Kohtasin üle hulga aja jälle Harju Loogilist. Nagu ikka, kujunes jutuajamine temaga intrigeerivaks.
"Ühest ma ei saa aru," ütles ta. "Kas sa nägid Ansipi esinemist televisioonis, kui see Simmi asi avalikuks tehti?"
"Nägin. Mis siis?"
"Kas sulle ei tundunud imelik, et ta nii vihaselt esines? 'Reeturile reeturi palk!'"
"Oli jah, aga võibolla ta oligi vihane?"
"Võlts, võlts näis see mulle, Minul tekitas see kognitiivse dissonantsi."
"Millega siis?"
"Riigi üldise ideoloogiaga. Kui kõik peavad omadega ise toime tulema, kaubelda võib kõigega, riik olgu võimalikult õhuke..."
"Odot, kuidas, kaubelda võib kõigega? Aga au, südametunnistus, õigus..."
"Just. Kas meil siis ei kaubelda õigusega? Võistlevad kohtuprotsessid, kokkuleppemenetlused. Ja siis tuleb peaminister ja esineb sellise näoga, nagu oleks teda isiklikult solvatud. Kaup on kaup. Mispoolest siis informatsioon, kuigi teda riigisaladuseks nimetatakse, teistmoodi on."
"Aga see on ju seadusega keelatud..."
"Ja siis? Narkootikumid on kah seadusega keelatud, ometi neid ostetakse, müüakse ja tarvitatakse. Miks siis keelatud informatsiooniga kaubitsejale rohkem tähelepanu pööratakse kui mõnele tavalisele narkodiilerile?"
Selle peale ei osanud ma enam midagi kosta. Loogiline aga küll.
"Tahad, ma ennustan?" ütles ta. "Nagunii saab ta oma karistuse kiirmenetluse korras, kokkuleppeliselt."

Pildid on Sakalast ja Kaitseministeeriumist.