Tegelikult ma pidin ju hoopis rõõmsama noodi siia postitama, aga kõik muutus ühe hommikuga kardinaalselt.
Tahaks kirjutada täiesti teistmoodi vabariigi sünnipäevast, mis peaaegu ühtis mu sõbranna sünnipäevaga. Mõlemad Pärnus. Kui Pärnus, siis ka paraadile, lõi kohe tulukene mu peas põlemad. Oleks ma siis kordagi enne käinud, ise tallinlane. No ei, kui on ikka -20 kraadi siis ma eelistan vaadata seda imet telekast.
Mida ma paraadil nägin?Mida ma kuulsin?
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Rahvast murdu, hullem kui laulukaare all. Ma olen kindel, et Pärnus pole nii palju elanikke, kui seal tänavate äärde tulnud oli. Pooled olid imporditud nagu meie.
Tahaks kirjutada täiesti teistmoodi vabariigi sünnipäevast, mis peaaegu ühtis mu sõbranna sünnipäevaga. Mõlemad Pärnus. Kui Pärnus, siis ka paraadile, lõi kohe tulukene mu peas põlemad. Oleks ma siis kordagi enne käinud, ise tallinlane. No ei, kui on ikka -20 kraadi siis ma eelistan vaadata seda imet telekast.
Mida ma paraadil nägin?Mida ma kuulsin?
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Rahvast murdu, hullem kui laulukaare all. Ma olen kindel, et Pärnus pole nii palju elanikke, kui seal tänavate äärde tulnud oli. Pooled olid imporditud nagu meie.
Jumal tänatud, et mul oli taipu lastele lipud Tallinnast kaasa osta. Tänu 4 aastasele Merilile ja 6 aastasele Nelele, oli meil tõsiselt patriootlik üritus. Kodus lauldi mulle tervituseks ära laul " Mu isamaa armas.." ja loeti ette uuemad isamaalised luuletused.
Väljaku ääres skandeeris 4 aastane "Eesti, Eesti!" ilma et keegi oleks utsitanud ja siis sinna otsa sujuvalt "Äike! Päike!", mille teine pool oli ka poliitiliselt täiesti korrektne, sest päike oli enneolematult soe. Edasi tuli "Vaadake Eesti sõdurid!" ja nii ikka 5 korda järjest, et kõik ümberringi muigasid.
Ööseks pandi aga Eesti lipp padja alla. Vohh! Tõelised eestalsed, nagu Ivan Orava kasvandikud.
Väljaku ääres skandeeris 4 aastane "Eesti, Eesti!" ilma et keegi oleks utsitanud ja siis sinna otsa sujuvalt "Äike! Päike!", mille teine pool oli ka poliitiliselt täiesti korrektne, sest päike oli enneolematult soe. Edasi tuli "Vaadake Eesti sõdurid!" ja nii ikka 5 korda järjest, et kõik ümberringi muigasid.
Ööseks pandi aga Eesti lipp padja alla. Vohh! Tõelised eestalsed, nagu Ivan Orava kasvandikud.
Peale paraadi üritasime meie Neemega rünnata "Admiral Pitkat, aga viimane ostus kõvemaks meheks kui me arvasime. Poolteist tundi madistasime, aga "kilpi kurat kätte ei saand." Või noh et peale ei saanud. Pärast loobumist ma sedastasin, et see eestlaste hulk ei olnudki nii suur, aga ühele ruutmeetrile pressituna oli ikka tugevat küünarnuki tunnet tunda ja see on ju peamine - tunnetada, et meid on palju.
Edasi viis tee meid Rakvere kirikusse regilaulu laulma.
Mida ma seal nägin?
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Kirik puupüsti toredaid eestlasi täis ja mina ühe posti taga. Aga ega siis regilaulu ei vaadata ja Tõnis Mäge ma olen ka enne näinud nii, et ma kujutan teda ette küll.
Jälle see tore küünarnuki tunne ja kuklassehingamine.
Küll meid on ikka palju.
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Kirik puupüsti toredaid eestlasi täis ja mina ühe posti taga. Aga ega siis regilaulu ei vaadata ja Tõnis Mäge ma olen ka enne näinud nii, et ma kujutan teda ette küll.
Jälle see tore küünarnuki tunne ja kuklassehingamine.
Küll meid on ikka palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar