püha ERSO kiusamine

Mis mind lahvatanud orkestriskandaali puhul kõige enam imestama paneb, ei ole mitte Järvi ahnus ega Siitani mõõdutundetus (loe südametunnitsuse puudumine), vaid hoopis see, et ERSO ja kultuuriministeeriumi vaheline tüli hoiab uudistes esikohta juba nädal aega. See on uskumatu, arvestades seda, kui palju inimesi Eestis tegelikult üldse ERSO kontserte külastab. Minu arust see ei ole praegu Eesti kõige põletavam küsimus. Samal ajal kutsub õiguskantsler üles minema inimesi aktsiaseltsi Tallinna Vesi vastu kohtusse ja majandusministeeriumis on kuriteokahtlused. Riigikogu ei saa kokku 2011 aasta eelarvet.
Rahvast aga huvitab hoopis miski muu. Teda huvitab ilmselt, kes oli Laine Jänes eelmises elus (parafraseerides Kreisraadiot, mis tegelikult ongi elu ise).

Kui vaadata kommide arvu, siis niipea kui tuleb uus ERSO teemaline lugulaul, ilmub selle taha varsti 100 kommi. Samas vesi, mis puudutab igat tallinlast, kogub sama ajaga 20 kommi.
Ma pean enast üsna kultuurilembeseks inimeseks. Teen igal nädalal vähemalt korra midagi kultuurset. ERSO ei ole ainus kultuuri edasikandja Eestis. Meil on nii elujõuline rahvakultuur, tohutult isetegvuslikke kollektiive ja poolprofesionaalseid kollektiive, kelle tegevus on väga kõrgel tasemel, aga nad ei saa sellee eest palka. Mina leian omale pidevalt hingetoitu, aga vat jah, ERSO kontserdil käisin vist viimati 31.12.1999.
Ütlen ausalt, et mulle pole küll oluline, et just Järvi siin dirigeeriks. Kui ikka võimalusi pole, siis saab ka muudmoodi. Eestis on palju andekaid dirigente.
Ma ei saa aru miks rahvas nii leilis on selle ERSO küsimusega? Kas sellepärast, et saaks ühte poliitikut, sindrinahka, tampida? Materdada nagu karuputke.
Selle mõtteni viis Kivirähk 20.11:

Õieti tundub, et paljude inimeste meelest poliitika ainult põrgulistest koosnebki. Nemad pole majesteetlikud, vaid meenutavad pigem naksikesi, kellest on oma Võrumaa lugudes kirjutanud Juhan Jaik: tillukesi paharette, kes elasid põrandapragudes ja tegid sirisevat häält nagu rohutirtsud. Nad polnud just lausa ohtlikud, aga tüütud igal juhul. On päris selge, et ükski endast lugupidav inimene ei soovi selliste jeekimitega tegemist teha.

Ükskõik, et päevavalgele tulnud puudujäägid peaksid Siitani poolset kaalukaussi alla vajutama, on rahvas valdavalt tema poolt. Kõik on loomulikult kinni makstud ja reformarite käsilased. Poliitik on apriori halb ja valelik. Edasikaebamisele ei kuulu.

Mina arvan, et selle teema võiks uudiste esikümnest nüüd välja võtta ja lahendada meediaväliselt, sest meedia ise näitab ka asju parasjagu selles valguses, mis kõmurikkam on.

Huvitab veel, et kas ilmub välja ka see kodanik, kes on Neeme Järvi suuvoodriks Eestis. Kes hoiab teda pidevalt kursis kõigi Eesti uudistega (a la Läänemaa muuseumi direktori vallandamine jne), kes kirjutab tema eest kirju?

Ka Siitani kapist on veel luukeresid pudenemas. Nagu ütles Mustonen, et seal on miljon detaili, millest me enamusi ei tea.

Väga kasulik oleks järgida inglaste ütlemist:
"Keep your mouth shut when the shit hits the fan"

Puhtam ja muretum.

Eee... lumi pole vist uudis?

Aga siiski, umbes selline pilt avanes peale koerasõidult naasmist. Labidatööd jätkus kauemaks.

Meemiloo jätkuks ma tahaks veel öelda (millegipärast seda ei küsitud), et kui Konstantin Tšernenko maha maeti (märts 1985), olin ma Moskvas ja kui Urho Kaleva Kekkonen suri, olin ma Soomes (31.aug. 1986). Siiski palun ärge otsige selle tagant mingit vandenõud. Mul lihtsalt kukkus nii välja. Tähtis on õige ajastus.
Kasvõi nagu sellest Hollandi kuninganna loos.

Need seal õues on ühe muinasjutufilmi dekoratsioonid. Ega see ei ole ju päriselt? Nii ilus ei saa olla nii pikalt. Tõesti kahju on brittidest, kes ei oska talve nautida. Või no mis kahju? Tegelikult ma sain ju nende üle naerdes omale pooleks päevaks hea tuju.

Mina aga kuulan oma uut Stingi plaati ja arutlen, et kuskohast see "Cold song" pärit on. Helilooja on Henry Purcell. Valik ei ole suur, kuna mul on ainult kaks Purcelli plaati, kust järgi kuulata. See on ju ooperist Kuningas Artur.
Õudsalt hästi sobib nende maalingutega õues see "Cold Song" ooperist King Arthur.

läkk nagu lämmepuu..

Kallid elukutselised tõlkijad! A i d a k e!

Palun tõlkige mulle, mida Lembit Remmelgas on juba tõlkiud, aga mina ikka aru ei saa. Jutt on Karel Capeki raamatust "Aedniku aasta", kus ühele lehele on tõlkija suutnud välja mõelda neli ä tähte sisaldavat tundmatut sõna.
Need on läkk, lämmepuu, räik ja nälbitud. Kahest viimasest on veel võimalik aru saada. Seal võiks sama hästi olla "jäik" ja "näritud", aga see lämmepuu ja see läkk.

"... et meil oleks inglise muru, roheline nagu piljardikalev ja tihe nagu Pärsia vaip, haljasala ühegi veata, rohuplats nagu samet, läkk nagu laud."

"...paljal põllupeenral vanaeit kiitsaka kitsega, kes järab lämmepuud või tenniseplatsi võrku."

Katariina, Triibik....!

Oskar Lõvi vol.2

Kõik Oskar Lõvi eluloohuvilised teadke, et eelmise saj algupoolel elas ja tegutses Eestis vähemalt kaks Oskar Lõvi nimelist meest. Esimene sündis 1892 Tapiku külas Mihkli pojana ja teine Oskar Lõvi sündis Türil 1902 Jaani pojana. Esimene hariduselt agronoom ja teine ajakirjanik. Õnneks või õnnetuseks tegelesid mõlemad kirjutamisega ja mõlemal oli ka kirjanikunimi. OL 1= Jaan Järvlane ja OL 2 = Toomas Kivi. Mõlemad olid ka üsna aktiivsed kodanikud EW ajal. Esimene aga pages läände ja teien hukati 1942 Venemaal.

Miks ma seda kirjutan? Sest ma pidin kreepsu saama kui hakkasin lugema OL elulugu ja saatust. Faktid üldse ei klapi, mismõttes hukatud, kui ma tean, et ta elas vanaks Kanadas. Ta oli minu sugulane ja kirjutas romaanitriloogia "Kolm naist". Siiski ta polnud kirjanik, ega ka ajakirjanik.
Nüüd ma taipasin, et olin haneks läinud ka siis, kui lugesin EE artiklit (kunagi kevadel vist), kuidas Päewalehe ajakirjanik paljastas salapiiritusega hangeldamises süüdi oleva ministri. Esimese Wabariigi ajal muidugi. Päewalehe ajakirjanik aga ei olnud mitte minu sugulane OL Mihkli poeg (ma olin nii uhke, kui ma seda lugesin) vaid hoopis see teine OL Jaani poeg.
Nüüd ma alles jagasin ära. Daaaah

Pildikesi Tartust

Täna oli Meelisele ja Vjatškole pärg pandud.

ALO TV

Mul läks ikka kaua aega (juhe nagu ma olen) enne kui ma avastasin Tartus meelelahutuskanali ALO TV. Muusikavideod 90ndate algusest 24/7. Ükspäev vahtisime kella poole ööni ja kõõksusime naerda.
Edetabelit juhib praegu Toivo Nikopensius, kel taustaks Baieri mägismaastik, käes saunas leiliviskamise kibu ja laul käib õllekapast.
Vähemalt pooled videod on pärit "Luunja Kantri" nimeliselt ürituselt. Väga spooky!

POMMUUDIS

20 min tagasi plahvatas Szolnoki poe(s) lähedal pomm ja põles maha üks maja ja portaalid, kes reklaamivad ennast kui "uudised reaalajas" ei kõssagi.
Võib olla põles maha lausa vana kuulus Szolnoki restoran ise, vat ei tea. Mu aknast nii hästi ei paista. Plahvatust kuulsin aga selgesti ja leek käis taeva'asse.

Ma tegin ükspäev Navitrollat.



Jäneda Linnamäelt

Algajad ornitoloogid nägid maal rohu peal külitades järsku kuuse ladvas tundmatut tüüpi.
Kiiruga sai toodud binokkel.
Kassikakk!!
Juba rõõmustasin aga ei olnud ikka. Liiga pikk ja sirge nokk, kuid muidu selline puutüve värvi jässakas lind. Umbes varesesuurune.

Pärast otsinguid Eesti lindude süstemaatikas leppisime kokku, et see on mäntsak ehk ubarääk.
Ei midagi erilist. Ei ole senikirjeldamatu leid kahjuks.
Keegi on märkinud andekalt, et ubarääk see kõlab nagu ETV spordisaadete toimetus aastete eest. Kuigi Toomas Uba sugulane ta ei ole vaid hoopis oavaras. Tema nähes ei tohtivat uba külvata.

Puhkus, päike ja maasikad

Ma otsustasin süüa nii palju maasikaid, et isu oleks kadunud kohe tükiks ajaks. Soovitavalt aastaks.
Nüüd ma olen hästi kursis maasikahindadega nii Tartu, Viljandi kui ka Pärnu turul:
2. juuli Tartus 40 eeki kilo,
3.juuli Viljandis 60 eeki,
täna (5.juuli) Pärnus 30 eeki (väiksemat sorti).

Kui me üleeile Tartust äikesega võidu Pärnu poole ajama panime, siis juba Võrtsu lähedale jõudes, ma mõtsin, et Viljandis teeme maasikaostupeatuse. Minu loogika ütles, et seal võiks olla hind odavam kui Tartus. Tee äärest ostma ei hakanud. Turult ikka.
Viljandi turul oli enne äikesepilve saabumist 1 müüja ja ta müüs maasikaid, te ei usu, 60 eeki kilo. Minu jutt, et Tartus on juba 40 ja okei 50-ga võtame tema viimase kilo ära, teda ei morjendanud. Tädi raius ikka oma: 50-ga ei anna ja seda ühte (viimast kilo) pooleks ka ei tee. Mingeid ostjate horde ma läheduses ei märganud, kõik letid olid inimtühjad, pilv lähenes, aga tädi jäi endale kindlaks, nagu Zoja Kosmodemjanskaja.
Alla ei anna.
Kilot poolitada ei saa, sest tal pole KAALU. Minu jutu peale, et ma ei jaksa tervet kilo poolvalmis hapusid maasikaid ära süüa, ta vist korra "libastus" ja jäi nõusse tegema kilo marju silma järgi pooleks. Andsin talle 30 eeki ja tulin ära autosse. Aknast aga jälgisin huvi mängu (oleks isegi filminud, kui oleks taibanud) edasi.
Tädi jäi oma poole kilo maasikatega sinna ja mitte keegi tema marjadest huvitatud polnud. Pilv lähenes, tädi muutus rahutuks ja lõpuks jättis marjad letile ja lahkus.
No vat ON Säärane Mulk, mõtlesin ma. No on MULK. Kas tõesti ahnus on NII SUUR? Läks kümmet krooni püüdma ja jäi kolmekünest ilma. Kas elu pole tõesti elunäinud (silmaga kuskil 70ndates) inimesele õpetanud, et parem varblane peos kui maasikas leti peal.

Beatrix

Miks mul on tunne, et kuninganna Beatrix jälitab mind?
Okei, okei kui sa oled kolm korda käinud Amsterdamis ja nendest kahel korral kohtunud Beatrixiga silmast silma, siis pole see veel nii kummastav.
Üleeile vaatasin Postimehe esikaanel Betrixu pilti ja mõtlesin, et näe seekord polegi vaja kurvastada, et tööajal ei saa minna kroonitud peaga linna peale kohtuma. Ma lihtsalt olen teda juba näinud. Kuid nagu ütleb araabia vanasõna, kaks ei jää ilma kolmandata. Meie elame ammu selle vanasõna järgi, nagu ütleskid õdevenda Hirve ja Arved Sarved. Nii oligi, et kui mu töökaaslane hüüdis, " parkla on politsinikke täis", tekkis kahtlus. Alles see Leedu president sõitis siin Tehnopolise majade vahel. Ega ometi...mõtlesin ma. Ja nii oligi, mägi tuli muhhamedi juurde. Noh see oleks vast liig olnud, kui ta oleks just meie firmast huvitatud olnud, aga mul on õnn töötada Skypega ühes majas.

Kui mul nüüd hästi läheb, siis panen siia Beatrixi pildi, mis tehtud 2006 aasta mais Amsterdamis.
19.05: siin ta on - Beatrix! Pool nägu küll, aga ikkagi tema.

Aga kultuuriga on meil vedanud

Pilt on leheküljelt http://www.pecs2010.hu. Alles toimus eelmine üritus Nitras, mis saab kultuuripealinnaks aastal 2013. Pecs saab kultuuripealinnaks 2010. Kaugel see 2011 on, ja Tartu jäi ju õige napilt ilma.

Ungaris on kevad kaks nädalat ees. Sirelid õitsevad, lehed on suured. Rong aeglustab silla all käiku, et inimesed saaksid graffitikunsti nautida, see on siin tõesti tasemel.

Lennujaamast on linna saada keeruline. Üks soovitus oli, võtta kohalik marsa. Töö käigus selgus, et ega selle marsa võtmine nii väga lihtne ei olegi. Kõigepealt, muidugi, tuleb osta pilet. Pileti hind sõltub sellest, mitu piletit korraga osta. Mida rohkem, seda odavam üks pilet tuleb. Kohe võib tagasipileti kah ära osta, seda saab kuni poole aasta jooksul kasutada.

Piletid ostetud, tuleb üles otsida koht, kust need minibussid lähevad. Tegelikult pole sellest palju kasu, sest busside juures sebib küll tähtsa näoga mehi, aga nemad suunavad inimesed tagasi lennujaamahoonesse, sest enne tuleb ennast dispetšerile ette näidata ja oma sihtkoht üles anda. Selgub, et kassiir ei küsinudki lihtsalt uudishimu pärast, et kuhu on vaja sõita, vaid pani selle hoolega kirja. Ainult pileti peale, ilmselt, sest dispetšerile, nagu ma juba ütlesin, tuleb ikka uuesti oma sihtkoht teatada.

Siis järgneb ungari keele kuulmisharjutus. Bussijuhid tulevad kusagilt arusaamatust kohast -- umbes nagu kapist -- välja ja loevad oma maršruudi ette. Siis tuleb kohe jaol olla ja piletiga vehkida, et saaks ennast bussijuhile sappa võtta ja õige bussi peale.

Kahjuks ei ole fotokat, siin Peczis oleks palju ilusaid maju pildistada :-S

Kuku raadio reklaami ohvrid Etioopias

Terve nädal aega käiati, investeeri rauda, mitte kulda. Paistab, et vaesed etiooplased jäid uskuma Saare seppade pajatusi.

-"28g ussitanud puravikke palun"
-"Aga palun! 27 krooni!"

Kas te kujutaksite sellist dialoogi turul ette. Mina mitte.
Prismas saavad kõik teie võimatud unistused reaalsuseks. Maitseainete letis on väikesed kotikesed kuivatatud puravike tükikestega koos kuivatatud ussikestega nende sisemuse sees. Ilusad ussikäigukesed poolitatud seenekübaral näha. Ma muudkui vahtisin ja vahtisin. Iialgi ei korja mina nii ussitanud seeni. Tundub, et mitte ühtegi seent pole usside pärast ära põlatud.
Päritolumaa Serbia.