Kas nüüd hakkab siis aedniku kottimine? Öökülm nagu Urr, keda kõik kardavad. Õhtuti joostakse tekkidega lolli peaga maha istuatud kabatsokke katma.
Kuramus, terve jaanuarikuu ei langenud öösel temperatuur alla nulli ja nüüd siis mai lõpus on õige aeg jah?!
Taimed on kodus aknalaua peal juba pikad ja kidurad, tahaks valgust juurde. Õue panna ei saa. Tamsalus võttis külm ka katteloori alla ära kõik herned. Räägitakse, et ka tomatitaimed kasvukoonetes, metsviinapuu lehed, mis pidid kaunistama meie võrkaeda ja loomulikult igaastane külmuja härra Kilpjas kilpleht.
Tema õitest oleme nüüd jälle lahti. Ühel aastal kümnest vist ei ole külm ta õisi ära võtnud hoolimata kahekordsest katteloorist.
Nii ei ole ju õitest mittemingit rõõmu.
Ometi, elades Tartus, ma ei teadnudki, mis asi on kevadine öökülm.
Aianduse kaks Eestit, ma ütlen.