Kuvatud on postitused sildiga kurb ja piinlik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kurb ja piinlik. Kuva kõik postitused

2008-04-14

EI pimedusele

Paskanmarjat!
Mida ma pean lugema EPL-st?

“Ei” igavale koorilaulule, tulgu kergemuusika laulupidu!

Kuulge kulla inimesed, nii arvustaja kui kommenteerijad, mida te lahmite. Mul tõusis praegu vererõhk.
Käige rohkem koori kontsertidel!
Kui meil oli Onu Unoga dzässisugemetega kontsert, oli ikkagi pool saali tühi. Hoolimata Onu Uno kuulsast nimest ja ammutuntud lauludest.
See, kes arvab, et eesti koorimuusikas on ainult "mu isamaa .." ja veel paar uimast-patriootlikku lugu, on pimeduusega löödud. Aga mis ma ikka siin... Ei ole mõtet ärrituda. Karavan läheb ikka edasi. Kuskil Eestis tehakse vaikselt head ja energiast pakatavat koorimuusikat, aga kuskil mujal elavad inimsede, kes sellest midagi ei tea. Laululahing avas nüüd teise poole silmad. Esimene pool eestist, aga ei lähegi sinna lahingusse, sest pelgalt kahehäälselt mingit laulu maha röökida, ei ole HUVITAV ega esteetiline kuulata.
Uus kvaliteet saabuks siis, kui igagle kergemuusika palale tehtaks neljahäälne seade. Vat siis on, mida kuulata. Nii nagu laulis TTÜ meeskoor eelmisel aastal selles.. mistandoligi saates.
Võrumaal tuleb Uma Pido.
Rakveres tuleb Punklaulupidu.
Mitut laulupidu veel vaja oleks, et kõik eestalsed rahul oleksid? Mitmel nad käiksid. Mitte ühelgi, ma ütlen.
Õllesummeri raames on ka laulupidu, kui ma ei eksi. Seal saab bessamemuchotada nii palju kui kulub.

Ma kahtlustan, et see lugupeetud arvustaja L.Šein ei võtnud osa "llmapuu" peost suvel, kus lauldi Chalici'ga koos minu inimesi.
Muidu ta ei kirjutaks : Kui laulupidudeks valmistuvad tuhanded Eestimaa koorid saaksid lustida sellist lauluvalikut (nagu laululahingu saates), ei peaks näiteks õpilaskoori juhid seisma pärast tundide lõppu käed puusas kooliuksel, et nabida kinni kooriproovist ära hiilivaid juntse.

Ärge ajage sellist jama, siiski ma ütleks.

2008-01-05

Jaan Krossist

Vaatasin matusetalitust. Nagu oleks veel üks president ära surnud. Selline tunne oli. Esimene mõte pärast tema surma oli, et ei jõudnudki tema Nobeli preemiat ära oodata. Kahju. Teine mõte oli, et mitut Krossi raamatut ma siis lugenud olen? Sama küsimus vanematele. Vastus reikiä nolla!!! Mitu J.Krossi raamatut meil kodus on? ÜKS! Wikmani poisid! Miks?
Vastan kohe. Oma suurema lugemise perioodil 1980-1995 ei olnud Krossist suurt midagi kuulda. Ma ei mäleta, kas kirjanduse tunnis temast üldse räägiti. Kooli lõpukirjadis jahvatasin küll Ülo Tuulikust ja Endla Tegovast, aga ei sõnagi Krossist, kui samuti kaasaegsest eesti kirjanikust. Kes Kross, mis Kross? Midagi ei räägitud. Nüüd oleks nagu teadmistes suur tühik.
Viimase viie aasta jooksul olen küll lugenud iga ta artiklit lehes ja vaadanud/kuulanud, mis tal öelda on olnud. Minu jaoks ta oligi rohkem nagu mentor.

Meenus, et siiski"Mardileiba" olen lugenud. Kas see loeb?