WNGD

Deeem, nüüd on see päev jälle maha magatud. Kui ma seda esimest korda kuulsin, et selline päev on olemas, siis ma püüdsinn ennast ette kujutada nii ühes kui ka teises aias. Tamsalu aed on vastasmajaelanikele otse peo peal ja seal elab kohalik konstaabel. Nalja kui palju! Voorel on aed jälle otse metsa ääres ja võib sääskedega probleeme olla. No mis ma unistan, ega Eestis ei olegi võimalik eriti mai esimesel pühapäeval alasti õues olla.
Kuid olge siis järgmisel aastal valmis.

People across the globe are encouraged, on Saturday, May 3, 2008 to tend their portion of the world's garden clothed as nature intended.

Panite tähele - across the globe. Hoolimata kliimavööndist. Ehh võ!

See jutt tuli ajendatuna sellest, et Triibik tõstatas küsimuse - mida kanda aias seljas.

Kas keegi oskab seletada, miks Harry Potter võitis jurovioon-song-kontesti? Kas keegi üldse saab aru, mis toimub sellel nimetatud kontestil ja miks ma seda vaatan?

Viimaseaja sündmustega meenus mulle, mu vanaisa jutustus sellest, kuidas enamlased Tartus Kalevipoja õhku lasid. Noh eks nad lasid ju õhku ka kõik meie vabadussõja sambad. Kogemata jäi alles Kuperjanovi haua monument ja üsna kindlalt kiristasid nõukogulased samamoodi hambaid, kui iga jumala 24. veebruar sinna riigivastased kogunesid. Samamoodi oli miilits platsis ja mõned läksid kinni. Kujutage ette, kui siis ühel päeval oleks teada saadud, et võuimud kavatsevad seda teisaldada näiteks Valgamaale, sinna kus Paju lahing toimus. Ma olen kindel, et oleks tekkinud madin miilitsate ja üliõpilaste vahel ainult, et see oleks üsna eos juba maha surutud ja karistused oleks olnud palju karmimad. Ülikoolidest välja oleks lennanud kõik, kelle nägu vähegi sündmuspaigal oleks tuvastatud..
Kuid jah see Kalevipoeg. Kohe kui ta taastati läksin vaatama, et mis ime see siis on, mille jõhkrast lõhkumisest ma lapsepõlves nii palju kuulma pidin. Noh ütleme nii, et kui keegi ta elu kallale kipuks, siis ausalt öelda see ei tekitaks minus tugevaid emotsioone. Ma olen samuti nagu Triangel mõelnud viimasel ajal, mis oleks minu jaoks selline identiteediga seotud märk, mille kallal vägivallatsemine mind endast välja ajaks. See pole kuigi originaalne aga laulukaare ja tuletorni lammutamine paneks mind nutma ja mitte vähe.

Identiteediküsimus

Ma pole ammu nii palju lehti lugenud, kui viimase kahe nädala jooksul. Estonia huku ajaga võiks võrrelda seda. Ma pole ka iialgi oma pead murdnud sellega, et millel siis ikka seisneb meie venelaste identiteet või üldse kunagi püüdnud vaadata nende vaatevinklist asju. Neil on oma elu, meil on oma elu. Ma poleks kunagi ise välja mõelnud, et selles pronksmehes peitubki nende identiteediküsimus. Ausalt, nagu oleks hakanud maailma teistmoodi vaatama ja tänu P.Tulviste, M.Lotmani, A.Hvostovi, I.Raagi T.Saartsi selgitustele. Lotmani semiootiliste märkide lahtiseletamaine kaldus küll minuarust natuke liiga müstikasse. Vat see on kui inimene lapsest saati semiootikutega lävib. Igal pool näeb märke. Läksin ja küsisin otse oma venelannast töökaaslase käest, et kas tema teadis, et maasse torgatud nelk tähendab sidet surnute ja elavate vahel ja kas temale on ka pronksmees identideediküsimus. Nagu ei tahaks uskuda. Ta hakkas naerma. Vaevalt, et venelased nii sümbolistlikult mõtlesid, ütles ta ja loomulikult on tal palju muid väärtusi elus. Kuid ta ütles, et on kunagi lilli viinud sinna. Kunagi, ükskord.
Meil on tööl 26 töötajast 5 venelast ja 1 ukrainlane. Ega me eriti ikka ei integreeru küll. Nemad omavahel ukrainlasega ka mitte. Riigikeelt ei räägi nendest kaks. Kuidas me pole ka meelitanud (palga ja tasuta keeleõppega), pole me suutnud neid eesti keelt õppima motiveerida. Kui aus olla, siis normaalseid eesti keele kursusi Tallinnas napib. Teine ettekääne on see, et nagunii nende pea seda keelt ei võta. Puhas firma raha raiskamine. Tööl hoiavad ikka omaette. Aga eestlane pole ju pealetükkiv tüüp, kes elueest püüaks kedagi lõbustada ja kaasa haarata. Eestlane vaatab, et las ta olla peale omaette. Omaette on nii tore olla ju. Mulle näiteks meeldib. Selles mõttes oli hariv Tulviste artikkel, kus seletati eestlase ja venekase erinevat psühholoogiat.
Kolmas või ma-ei-tea mitmes probleem on see alaväärsuskompleks, mis võib enneolematult palju pahandust tekitada ja kummalisi avaldumisvorme võtta. Isegi haigused tulevad enamasti madalast enesehinnangust. Nohu kindlasti.
Raagi arvates on eestlastel jälle välja elamata jäänud kannatajaks olemise vajadus. No mine võta kinni.
Peamurdmist pikaks ajaks.
Ärritav on kogu selle loo juures aga just meedia kirgi üles küttev roll. Väga tabavalt võrdles Hvostov meediat Notsuga, kes siis kui Ruu vette kukkus, hakkas ühe koha peal hüppama ja närviliselt karjuma:" OI jeerum, oi jeerum!".
Ma olen alati öelnud: Karupoeg Puhh, Alice Imedemaal ja Muumioru lood on väga filosoofiline ja psühhoanalüütiline kirjandus. Mina vist sarnanen Iiahiga mõnikord. Ma olen umbusklik ja üks on kindel- usaldamatus eestalste ja venelaste vahel igatahes suurenes seitsme penikoorma saapa sammu võrra. Usaldamatusest aga tekivad igasugused hirmud ja hirmudest saavad alguse jälle uued jamad. Nüüd on vaja väga palju tarkust ja kavalust (eriti kavalust, mida eestlasel on vähevõitu), et olukord normaliseerida.

Ühes väikses Eesti linnas, kus minul on olnud hää.

Üks pelgupaik peab olema, mõtlesin ma sellel nädalavahetusel. Reedel pakkisime oma kodinad kiiresti kokku. Võtsime Kuutrollil kiiresti segava palaviku (38,2), mis tõusis ilmselt neljapäeval liiga pikalt Tõnismäe läheduses viibimisest, niuhti maha ja padavai rongile. Tund ja mõned minutid ning oligi Tamsalu - kindel linn ja varjupaik. Korraga oli nii tore olla ühes jube vaikses ja igavas kohas. Kütsime maja soojaks ja kujutasime ette, et elamegi siin. Laupäeval võtsime ette seemendamise. Mulda läksid: Opaal basiilik, mini basiilik, magus basiilik, laialehine basiilik, tai basiilik, sidrun basiilik, majoraan, hiina kapsas, dekoratiivkapsas, melon, zuccini ja kabatshok (olidki muide erineva nimega- üks tumeroheline, teine hele) ja mõned lilled.
Kui nälg hakkas näpistama jalutasime läbi alevi( minul on ikka linnaks seda kohta raske nimetada) poodi ja siis jälle tagasi. Kõik oli niii vaikne ja rahulikja isegi unine. Ja see oligi just nii tore. Poes oli kl. 16 alkohol veel täitsa müügil, aga me nagu ei tundud erilist vajadust osta. Kui oleks teadnu, et kahe tunni pärast enam ei saa mitu päeva, äkki oleks ostnudki ühe veini. Ilmselt oleks. Massipsühhoosil on jõud.
Kiisik kirjutas kirjandi teemal- Mida suudab avalik arvamus. Seda peaks varsti tema blogist lugeda saama.
Mina aga mõtlen, et Tamsalus poleksi paha elada. Naabri Tamara peab küll tihti pidusid, aga meie aiast pole isegi mitte ühtegi lille varastatud kunagi.

Parim idee, mida ma viimastel päevadel kuulnud, on mõte püstitada kiiresti Tõnismäele Jeltsini mälestuskivi. Seda suudaks mõlemad rahvused tolereerida. Võib olla küll muigega suunurgas, aga otsesele vastumeelsusele poleks küll põhjust.

Kuhu kadus Tapas ja Vino?

Saladuslik kadumine Vanalinnas.
Täpselt aasta tagasi suure hilinemisega ma avastsin selle imearmsa koha ja nüüd, palun väga, lähen mööda ja vaatan, et aknale on kirjutatud mingi Double coffee. Sees tehakse pahaendelist remonti. Kas tõesti ei suudeta pidada ühte isikupärast kohta kauem kui paar kolm aastat? Samas kodulehel on eksitav kuulutus, et otsitakse kokka, kuigi pole enam köökigi? Või eksiteerib see baar mingis teises aegruumis?
Vana Kloostri Aida suurune auk nagunii juba haigutab Tallinna "mõnusate kohtade" maastikul. Sellel asemikku ma pole leidnudki. Ega palju pole enam jäänud. Grepe läks juba ammu hingusele. Ohh maiteakohe!

Tõde, vol. 2

Alasti tõde.

Orikavana

See uudis ei ületanud isegi seda künnist, kus talle oleks veebilehes omaette pealkiri eraldatud. Nüüd te peate selle Coelho jutu lõpuni lugema ja siis tolksti seal lõpus läheb jutt sujuvalt üle sellele, et täna tuleb müügile Suurbritannias telekanali Sky One toodetud kaheosalise film "Hogfather" .

Juhtumisi oleme meie seda filmi näinud. MIna ei tea kuidas see film täpselt netiavarustest meie arvutisse potsatas, aga kui tsiteerida klassikuid Kreisraadiost, siis "Internetis on füüsiliselt kõik asjad olemas".

Film on väga oskuslikult tehtud, aga siiski alla 8 või isegi 10 aastat (oleneb lapse närvikavast) seda vaadata ei soovitaks. Stseenid hambahaldja lossis annavad ikka trilleri mõõdu välja, samas kui võlurite ja Surma vestlused on mõnusalt muhedad. Ma väga loodan, et see Eestisse subtiitritega müüki jõuab või veel parem Jõuluks ETV-sse.

Tõde

"Siin on kirjas, et kakluses sai viiskümmend kuus inimest viga," teatas härra Pihmahantel, kes etendas söögiaegadel omamoodi eesistuja rolli, kuna oli selles majas kõige kauem vastu pidanud üüriline. Ta oli ostnud "Ajalehe" teel koju pagaritöökojast, kus ta töötas öise vahetuse ülemana.

"Mõelda vaid," ütles proua Imerohi.

"Ma arvan, et seal oleks pidanud olema viis-kuus," lausus William.

"Siin on kirjas viiskümmend kuus," ütles härra Pihmahantel karmilt. "Must valgel."

"See peab siis ikka tõsi olema," väljendas proua Imerohi arvamust, millega üldiselt nõus oldi, "muidu ei lastaks seda lehte panna."

"Ei tea, kes seda lehte teeb?" tähendas härra Aldis, kes oli kaubareisija ning müütas hulgi saapaid ja kingi.

"Oh, eks selle jaoks on erilised inimesed," ütles härra Pihmahantel.

"Kas tõesti?" küsis William.

"Muidugi," vastas härra Pihmahantel, kes kuulus nende suurt kasvu inimeste sekka, kes silmapilkselt igal asjal asjatundjateks saavad. "Nad ei luba lihtsalt igaühel kirjutada, mida heaks arvavad. See on loogiline."

Terry Pratchett, Tõde. "Varrak", Tallinn 2007

Klounaad ajakirjanduses

Üha enam jääb mulje, et eesti ajakirjandust ei saa tõsiselt võtta. Uudiseid ei edastata mitte informeerimise eesmärgil, vaid selleks, et lugejate-vaatajate tähelepanu võita. Sellele eesmärgile on allutatud kõik — uudiste valik, stiil, pealkirjad.

Ma ei räägi isegi sellest, millise menu saavutas libauudis hobilingvistide ühingu kohta, kus pakuti välja uudissõna pülk, mis on iseenesest päris kena leid. Palju kurvem on see, et uudise EuroTermBank'i kohta andis edasi vaid minut.ee.

Tänasest "Päevalehest" leiame uudise pealkirjaga "Riik korrastab teid paari miljardi krooni eest". Ma ei usu, et tegemist on personaalse pertseptsiooni probleemiga kui ma loen sealt personaalpronoomeni välja. See "paar" on antud juhul pisendavas (diminutiivses) funktsioonis, sellele võiks lisada ette "kõigest". Pole vist vaja lisada, et see tekitab juba ette kergemeelse hoiaku. Ja mida muud, kui kergemeelsust võiks oodata neist uudistest, mille pealkirjad, on vanas "Noorte Hääle" "Viimase veeru" stiilis.

Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast — "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"?

Unistuste pakkumine

Täna uudishimutses üks reisifirma mu poskastis:

Millal viimati käisite Tartus? Vanemuise teatris või kontserdil? Aura Veekeskuses lõõgastumas? Atlantises jalga keerutamas? Tartu vaimu otsimas?

Ja siis tegi pakkumise:

Kaleva Traveli soodushinnaga pakett kevadpuhkuseks ülikoolilinnas sisaldab kõike seda ja lisaks veel ka majutust Tartu kesklinnas.
Tartu kevadpakett kahele
Kehtib puhkuseks 21.04.-18.05.2007
Paketi hind kahele: 1125 krooni

Kuulge kallid reisifirmad! Mul on juba mitu aastat igal nädalavahetusel selline pakett ja palju soodsamalt. Sisaldab täpselt samu teie poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Kuigi selle jalakeerutuse Atlantises me oleme asendanud jalakeerutusega Vanemuise kontserdisaalis ja vahetevahel ka Veski Villas.
Tänan!

Pülk

Pülk on juba nii palju sõimata saanud
(delfis ka), et ilmselt võetakse ta kasutusele.

Minu viimase aja suurim saavutus on see, et mul õnnestus ennast "sisse teha", täpsemalt hapendada. pH langes juba nii madalale, et mõjus limaskestadele söövitavalt. Ise söövitasin ennast. Ega valu alakõhus ju ei räägi sulle, kust ta täpsemalt pärit on. Esialgu ei teadnudki kuhu peaks pöörduma. Nüüd on diagnoos käes- lactobatsilloos. See on üsna loogiline ka, sest kuu aega seda toidulisandit süües pole siin midagi imestada. Kui ikka omale iga päev baktereid sisse uhada, mida siis muud loota ongi kui hapuks minemist. Aga kas keegi on kunagi rääkinud, et piimhappebaktereid võib ka korraga liiga palju saada? Minuarust käib jutt sellest, et neid on alati puudu või võiks olla rohkem. Kusjuures ma ei ületanud päevast annust.

Piimhappebakterid (probiootikumid):

1. taastavad soolestiku normaalse mikrofloora, mis võib olla häiritudnäiteksantibiootikumikuuri tõttu, toitumisharjumuste muutudes,reisil olles, seedimisprobleemide tõttu
2. takistavad kaudselt (kasvukohtade hõivamine) ja otseselt (baktereid hävitavate ühendite eritamine) kahjulike bakterite arengut seedetraktissoolestiku limaskesta normaalseks funktsioneerimiseks
3. tugevdavad vastupanuvõimet

Veel lubatakse kasvatada lihasmassi ja põletada rasvu. Olgu sellega kuidas on, aga mind huvitas põhiliselt immuunsüsteemi tugevdamine. Aga selle asemele sain omale kummaliste intervallidega kõhulahtisusehood ja ülihappesuse.
Pallo hääd paha olõ! Või kuidas see kõlaski!?
Järeldus: igaüks jäägu oma bakterite juurde.

Odavülikond Taist

Odavülikond Taist sai Aarne Niidult hävitava hinnangu. Kaugelt vaadata peaagu võib, aga lähemalt uurida ei kannata. Umbes nagu Wordiga küljendatud tekst.

Jutt muidugi Kanal 2st ja Reporterist.

Spämm

Kust on tulnud sõna 'spam'? Mina ei teadnud, polnud enne sellesse süvenenud. Selgub, et Monty Python on süüdi:

Originally just a canned sandwich filler product, now this term is also used to refer to the practice of blindly posting commercial messages or advertisements to a large number of unrelated and uninterested newsgroups.

http://webweevers.com/glossary3.htm

Spam is a popular Monty Python sketch, first broadcast in 1970. In the sketch, two customers are trying to order a breakfast without SPAM from a menu which includes the processed meat product in every entree. The term spam (in electronic communication) is derived from this sketch.

http://en.wikipedia.org/wiki/Spam_(Monty_Python)

Võtkem suhu uusi sõnu

Otsisin korralikku vastet ingliskeelsele sõnale pickle. No 'marineerima' hästi ei lähe, see on liiga kulinaarne, vaja on tehnilisemat. Silveti sõnaraamat pakub tälk, tälkima. Tähendused on vastavalt 'sööviti' ja 'katlakivi eemaldama'. Oleks ju kena kasutada 'mul on vaja kannu tälkida', selle asemel et öelda 'mul on vaja kannul katlakivi eemaldada'.

Sõna pülk tähendavat mälupulka, mp3mängijat ja misiganes imevidinat veel. Kateriviteri oskab täpsemalt seletada ja autorile viidata.

Ma saan aru, et erind (exception) on eestikeelsete javaprogrammeerijate poolt juba selle sajandi algusest kasutusele võetud.

Aga pickle (tähenduses 'andmeid faili kirjutama' - kardetavasti on see Pythoni-spetsiifiline) vasteks ei leidnud ikka midagi muud, kui tuleb ilmselt ingliskeelne termin mugandada.

Lupetta: Kas täna on emakeelepäev jälle või aru ma ei saa. Meilgi tuli just Kiisikuga juttu sõnadest. Õigemini mina kasutasin sõna jõrm ja olin kindel, et see on üldlevinud. Kiisik polnud kuulnudki. Siis haaras mind hasart umbes nii, et kas sa rõlge sõna oled ikka kuulnud? Ei olnud! Kuutroll ka ei olnud kumbagi. Kiisiku sõbranna oma emaga ka mitte. Mis toimub, mõtlesin. Ma olin täitsa kindel, et need on levinud sõnad. Jõrmi meeldib mulle väga kasutada, sest sellist jõrmi inimest ma muudmoodi ei oskagi iseloomustada. Pärast ÕS-st vaatamist selgus, et see olla murdesõna. Mina kasutasin teadmises, et see on uudissõna. Kas tõesti taaskasutuses?

Kontsert, teater, kino

Väga õnnestunud valik. Ise ka imestan praegu, kuidas vahel veab. Muidugi kontsert, kus lauldakse M.Saare ja E.Mägi loomingut ei saa kunagi halb olla, kui just esitajad ei saa aru, mida nad laulavad. Ses mõttes oli kõik korras. Ja kui siis tulid E.Mägi "Mõtisklused", siis ma olin kuni loo lõpuni ikka täitsa pinges. Ja ikkkaa..... Kõik mälestused seoses selle teosega jooksid silme eest ja kõrvade vahelt läbi. Küll on kunagi ikka vaeva nähtud, aga see on seda väärt teos. Ja ikkkaaa.... TÜ Kammerkoor oma tuntud headuses, ei ole midagi lisada. Ja ikkkaaa... mina küll aru ei saanud, et rohkem kui üks akord oleks must olnud.
Teater, mida me eelmine reede vaatasime, sai eile parima meespeaosatäitja preemia. Õigusega sai. Vana Ulfsak üllatab sama moodi kui tema poeg. Iga kord. Lisaks kiidaks ka jubakiidetud Peeter Sauteri kaasaegset tõlget. Minuarust tuleks kõik vähemalt 30 aastat tagasi tõlgitud näidendid kaasajastada. Keel lihtsalt areneb nagu arstiteaduski ja vananenud tekstid ei kõneta meid (praegu on moes nii öelda) enam.
Kino, mida ma vaatasin, oli Kuninganna.
Pole ammu sellist kinoelamust saanud. No tõepoolest. Mina olen ju see naine, kes Johnny Deppi peale ei erutu või kui, siis sama palju kui Brad Pitti peale või iga teise ilusa Hollivuudi meesnäitleja peale. Aga need britid. Nii nunnud oma monarhia otsas ja nii konservandid. Sellest ma ei räägigi, et näitlejad olid hea tööga hakkama saanud, aga ka kogu see teemakäsitlus oli huvitava nurga alt ja tegelikult hakkas mul isegi kuningannast kahju ja kade ka. Ma olen kade tema megasuure stressitaluvuse peale. Kuidas kasvatada paksu nahka? Kas selleks on ikka eelsoodumust vaja?

Head uut Kevadet!





hm, aga kui teeks hoopis fotoblogi?

Kevadine tervitus

Emakeele päev jäi pidamata. No pole viga, kevade algustki võib tähistada ühe passažiga Saarestele saadetud keelenäitest. Üles kirjutanud keelejuht Mari Sakson, Mihkli kihelkonnas, aastal 1916 või 1917.

Jaan: Mihkel, mene toomol öks ilos serge paio, ma katson kas koor oo lahti, siss akkame velesid tegema. Sool teen öhö pisse vele, enesel peka kõrbatse vele. Teen sõrmelesed peal, siss akkame logosid lööma. Küll siss tedrekod kuulad olles!

Mihkel: Kasa mõestad seda logo: ut'-tut'-tut' aga tule meile, mede eit tuleb oome teile?

Jaan: Ette mol logo! Ma mõestan paelo paramid logosid kui see oo, aga mai taha täna lüija.

Mihkel: Ena tedrekod tulad, maalän võtan Liiso kinni ja mängin täga käsiorelid.

Jaan: Ää mene ühti! Misa täst karjotama otsid?! Tulad kaheksi so kallal, panad maha ja tegad sooga viis imet, iga ime isi moodi.

Mihkel: Ena mol asja! Mis siss viga, kunad kaheksi mo vasto saabad! Mena aga mees seesan ees, tati reda rende ees, seetse sega saani ees, - ei karda kedagi! Iga mees oitko mo ruusika tuule eest! Kellel ma oobi annan, ega see teist änam taha. Tõmman tesel nehokse oobi etä teese maast löiab!

Jaan: Kuule kui tedrekod uikabad: uhuu, huu! ae, ae! Miinal oo üssa ilos ääl, Liiso laseb liiga kõrgest, ääl akkab kinni.

Mihkel: Näe kui tulad! Maalän nendel vasto. Saab näha, misnäd mooga tegad.

Jaan: Mene aga peal, külsa tuled peka mokaga takassi!

(Natukese aja pärast tuleb Mihkel mossis näoga ja epoga püksa kinni hoides tagasi.)

Jaan: Misol viga oo, etsa peoga püksa kinni oiad?

Mihkel: Nööbid kaodosid ää...

Jaan: Nojah, ma ütsin küll; kessend käskis tedrekotega nagelema menna! Lööbad so arod ülesse, nääd oojo kaheksi.

Mihkel: Ega nääd mo vasto saantki. Ma kuksin isi maha; Liisol antsin jalaga öhö juraka, Miina lükkasin pisse sõrmega maha.

Jaan (umbusklikult ja pilgates): Jää-äh! oli nüid sedasi! Külsa saad kodo noorde käest! Küll raagon sõdib tusso linna all!

Mihkel: Mede noord ei teemol kedagi. Pükstel teen puust pöörad ette ja asi sellega!

Jaan: Küll tedrekod naèrad send siss, etsol "puust pöörad pükste ees ja kana sett oo piibo sees".

Mihkel: Mul põle sest kedagi, kunad naèrad. Naer nahka ei riko, tühe jutt tükki ei võta.

Saareste, A., (1922) "Keelenäide Mihkli kihelkonnast". Eesti keel, nr. 1, lk. 45-52

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX



Tänase päeva puhul panen siia oma lemmik poistebändi pildi.






XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX