu etenduse aja (2h 45 min) laval purjus olema.
Isver kui kadestamisväärses vormis naine.
Isver kui kadestamisväärses vormis naine.
Suured tänud Lumile väga hea restoranisoovituse eest. Eks oma osa oli ka Vanalinna lumeinstallatsioonidel (tänud ka lumele). See oli ju see lumepäev-just õige aeg minna Vahemere äärde.
Ega ma ilma soovituskirjadeta naljalt uude söögikohta ei julgegi minna, sest teadagi on neid kehvi kohti ju rohekm kui neid teisi. Söökidest tõstaks eriti esile kõrvitsarisoto. Vähe sellest, et see maitses hea, hakkas see mind kodus nii kummitama, et otsisin netist üles ka retsepti.
Teadagi on ju internetis KÕIK füüsiliselt olemas. Tuleb lihtsalt hästi suur auk internetti puurida.
Ega ma ilma soovituskirjadeta naljalt uude söögikohta ei julgegi minna, sest teadagi on neid kehvi kohti ju rohekm kui neid teisi. Söökidest tõstaks eriti esile kõrvitsarisoto. Vähe sellest, et see maitses hea, hakkas see mind kodus nii kummitama, et otsisin netist üles ka retsepti.
Teadagi on ju internetis KÕIK füüsiliselt olemas. Tuleb lihtsalt hästi suur auk internetti puurida.
2008-03-23
Hristos voskres!
Kuuest munast kuus ei keenud katki. Edu sajaprotsendiline! Tänu Triibikule olin muidugi ka ekstra ettevaatlik: panin vette äädikat ja hoidsin munadel silma peal.
Ma ei tea kuskohast te neid Läti mune saite? Mul olid küll Ott Kiivikase omad, nagu karbi pealt näha võis.
Banaanipasha maitses ka hea ja ei ole nii kaloririkas kui see aus ja õige pasha.
2008-03-21
Ei ole neid erilisi Lihavõttetraditsioone meie peres peale nende munade värvimise, aga seda saab ka alles pühapäeval teha. Tegin omale asjad ükskord selgeks.
Uuema aja tradishuun on see, et minna mõnele kirikukontserdile või vaadata kodus sajandat korda "Lihavõtteparaadi".
Järgnevalt näitlik õppevahend meestele, kuidas ühte ülesvõttejänest koju soetada.
Ma tegin täna Neemele selgeks, et ma võin söömata ja joomata vahtida 40ndate aastate hollivuudi stepptantsu filme nagu mingi stepihunt.
Pasha jääb tema õlule (õuele, õllele jne);-)
Uuema aja tradishuun on see, et minna mõnele kirikukontserdile või vaadata kodus sajandat korda "Lihavõtteparaadi".
Järgnevalt näitlik õppevahend meestele, kuidas ühte ülesvõttejänest koju soetada.
Ma tegin täna Neemele selgeks, et ma võin söömata ja joomata vahtida 40ndate aastate hollivuudi stepptantsu filme nagu mingi stepihunt.
Pasha jääb tema õlule (õuele, õllele jne);-)
2008-03-15
Ettevaatust, Ditaur!
Blogspotis tegutseb keegi tegelane nimega Ditaur. Kõik tema kommentaarid ja blog viitavad ainult ühele lehele, mis promob XP-antiviirust. See on puhas pask, peavalu ja pettus: nimelt suudab ta "tuvastada" viiruse ka masinast, kus pole Windowsist halli haisugi. "Antiviirus" mida ta pakub on puhas pettus. Osundan:
http://www.2-spyware.com/remove-xpantivirus.html.
Selle Ditauri puhul on tõenäoliselt tegemist anorgaanilise eluvormiga ;-)
XPAntivirus should be actually called XPVirus, as it is an unwanted corrupt anti-spyware application that infiltrates users' system via false and misleading advertising. Once inside, XPAntivirus will try to trick you into buying it by claiming you have been infected with spyware and then showing you falsified error reports. XP Antivirus Protection does not remove any spyware, not does it do anything useful at all. It is designed to milk money from unsuspecting internet surfers. So act accordingly: remove XP Antivirus Protection from your computer immediately!
http://www.2-spyware.com/remove-xpantivirus.html.
Selle Ditauri puhul on tõenäoliselt tegemist anorgaanilise eluvormiga ;-)
2008-03-14
Kuku raadio reklaami ohvrid Etioopias
Terve nädal aega käiati, investeeri rauda, mitte kulda. Paistab, et vaesed etiooplased jäid uskuma Saare seppade pajatusi.
2008-03-13
Täna sobiks vaadata filme Waterworld või Tulivesi. Ikka ülemaailmse Veepäeva puhul.
Kuidas seda hommikul "Kuku" raadiost öeldigi: ükski veetilk ei tunne süümepiinu üleujutuse pärast.
Kuidas seda hommikul "Kuku" raadiost öeldigi: ükski veetilk ei tunne süümepiinu üleujutuse pärast.
2008-03-12
Paar vana luuletust
Prügimägi, peldik, kuur
sitahunnik üsna suur.
Olgu ümbrus veidi kole,
koht on julge, ohtu pole.
Sestap seisab seinal loosung
sisu ropp ja kõlab koledasti
"Elagu vaba Eesti!"
***
Mägi kõrgub linna kohal
Kirik kõrgub mäe kohal
Rist kõrgub kiriku kohal
Näe, miski kõrgemal kui rist
Piksevarras vist!
***
Mõlemad kirjutatud vast aastal 1988. Täpne aeg ja tekst on kaotsi läinud, taastatud mälu järgi.
sitahunnik üsna suur.
Olgu ümbrus veidi kole,
koht on julge, ohtu pole.
Sestap seisab seinal loosung
sisu ropp ja kõlab koledasti
"Elagu vaba Eesti!"
***
Mägi kõrgub linna kohal
Kirik kõrgub mäe kohal
Rist kõrgub kiriku kohal
Näe, miski kõrgemal kui rist
Piksevarras vist!
***
Mõlemad kirjutatud vast aastal 1988. Täpne aeg ja tekst on kaotsi läinud, taastatud mälu järgi.
2008-03-11
Kes või mis on häkker?
Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist
Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda
Igavus ja nüridus on kurjast
Vabadus on hea
Suhtumine ei asenda kompetentsi
Häkkerid ehitasid Interneti. Häkkerid tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta on praegu. Häkkerid hoiavad käigus Usenetti. Häkkerid panid tööle veebi. Kui sa oled osa sellest kultuurist, oled sellesse andnud oma panuse ning teised selles olijad tunnevad sind ja nimetavad sind häkkeriks, siis oledki sa häkker.
Häkkeri mõtteviis ei ole piiratud vaid tarkvarahäkkeritega. On inimesi, kes rakendavad häkkerlikku suhtumist muudele asjadele, näiteks elektroonika või muusika - tegelikult võib seda kohata mistahes teaduse või kunsti kõrgeimatel tasemetel.
On olemas ka üks teine rühm inimesi, kes nimetab end valjusti häkkeriteks, kuid pole seda. Need on inimesed (peamiselt noorukid), kes tunnevad lõbu arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi torkimisest. Pärishäkkerid nimetavad neid inimesi "kräkkeriteks" ja ei taha nendega mingit tegemist teha.
Põhierinevus on selles: häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid.
Õnnetuseks on paljud ajakirjanikud ja muud kirjutajad pandud uskuma, et "häkker" vastab kräkkeri kirjeldusele; see on asi, mis võib pärishäkkereid lõputult ärritada.
***
Kõik need laused on pärit Eric S. Raymondi kirjutisest "Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)". Eestikeelne versioon Kaido Kikkase tõlkes on Kakupesas.
Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda
Igavus ja nüridus on kurjast
Vabadus on hea
Suhtumine ei asenda kompetentsi
Häkkerid ehitasid Interneti. Häkkerid tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta on praegu. Häkkerid hoiavad käigus Usenetti. Häkkerid panid tööle veebi. Kui sa oled osa sellest kultuurist, oled sellesse andnud oma panuse ning teised selles olijad tunnevad sind ja nimetavad sind häkkeriks, siis oledki sa häkker.
Häkkeri mõtteviis ei ole piiratud vaid tarkvarahäkkeritega. On inimesi, kes rakendavad häkkerlikku suhtumist muudele asjadele, näiteks elektroonika või muusika - tegelikult võib seda kohata mistahes teaduse või kunsti kõrgeimatel tasemetel.
On olemas ka üks teine rühm inimesi, kes nimetab end valjusti häkkeriteks, kuid pole seda. Need on inimesed (peamiselt noorukid), kes tunnevad lõbu arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi torkimisest. Pärishäkkerid nimetavad neid inimesi "kräkkeriteks" ja ei taha nendega mingit tegemist teha.
Põhierinevus on selles: häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid.
Õnnetuseks on paljud ajakirjanikud ja muud kirjutajad pandud uskuma, et "häkker" vastab kräkkeri kirjeldusele; see on asi, mis võib pärishäkkereid lõputult ärritada.
***
Kõik need laused on pärit Eric S. Raymondi kirjutisest "Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)". Eestikeelne versioon Kaido Kikkase tõlkes on Kakupesas.
Kas jälle on tegemist igapäevase nõiakunstiga?
Ma pean hoiatama, et see tuleb mul viimasel ajal hästi välja. Eile panin selle "Million aalõh ros" video siia üles ja täna lubas üks mees mulle sületäie roose tuua juhul kui....
Aga vat see "juhul kui" ei olegi nii kerge ellu viia. Niiet need roosid jäävad saamata vist. Pole harjunud sellega, et sind külvatakse üle kiituste ja meelitustega ja kõige selle taga siiski kumab omakasu. Vat see on see, mis segab ja tekitab vastupidise efekti.
Ehh tõ! Aalõh ros...nüüüh.
Ma pean hoiatama, et see tuleb mul viimasel ajal hästi välja. Eile panin selle "Million aalõh ros" video siia üles ja täna lubas üks mees mulle sületäie roose tuua juhul kui....
Aga vat see "juhul kui" ei olegi nii kerge ellu viia. Niiet need roosid jäävad saamata vist. Pole harjunud sellega, et sind külvatakse üle kiituste ja meelitustega ja kõige selle taga siiski kumab omakasu. Vat see on see, mis segab ja tekitab vastupidise efekti.
Ehh tõ! Aalõh ros...nüüüh.
2008-03-10
Huntidel naistepäev kestab, nagu Mürakarude kalendrist lugeda võib.
Üks väga kohane video siia.
Mu viimase aja parim leid juutuubist kisub nunnumeetri skaalal osuti kohe põhja.
Või ikka lõunasse hoopis?
PS! Mina küll ilma Lätita läbi ei saa.
Eestil ei ole Renars Kaupersi ja Cosmose vastu mitte midgai panna. Ärge rääkige mulle Rumal Noorkuust..
Üks väga kohane video siia.
Mu viimase aja parim leid juutuubist kisub nunnumeetri skaalal osuti kohe põhja.
Või ikka lõunasse hoopis?
PS! Mina küll ilma Lätita läbi ei saa.
Eestil ei ole Renars Kaupersi ja Cosmose vastu mitte midgai panna. Ärge rääkige mulle Rumal Noorkuust..
2008-03-09
Naistepäev puhkepäevaks!
No tehke see asi palun ära, Riigikogu.
Otseselt vastu pole nagu keegi (kes see ikka ühest pühast ära ütleks), aga vabandatakse sellega, et on muud tähtsamat. Või nagu Kreitzberg ütles, et kõik riigikogu naised võiks koos selle avalduse teha. See jutt ühest punasest päevast on jama. Vilets vabandus. Naisele oleks just parim kingitus see, et ta ei pea tööle minema, mitte kimp lilli.
Naised vajavad armastust, mitte lilli. Õige! Just sellepärast tuleb see päev vabaks teha, et saaks veeta päeva koos oma mehe ja perega, mitte töökaaslastega. Neid näeb niigi rohkem kui oma pereliikmeid..
Otseselt vastu pole nagu keegi (kes see ikka ühest pühast ära ütleks), aga vabandatakse sellega, et on muud tähtsamat. Või nagu Kreitzberg ütles, et kõik riigikogu naised võiks koos selle avalduse teha. See jutt ühest punasest päevast on jama. Vilets vabandus. Naisele oleks just parim kingitus see, et ta ei pea tööle minema, mitte kimp lilli.
Naised vajavad armastust, mitte lilli. Õige! Just sellepärast tuleb see päev vabaks teha, et saaks veeta päeva koos oma mehe ja perega, mitte töökaaslastega. Neid näeb niigi rohkem kui oma pereliikmeid..
2008-03-05
Kodune anekdoot
Naine: "Miks need hambaorkidega läbitorgatud kummikommikarud meil siin kapi peal juba pikemat aega vedelevad?"
Sirutab käe kommide järele.
Mees: "Ära puutu! See on DNA mudel! Näe, erinevate värvidega karud tähistavad erinevate lämmastikalustega nukleiinhappeid."
Palun väga, meil on toas karu DNA mudel.
Ma tahaks teada, kui kaua veel?
Kodune anekdoot on täies elujõus zanr.
2008-03-01
90
Tegelikult ma pidin ju hoopis rõõmsama noodi siia postitama, aga kõik muutus ühe hommikuga kardinaalselt.
Tahaks kirjutada täiesti teistmoodi vabariigi sünnipäevast, mis peaaegu ühtis mu sõbranna sünnipäevaga. Mõlemad Pärnus. Kui Pärnus, siis ka paraadile, lõi kohe tulukene mu peas põlemad. Oleks ma siis kordagi enne käinud, ise tallinlane. No ei, kui on ikka -20 kraadi siis ma eelistan vaadata seda imet telekast.
Mida ma paraadil nägin?Mida ma kuulsin?
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Rahvast murdu, hullem kui laulukaare all. Ma olen kindel, et Pärnus pole nii palju elanikke, kui seal tänavate äärde tulnud oli. Pooled olid imporditud nagu meie.
Tahaks kirjutada täiesti teistmoodi vabariigi sünnipäevast, mis peaaegu ühtis mu sõbranna sünnipäevaga. Mõlemad Pärnus. Kui Pärnus, siis ka paraadile, lõi kohe tulukene mu peas põlemad. Oleks ma siis kordagi enne käinud, ise tallinlane. No ei, kui on ikka -20 kraadi siis ma eelistan vaadata seda imet telekast.
Mida ma paraadil nägin?Mida ma kuulsin?
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Rahvast murdu, hullem kui laulukaare all. Ma olen kindel, et Pärnus pole nii palju elanikke, kui seal tänavate äärde tulnud oli. Pooled olid imporditud nagu meie.
Jumal tänatud, et mul oli taipu lastele lipud Tallinnast kaasa osta. Tänu 4 aastasele Merilile ja 6 aastasele Nelele, oli meil tõsiselt patriootlik üritus. Kodus lauldi mulle tervituseks ära laul " Mu isamaa armas.." ja loeti ette uuemad isamaalised luuletused.
Väljaku ääres skandeeris 4 aastane "Eesti, Eesti!" ilma et keegi oleks utsitanud ja siis sinna otsa sujuvalt "Äike! Päike!", mille teine pool oli ka poliitiliselt täiesti korrektne, sest päike oli enneolematult soe. Edasi tuli "Vaadake Eesti sõdurid!" ja nii ikka 5 korda järjest, et kõik ümberringi muigasid.
Ööseks pandi aga Eesti lipp padja alla. Vohh! Tõelised eestalsed, nagu Ivan Orava kasvandikud.
Väljaku ääres skandeeris 4 aastane "Eesti, Eesti!" ilma et keegi oleks utsitanud ja siis sinna otsa sujuvalt "Äike! Päike!", mille teine pool oli ka poliitiliselt täiesti korrektne, sest päike oli enneolematult soe. Edasi tuli "Vaadake Eesti sõdurid!" ja nii ikka 5 korda järjest, et kõik ümberringi muigasid.
Ööseks pandi aga Eesti lipp padja alla. Vohh! Tõelised eestalsed, nagu Ivan Orava kasvandikud.
Peale paraadi üritasime meie Neemega rünnata "Admiral Pitkat, aga viimane ostus kõvemaks meheks kui me arvasime. Poolteist tundi madistasime, aga "kilpi kurat kätte ei saand." Või noh et peale ei saanud. Pärast loobumist ma sedastasin, et see eestlaste hulk ei olnudki nii suur, aga ühele ruutmeetrile pressituna oli ikka tugevat küünarnuki tunnet tunda ja see on ju peamine - tunnetada, et meid on palju.
Edasi viis tee meid Rakvere kirikusse regilaulu laulma.
Mida ma seal nägin?
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Kirik puupüsti toredaid eestlasi täis ja mina ühe posti taga. Aga ega siis regilaulu ei vaadata ja Tõnis Mäge ma olen ka enne näinud nii, et ma kujutan teda ette küll.
Jälle see tore küünarnuki tunne ja kuklassehingamine.
Küll meid on ikka palju.
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Kirik puupüsti toredaid eestlasi täis ja mina ühe posti taga. Aga ega siis regilaulu ei vaadata ja Tõnis Mäge ma olen ka enne näinud nii, et ma kujutan teda ette küll.
Jälle see tore küünarnuki tunne ja kuklassehingamine.
Küll meid on ikka palju.
Miks nii vara?
Täna ma jätsin hüvasti oma meeskolleegiga. Igaveseks. Vabariigi aastapäev oli just lõppenud ja sõnad presidendi huulilt just jahtuda jõudnud, kui jälle üks EEsti Mees lihtsalt lahkus. Süda vedas alt. Viiekümne nelja aastaselt. Ma olen töötanud 15 aastat oma elust ja jäänud ilma neljast meeskolleegist. Naised on aga endiselt kõik rivis. Isegi need kõige haigemad. Mul ei ole enam lihtsalt sõnu, nagu mingi meeste katk käiks ringi. Ja loomulikult oli ta peaaegu ideaalne inimene. Teadis kõike, oskas kõike, oli hea ja sõbralik kõigi vastu, eriliselt viisakas ja muidugi andekas. Laulis ,luuletas, kandis kikilipsu ja oli jõuluvana. Suurepärane pereisa ja teadlane.
Kui inimene teeb talisuplemist, suusatab maratonidel, siis mida veel tahta. Vikatimeest nagu ei huvitaks üldse: "sina oled eesti mees ja sina pead surema, muidu meie seda eesti mehe eluea keskmist ei suuda nii madalal hoida." Kõik.
Oma hinges ma nutan siiamaani taga Veljot, Rihot, Jaani ja nüüd ka Tiitu.
Kui inimene teeb talisuplemist, suusatab maratonidel, siis mida veel tahta. Vikatimeest nagu ei huvitaks üldse: "sina oled eesti mees ja sina pead surema, muidu meie seda eesti mehe eluea keskmist ei suuda nii madalal hoida." Kõik.
Oma hinges ma nutan siiamaani taga Veljot, Rihot, Jaani ja nüüd ka Tiitu.
2008-02-29
Poliitanekdoot
Poliitanekdoot pole veel väljasurnud žanr. Täna tuli üks selline:
--Ansipil on ikka kõvad alkoholiprobleemid.
--Miks? Kas sellepärast, et ta ei taha öist viinamüüki ära keelata?
--Oh, seda võib seletada öise eluviisiga. Aga vaata, kui ta Tartus oli, siis ta lasi Plasku ja Korgitseri püsti panna. Ja nüüd ta tahab Tallinnasse Karahvini.
2008-02-17
Tule minu valevasse purjepaati
Käisin Soomes tarkust taga nõudmas. Veebruaris on selline eraialaine must tüüpi üritus. Lihtsalt kui nii lähedalt toimuvad nii kasulikud konverentsid, siis võiks ju ikka osa võtta. Mis sellest, et soome keeles. Mind pole see kunagi seganud, aga paljude jaoks on arusaamatu soome keelt osata ja minule arusaamatu seda mitteosata.
Selle ürituse ainus valupunkt on lahe ületamine aeglase viinalaevaga, sest kiired laevad ju ei käi, olgugi, et jääd ei ole. Siis tuleb kaasa teha kogu see kammaijaa, mis seal laeval toimub. Ehk siis osturalli, täpsemalt viinaralli. Viking Line'l oli tõesti shokeeriv pakkumine (kirjapilt muutmata).
6 viina 5 hinnaga!
Mind küll shokeeris. Ma kümme aastat sõidan seda vahet ja aru ma ei saa (palun seletage mulle), kuidas on võimalik, et täiesti ontlikud vanemas keskeas daamid ostavad kokku viina ja näiteks 12 pudelit shampust. 12 pudelit shampuse joomiseks läheks mul täpselt 12aastat ( kuna 1 shampuse joomiseks läks üks aasta) aga 6 viina ma ei suuda elu lõpuni ära tarvitada, kuna ma kasutan seda ilmselt mitte sihtotstarbeliselt ehk siis välispidiselt.
Osaline vastus tuli ühest loengust, et igal aastal sureb Soomes alkoholimürgitusse 560 inimest. Ainult, mõtlesin ma.
Huvitav oleks teada, milline arv on Eestis.
Mõeldud on siis surnuksjoomist, mitte joomase peaga juhtunud õnnetustes hukkumist.
Kes teab vihjata?
Ja no tagasisõidul ma surusin kõrvaklapid kõvasti kõrva ja hoidsin nina raamatus, et mitte kuulda ja näha, mis mu ümber toimub aga no kussa. Ei mingit privaatsust. Äärepealt oleks nokastanud soomlane oma kägea mul klapid peast ära kiskunud, et mind kontaktseks teha. Vastik, ma ütlen.
Selle ürituse ainus valupunkt on lahe ületamine aeglase viinalaevaga, sest kiired laevad ju ei käi, olgugi, et jääd ei ole. Siis tuleb kaasa teha kogu see kammaijaa, mis seal laeval toimub. Ehk siis osturalli, täpsemalt viinaralli. Viking Line'l oli tõesti shokeeriv pakkumine (kirjapilt muutmata).
6 viina 5 hinnaga!
Mind küll shokeeris. Ma kümme aastat sõidan seda vahet ja aru ma ei saa (palun seletage mulle), kuidas on võimalik, et täiesti ontlikud vanemas keskeas daamid ostavad kokku viina ja näiteks 12 pudelit shampust. 12 pudelit shampuse joomiseks läheks mul täpselt 12aastat ( kuna 1 shampuse joomiseks läks üks aasta) aga 6 viina ma ei suuda elu lõpuni ära tarvitada, kuna ma kasutan seda ilmselt mitte sihtotstarbeliselt ehk siis välispidiselt.
Osaline vastus tuli ühest loengust, et igal aastal sureb Soomes alkoholimürgitusse 560 inimest. Ainult, mõtlesin ma.
Huvitav oleks teada, milline arv on Eestis.
Mõeldud on siis surnuksjoomist, mitte joomase peaga juhtunud õnnetustes hukkumist.
Kes teab vihjata?
Ja no tagasisõidul ma surusin kõrvaklapid kõvasti kõrva ja hoidsin nina raamatus, et mitte kuulda ja näha, mis mu ümber toimub aga no kussa. Ei mingit privaatsust. Äärepealt oleks nokastanud soomlane oma kägea mul klapid peast ära kiskunud, et mind kontaktseks teha. Vastik, ma ütlen.
Me ooperit...
Vaatasime Rigolettot Tartus. Seni kui ikka sõbrad lätlased ja leedukad Vanemuist väisavad võik öelda, et Vanemuises on eesti parim ooper.
Küsimus tarkade klubile, et miks Tallinnas ja Tartus lavastuvad samad ooperid Rigoletto ja Traviata. Lõuna Eesti ja Põhja Eesti variant? Kas selles mõttes, et meil on kaks Eestit?
Huvitav on veel see, et pealinnas mängitakse Rigoletto maha 45 min kiiremini. See tuleb ilmselt pealinna kiiremast elutempost.
Küsimus tarkade klubile, et miks Tallinnas ja Tartus lavastuvad samad ooperid Rigoletto ja Traviata. Lõuna Eesti ja Põhja Eesti variant? Kas selles mõttes, et meil on kaks Eestit?
Huvitav on veel see, et pealinnas mängitakse Rigoletto maha 45 min kiiremini. See tuleb ilmselt pealinna kiiremast elutempost.
2008-01-26
Füüsikust lüürik pani küüditamise regivärssi
Kõigil meie sõpradel ja tuttavatel soovitame lugeda tänast Päevalehte.Ma olen alati imestanud, et miks Kuutrolli isa mitte kunagi üksindust ei kurda, elades üksi metsaäärses talus. Nüüd ma tean miks.
2008-01-21
Pakendiprobleem
No mis see sorteerimine nüüd nii ära ei ole? Mina elasin vahepeal 10 aastat oma elust sorteerides prügi iga päev neljaks. Lihtsalt ma ei saanud muudmoodi, kuna olin isemajandav ehk ise oma prügi majandaja. Ei olnud kohustust siis veel kellelegi maksta. Maal sorteerime nagunii.
Huvitav, kas ükskord saabub aega, kus prügi andmine prügifirmale muutub kohustuslikuks? Ka maaatl ma mõtlen?
Aga see pakendiküsimus. Nädalavahetusel vaaritades avastasime Kuutrolliga, et näiteks liitrise majoneesi pakendisse jääb täpselt 200ml majoneesi, kui sa just plastpakki katki ei lõika ja kõike välja ei õngiste. Sellepärast olen mina igati käsi minema oma anumaga poodi koore, keefiri ja majoneesi järgi. No kõik need, mis on väga viskoossed vedelikud ja ei taha voolata sinna, kuhu mina soovin. Mine tea, võib olla mingis ostutuhinas ostaksin isegi Katariinakese poolt pakutud Villeroy&Boch anumad.
Siiski neid juba ühe käe otsas ei tassi, kui a 1/2 liitrit igat asja osta. Siis ikkagi härrasrahva teenijal peab olema veel kannupoiss käruga.
Huvitav, kas ükskord saabub aega, kus prügi andmine prügifirmale muutub kohustuslikuks? Ka maaatl ma mõtlen?
Aga see pakendiküsimus. Nädalavahetusel vaaritades avastasime Kuutrolliga, et näiteks liitrise majoneesi pakendisse jääb täpselt 200ml majoneesi, kui sa just plastpakki katki ei lõika ja kõike välja ei õngiste. Sellepärast olen mina igati käsi minema oma anumaga poodi koore, keefiri ja majoneesi järgi. No kõik need, mis on väga viskoossed vedelikud ja ei taha voolata sinna, kuhu mina soovin. Mine tea, võib olla mingis ostutuhinas ostaksin isegi Katariinakese poolt pakutud Villeroy&Boch anumad.
Siiski neid juba ühe käe otsas ei tassi, kui a 1/2 liitrit igat asja osta. Siis ikkagi härrasrahva teenijal peab olema veel kannupoiss käruga.
2008-01-08
-"28g ussitanud puravikke palun"
-"Aga palun! 27 krooni!"
Kas te kujutaksite sellist dialoogi turul ette. Mina mitte.
Prismas saavad kõik teie võimatud unistused reaalsuseks. Maitseainete letis on väikesed kotikesed kuivatatud puravike tükikestega koos kuivatatud ussikestega nende sisemuse sees. Ilusad ussikäigukesed poolitatud seenekübaral näha. Ma muudkui vahtisin ja vahtisin. Iialgi ei korja mina nii ussitanud seeni. Tundub, et mitte ühtegi seent pole usside pärast ära põlatud.
Päritolumaa Serbia.
-"Aga palun! 27 krooni!"
Kas te kujutaksite sellist dialoogi turul ette. Mina mitte.
Prismas saavad kõik teie võimatud unistused reaalsuseks. Maitseainete letis on väikesed kotikesed kuivatatud puravike tükikestega koos kuivatatud ussikestega nende sisemuse sees. Ilusad ussikäigukesed poolitatud seenekübaral näha. Ma muudkui vahtisin ja vahtisin. Iialgi ei korja mina nii ussitanud seeni. Tundub, et mitte ühtegi seent pole usside pärast ära põlatud.
Päritolumaa Serbia.
2008-01-05
Ja enam vähem samal teemal edasi ehk tühimikust minu teadmistes Eesti Ajaloo kohta.
Nimelt meil on komme Jõululaupäeval mängida Eestimaa mängu. Teate küll seda, kus on vaja vastata ajaloo, geograafia, spordi, kultuuri, looduse ja varia küsimustele. Kõik käib Eesti kohta.
Loodus ja kultuur on mu sõbrad.
Geograafiaga saan ka hakkama.
Aga see ajalugu.
Äääääää!
Küsige jah nõukaajal koolis käinud lapselt, kes kuulutas november 1918 EV välja või mis juhtus 1920 või kes see Jüri Vilms ikka oli. Mõnitamine. Mina ei mäleta mitu korda ma selle ajalooküsuimusega passisin enne, kui saabus päästev küsimus, mille vastuseks oli Eesti Laskurkorpus. Vot seda ma tunnen. Ma võiks veel rääkida Stalingradi lahingust ja tankilahingust Kurski all. Lühidalt muidugi.
Eesti sport oli muidugi üleüldine naeruteema. Seal passis isegi Neeme isa, kes tegelikult teab absoluutselt KÕIKE. Teist aastat juba võidab. Vat on mees.
Nimelt meil on komme Jõululaupäeval mängida Eestimaa mängu. Teate küll seda, kus on vaja vastata ajaloo, geograafia, spordi, kultuuri, looduse ja varia küsimustele. Kõik käib Eesti kohta.
Loodus ja kultuur on mu sõbrad.
Geograafiaga saan ka hakkama.
Aga see ajalugu.
Äääääää!
Küsige jah nõukaajal koolis käinud lapselt, kes kuulutas november 1918 EV välja või mis juhtus 1920 või kes see Jüri Vilms ikka oli. Mõnitamine. Mina ei mäleta mitu korda ma selle ajalooküsuimusega passisin enne, kui saabus päästev küsimus, mille vastuseks oli Eesti Laskurkorpus. Vot seda ma tunnen. Ma võiks veel rääkida Stalingradi lahingust ja tankilahingust Kurski all. Lühidalt muidugi.
Eesti sport oli muidugi üleüldine naeruteema. Seal passis isegi Neeme isa, kes tegelikult teab absoluutselt KÕIKE. Teist aastat juba võidab. Vat on mees.
Jaan Krossist
Vaatasin matusetalitust. Nagu oleks veel üks president ära surnud. Selline tunne oli. Esimene mõte pärast tema surma oli, et ei jõudnudki tema Nobeli preemiat ära oodata. Kahju. Teine mõte oli, et mitut Krossi raamatut ma siis lugenud olen? Sama küsimus vanematele. Vastus reikiä nolla!!! Mitu J.Krossi raamatut meil kodus on? ÜKS! Wikmani poisid! Miks?
Vastan kohe. Oma suurema lugemise perioodil 1980-1995 ei olnud Krossist suurt midagi kuulda. Ma ei mäleta, kas kirjanduse tunnis temast üldse räägiti. Kooli lõpukirjadis jahvatasin küll Ülo Tuulikust ja Endla Tegovast, aga ei sõnagi Krossist, kui samuti kaasaegsest eesti kirjanikust. Kes Kross, mis Kross? Midagi ei räägitud. Nüüd oleks nagu teadmistes suur tühik.
Viimase viie aasta jooksul olen küll lugenud iga ta artiklit lehes ja vaadanud/kuulanud, mis tal öelda on olnud. Minu jaoks ta oligi rohkem nagu mentor.
Meenus, et siiski"Mardileiba" olen lugenud. Kas see loeb?
Vastan kohe. Oma suurema lugemise perioodil 1980-1995 ei olnud Krossist suurt midagi kuulda. Ma ei mäleta, kas kirjanduse tunnis temast üldse räägiti. Kooli lõpukirjadis jahvatasin küll Ülo Tuulikust ja Endla Tegovast, aga ei sõnagi Krossist, kui samuti kaasaegsest eesti kirjanikust. Kes Kross, mis Kross? Midagi ei räägitud. Nüüd oleks nagu teadmistes suur tühik.
Viimase viie aasta jooksul olen küll lugenud iga ta artiklit lehes ja vaadanud/kuulanud, mis tal öelda on olnud. Minu jaoks ta oligi rohkem nagu mentor.
Meenus, et siiski"Mardileiba" olen lugenud. Kas see loeb?
Algab ühe blogi reanimeerimine.
Kas ehk tõesti haruharva, paitas Kaidi blogi karva... Õnn veel, e ei jätnud ust lahti ja blogi pole salamahti ära kolinud. Aga no millest see tuleb, et blogimise huvi järsku kaob? Lambist, ikka lambist.
Järsku kaob mõte asjade üleskirjutamiseks.
Aga olgu. Hilinenud jõululaul teemal, laulame neid laule jälle:
Kui ootab sadam Soomest vaid ühtainust laeva ,
siis sada jõulumeest seal rõõmu leiab eest.
Kui ootab sadam Soomest kas või sadat laeva,
siis ootad sina vaid ühte Jõulumeest.
Nii läinudki.
Kas ehk tõesti haruharva, paitas Kaidi blogi karva... Õnn veel, e ei jätnud ust lahti ja blogi pole salamahti ära kolinud. Aga no millest see tuleb, et blogimise huvi järsku kaob? Lambist, ikka lambist.
Järsku kaob mõte asjade üleskirjutamiseks.
Aga olgu. Hilinenud jõululaul teemal, laulame neid laule jälle:
Kui ootab sadam Soomest vaid ühtainust laeva ,
siis sada jõulumeest seal rõõmu leiab eest.
Kui ootab sadam Soomest kas või sadat laeva,
siis ootad sina vaid ühte Jõulumeest.
Nii läinudki.
Tellimine:
Postitused (Atom)