püha ERSO kiusamine

Mis mind lahvatanud orkestriskandaali puhul kõige enam imestama paneb, ei ole mitte Järvi ahnus ega Siitani mõõdutundetus (loe südametunnitsuse puudumine), vaid hoopis see, et ERSO ja kultuuriministeeriumi vaheline tüli hoiab uudistes esikohta juba nädal aega. See on uskumatu, arvestades seda, kui palju inimesi Eestis tegelikult üldse ERSO kontserte külastab. Minu arust see ei ole praegu Eesti kõige põletavam küsimus. Samal ajal kutsub õiguskantsler üles minema inimesi aktsiaseltsi Tallinna Vesi vastu kohtusse ja majandusministeeriumis on kuriteokahtlused. Riigikogu ei saa kokku 2011 aasta eelarvet.
Rahvast aga huvitab hoopis miski muu. Teda huvitab ilmselt, kes oli Laine Jänes eelmises elus (parafraseerides Kreisraadiot, mis tegelikult ongi elu ise).

Kui vaadata kommide arvu, siis niipea kui tuleb uus ERSO teemaline lugulaul, ilmub selle taha varsti 100 kommi. Samas vesi, mis puudutab igat tallinlast, kogub sama ajaga 20 kommi.
Ma pean enast üsna kultuurilembeseks inimeseks. Teen igal nädalal vähemalt korra midagi kultuurset. ERSO ei ole ainus kultuuri edasikandja Eestis. Meil on nii elujõuline rahvakultuur, tohutult isetegvuslikke kollektiive ja poolprofesionaalseid kollektiive, kelle tegevus on väga kõrgel tasemel, aga nad ei saa sellee eest palka. Mina leian omale pidevalt hingetoitu, aga vat jah, ERSO kontserdil käisin vist viimati 31.12.1999.
Ütlen ausalt, et mulle pole küll oluline, et just Järvi siin dirigeeriks. Kui ikka võimalusi pole, siis saab ka muudmoodi. Eestis on palju andekaid dirigente.
Ma ei saa aru miks rahvas nii leilis on selle ERSO küsimusega? Kas sellepärast, et saaks ühte poliitikut, sindrinahka, tampida? Materdada nagu karuputke.
Selle mõtteni viis Kivirähk 20.11:

Õieti tundub, et paljude inimeste meelest poliitika ainult põrgulistest koosnebki. Nemad pole majesteetlikud, vaid meenutavad pigem naksikesi, kellest on oma Võrumaa lugudes kirjutanud Juhan Jaik: tillukesi paharette, kes elasid põrandapragudes ja tegid sirisevat häält nagu rohutirtsud. Nad polnud just lausa ohtlikud, aga tüütud igal juhul. On päris selge, et ükski endast lugupidav inimene ei soovi selliste jeekimitega tegemist teha.

Ükskõik, et päevavalgele tulnud puudujäägid peaksid Siitani poolset kaalukaussi alla vajutama, on rahvas valdavalt tema poolt. Kõik on loomulikult kinni makstud ja reformarite käsilased. Poliitik on apriori halb ja valelik. Edasikaebamisele ei kuulu.

Mina arvan, et selle teema võiks uudiste esikümnest nüüd välja võtta ja lahendada meediaväliselt, sest meedia ise näitab ka asju parasjagu selles valguses, mis kõmurikkam on.

Huvitab veel, et kas ilmub välja ka see kodanik, kes on Neeme Järvi suuvoodriks Eestis. Kes hoiab teda pidevalt kursis kõigi Eesti uudistega (a la Läänemaa muuseumi direktori vallandamine jne), kes kirjutab tema eest kirju?

Ka Siitani kapist on veel luukeresid pudenemas. Nagu ütles Mustonen, et seal on miljon detaili, millest me enamusi ei tea.

Väga kasulik oleks järgida inglaste ütlemist:
"Keep your mouth shut when the shit hits the fan"

Puhtam ja muretum.

Lissabon ja Sintra

Kommertsplats










Rahvuste park, mis rajatud Expo 98 puhul

Pena palee Sintras, eemal paistab Atlandi ookean

Pealetükkivalt kaunis Pena palee ja hurmavad vaated.

Pilte tormist

Ei, jah, ikka pärast tormi.

Tormise juubel

3500 väljalöödud alajaama,
mitukümmentuhat elektrita leibkonda,
Väike-Maarja kiriku torn,
katusteta majad,
murdunud puud...

Mida te siis lootsite? Tormisel on ju juubel, saage aru!

Nojah aga ma pole ammu sellist hirmu tundnud, kui eile õhtul Tamsalu majas. Istusin põrandal ja palusin, et õunapuud püsti jääksid, sest ühe pirnipuu sel suvel me juba oleme pidanud ohverdama.
Sellist katkematut mürinat ma pole enne kuulnud. Ei olnud mingit hoo ega hoobi vahet.
Elekter saabus täna kell 4 PM.

Kui naine puhkab jalga, siis mees puhkab silma

Pärnusse on tekkinud uus nunnu kohvik "Supelsaksad". Interjöör ja menüü on ilusti välja peetud. Hinnad on üle keskmise ja kvaliteet ka. Demona oli lehitsemiseks ka Ruth Huimerinna kujundatud päevaraamat, kust ka pealkirjas olev mõte laenatud on. Aitäh Rein Pakule. Saime kuni toidu saabumiseni kõvasti naerda.



Pilt on võetud Kabli rannas.

Ikla, Ikla lõuna poole, kus see Lätimaa! Kabli vanasõna

Lepanina
Kabli

Viljandi folk

Et juba eitea mitmendat korda.
Et juba ei viitsigi enam kirjutada.
Ütleks vaid, et: tants tule pika ilu peale,
Otava Yo (Venemaa),
Frikar (Norra),
Ilgi (Läti),
Austria joodelid,
Pantokraator,
Ts(m)uumi sound System (Soome)
ja
lehvik.

Need olid tegijad.
Ilma lehvikuta ma poleks Norrakate tantsuetendusel vanas Viljandi sporihoones ellu jäänud. Ise arvasin, et olen juba nutikas aga tundub, et pooltel eesti naistel on lehvik kodus õiget päeva oodanud.

Pantokraatori üle oli hea meel. See oli rohkem vast nostalgia ka. Eelmisest Panto kontserdist on mul vist küll 20 aastat möödas.

Rooma

Tükk aega mõtlesin, et kas üldse kirjutan sellest Igavesest Linnast. Nii palju sõnaosavaid saatejuhte ja kirjanikke on Roomast juba rääkinud. No mis mina veel siin oskan? Aga hinge peal on ka. Ikkagi üks eredamaid elamusi viimasel aastal.
Viibisime seal küll ainult 24 tundi, mis on paras isutekitamise jaoks. Umbes nagu need toitude degusteerijad supermarketis: palun, siin on teile tikukese otsa täis Roomat. Kui soovite tõeliselt osa saada, siis varuge vähemalt nädal.

Hiljuti arutasime ühe erudeeritud inimesega (mina sinna ei küündi), et küll roomlastel ikka veab. Kaevasid varemed mulla alt välja ja nüüd pole muudkui kõiguta jalga ja kasseeri raha. Piipl gõu, gõu, gõu! Aastaringselt. Huvitav, millal see rahaküsimine üldse moodi läks? Kui Tuglas 100 aastat tagasi samu kohti külastas, siis küll mingit raha kirikute ja varemete vaatamise eest ei tahetud.
Tuglas, hm.
See asi hakkas mind huvitama. Kuidas siis ikka Rooma 100 aastat tagasi talle tundus.

Maal magan ma peadpidi peaaegu raamaturiiulis. Kahjuks see ei aita kuidagi kaasa nende sisu omandamisele. Vahtisin ühel hommikul jälle seda rivi: Kizbergi, Tuglase, Liivi, Koidula, Vilde , Lutsu kogutud teosed. Umbes 60ndatest. Nagu tapeet, mis on aastaid su silme ees ega tekita mingit elevust. No seal samas need Tuglase itaalia memuaaridki olid. Kõik aeg nii lähedal ja mina juba mõtlesin, et kust ma need saaks.

Kirjutan siia siis Tuglase mõtte, mis äratundmist tekitas:

"Otse jalge ees valendas Romanum Forum nagu marmorimurd: templijäänuseid, sammaste ja kujude tüükaid, Tituse ja Septimus Severuse võiduvärvad, kas või ka Sacra Via kivisillutis. Milline oleks aga pilt siis kui hilisemad sajandid poleks kõike seda ka tõesti kivimurruks kasutanud! Barbaarsed järelpõlved ammutasid siit ehitusmaterjali, paavstide kalgiahjudes põletati antiikskulptuurist lupja! Varemeis foorum kasvas mätta alla, külamehed hoidsi siin oma härjakarju, koha nimigi unustati. teda kutsuti kuni hilisema ajani: Campo Vaccino, maakelde lihtsustades: Lehmakoppel!"

Siia kirjutan Tuglase mulje 20nda saj alguse Roomast, mis äratundmist ei tekitanud:

"Oli pikki ja elutuid tänavaid, siis tihedamaid majarägastikke, järske käänakuid ümber nurkade , siis aga jälle tühje müürivahesid, et uuesti maad anda suurlinnalistelegi ehitistele laiade äriakendega ning hämaruses liikuvate inimhulkadega. Kuid kokkuvõttes ikkagi kõik kuidagi tühi, vaikne ja tempovaene."
Fr.Tuglase "Pagulasaastad" 1943

Siit järeldus: turism, kui tööstusharu, arenes välja ikka tükk maad hiljem.

Õhtune Rooma 15.05.2010

Kes on huviline, siis siit saab järelkuulata Helgi Erilaiu saadet "

coco chanel & igor stravinsky

Kellele meeldib juugend ja Starvinski muusika, siis minge kindlasti ARTISE kinno seda filmi vaatama. Lisaväärtus on see, et saate paar tundi inimese moodi hingata hästi konditsioneeritud ruumis.

Filmist sain väga suure iluelamuse. Seal on nii silmailu kui kõrvailu. Minuarust sisu üle nii väga juurdlema ei pea. Suure tõenäosusega on see kõik väljamõeldis. Tõestatud on vaid fakt, et nad viibisid Pariisis korra ühes ja samas teatrisaalis. Kuid minuarust pole see tähtis. Ka ei viriseks ma tegelaste tuimuse üle, nagu mitmed kriitikud. Ma millegipärast arvan, et sellised suured kunstniukud on pigem introiverdid kui ekstravedid. Olgugi, et prantslane ja venelane võiksid ju olla väga emotsionaalsed, rääkida palju ja vehelda seal juures käte ja jalgadega. See on ainult meie loodud stereotüüp.
Ma pigem usun, et nad olid just sellised nagu nad seal filmis olid. Sellised tegudeinimesed.
Suurte Tegude Inimesed.
Ainuke miinus on Mads Mikkelseni vene keel. Miks nad talle dublanti peale lugema ei pannud? Parem oleks veel kui oleks leidnud mõne vene näitleja. Neid võiks ju ikka olla. Oleks saanud natukene tõetruuma kuju. Praegu kukkus välja kohati natuke kohtlane tüüp. Siiski ma üritasin seda pudivene keelt ignoreerida.

Suurem kahju on see, et filmi näidatakse ainult Tallinnas. Või on lootus ka Tartu kinos seda kunagi näha? Mis sai üldse suurest lubadusest näidata Ateena kinos väärtfilme?

Jaanilaupäev Tamsalus

Nagu ikka saabub Jaanilaupäev mulle ootamatult. Igal aastal ootab vastamist üks ja sama küsimus - mis sa Jaanilaupäeval teed. No ma tõesti ei tea, aga ilmselt nõuab etikett selle küsimuse küsimist. Nii jutu jätkuks.
Ohh no ma ei tea. Aastaid olen püüdnud Jaanilaupäeval Tamsalust eemale hoida, sest tihe kruntide paigutus ei soosi just privaatset Jaanilaupäeva veetmist. Kuna me EI armasta grillida ja EI kuula tümpsu, siis ma olen sunnitud hingama sisse teiste söevingu ja kuulama teiste "muusikat".
Nii oligi. Ei pea olema hiromant, et seda situatsiooni ette aimata.
Ma ei tea, kas see, et meil on nüüd uus SAUN või oli see tingitud heast ilmast või sääsepuudusest, aga miski muutis mu kõige suhtes väga tolerantseks. Kõik oli nagu enam vähem paigas - oli natuke sööki (loe:maasikaid) ja natuke jooki (loe: Baikalit) ja külalisi ja murumänge ja saun...
Kuigi jah, ega naabrite tümpsu saatel magamajäämine mingi unis(t)us ei ole.
Ma tõesti ei tea, kuhu Jaanilaupäevaks minna.
Telgiga metsa? Jah, miks mitte, aga ma ei salli ka sääski.

Kambrium ja Triias ja Jutaraptor

Kui sul on kurb meel või paha tuju siis kuula 14.juuni Lapsesuud.
"No täitsa ennekuulmatu!" Ma ei suutnud autost väljuda ja jäin tööle hiljaks. Kuulasime nagu soolasambad seda juttu. Õigemini naervad soolasambad.

Ja muide ahvid ongi inimesed, aga loomaias on sellest valesti aru saadud. Nad arvavad, et ahvid on loomad.

Osjad Roela linnamäel

Mis on ühist Nõmme turul, Szolnoki poel ja Mustika Selveril?
Õige vastus on: nendest poodidest ma ostan oma igapäevase toidu.
Miks nad järjest põlema pannakse?
Olgu, Selveris käies enam ei taju, et hiljuti mingit põlengut oleks olnud. Szolnoki teise korruse tahmased aknaaugu aga haigutavad endiselt. Nõmme turuhoone on lausa varemetes. Mu trajektoorid (tööpäevadel) viivad mööda mõlematest.
Täpselt sellinne tunne on, nagu sõda oleks lõppenud eile.
Nii kurb on. Miks ma sellises keskkonnas pean elama?

Laupäev Tartu Botaanikaaias

Lodjakoda on saarele sattunud

Varsti ajab üle

Emajõgi on veeeel kõrgem

Emajõgi on veel kõrgem

Munaloomka

Esmaspäeval veeretati Lodjakoja juures mune.

Emajõgi on kõrge

Kevadekuulutajad

Murul on lamatised
ja kõnniteed palistab koerasitt.
Ikka kevad vist.





Kohvikupidajad alustasid võistlust: kes saab varem lauad õue!? Olgu või hangede vahele.

Pea mahhaaa!

Eile suutis mu töökaaslane mind endast nii välja ajada, et ma oleks hea meelega kehastunud Ärtuemandaks ja röökinud:
Off the Head!!
Mõnuga.
Pärast mõtlesin, et ilmaaegu ärritasin ennast, sest kõik ju teavad milline ta on. Selline piiratud mõistusega.
Samas aga ega targa peale ju ei vihasta, ikka lolli peale.



Aga nüüd läheb soojaks.
aprilllllll!

Coraline

Film Coraline on viimase aja ahhaa filmielamus.
Siinkohal tänud Kiisikule. Ega vist muidu poleks selle peale sattunud.
Film on sellest, et soovidega peab olema ettevaatlik ja mõned uksed las jäädagi avamata.

Film on hämmastavalt ilus, kuigi peaks nagu olema veidi õudne. Samas kui see õudus on nukkudega mängitu siis noh minul küll kordagi jube vaadata polnud. Veel suurema elamuse sain ma boonustrackist, mida DVD omanikud saavad nautida. Seal räägiti filmi tegemisest.
Kuna see oli nukufilm, siis mingid inimesed tegid hommikust õhtuni nukke või näiteks nuku alalõua erinevaid kujusid. Puhas peenmotoorika. Einoh sa pead ikka täitsa nukuhull olema, kui digi ajastul veel nukufilmi teha viitsid. Kuid tulemus on minuarust palju loomulikum.

Mõned detailid filmis meenutavad Alice imedemaal lugu aga see ei häiri. Film on 95 min pikk ja seda vaadates on see hästi veedetud aeg.
Muide film olevat kinos 3D-na jooksnud aga lohutuseks lugesin just ühe inimese arvamust, et 3D polevat tootnud mingit lisaväärtust selle filmi puhul.

Käädripäev

Karu keerab end käpuli,
putukatel ja ussidel tuleb elu sisse,
siga hakkab end ise toitma.

/eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas/

Sel aastal on sead lumetoidul.

Disko-kõva sõna

"Igal pool maailmas tantsitakse diskot, aga meie nagu ei pääse materjalile lähedale. Me leiutame siin jalgratast. "

Kurb ja naljakas on. Endast hakkab nagu kahju ka. Eriti endast lapsena.
Kilmi ja Maimiku "Disko ja tuumasõda" vaadates jõuame järeldusele, et mina ja Neeme oleme üles kasvanud paralleelreaalsustes kuigi üsna lähestikku. See on just minu põlvkonna jutustatud lugu. Jah, võin kinnitada, nii see oli. Välja arvatud see, et soome bloki tegemise pärast kedagi kinni oleks pandud. See oli nüüd kunstiline liialdus. Peab ju mingi põnevusemoment olema. Minu isa on raadioinsener ja vorpis neid blokke teha ilma igasuguse konspiratsioonita. RET -i tehases aga tulid blokid otse liinilt. Värviteleri soome mikroskeeme sai soovi korral ka otse raadiopoes "Rekord" või "Akord" pildikastidesse panna lasta. See oli hiljem. Samas jah, mina tõin selle vidina oma esimeselt Soome reisilt kaasa rahvariide sõle sees, kuhu see oli kinnitatud plastiliiniga. Tükk aega nuputasime koos "soome emmega", kuhu peita mikroskeem. No õnneks ei tulnud kellelgi sadams mõttesse lapsi läbi otsida.


Natuke nagu ise ka enam ei usu, et selline elu oli. Selline silmakirjalik. Enamus teadis, kuidas tegelikult on, aga kõik mängisid nagu mingit kokkuleppelist mängu. Ma küll ei tea kedagi, kes oleks arvanud, et soomes elavad pahatahtlikud tühja hingeeluga kapitalistid.

Enne esimest soomereisi aastal 1986 instrueeriti igat Ellerheina last rajooni komsomoli komitees. Hoiatati punkarite eest. Meid ajas see naerma, aga loomulikult mitte instrueerijate nägude ees. Kas nemad uskusid, mida nad räägivad? Vaevalt.
Sihuke huvitav mäng oli.

No meemime siis

Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis.

Kirjuta, kus olid sina, kui…

***

1. …esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?

Suvi jah, ei mäleta küll, aga tõenäoliselt olin maal. Järgmisel aastal läksin kooli.

2. … John Lennon mõrvati 8.12.1980?

Kodus Tartus. Seda ma mäletan. Mõtlesin veel, et no on ikka ilmas hulle.

3. … Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?

Vot ei mäleta täpselt, aga see on ka mõistetav, sest lõpetasin tol aastal ülikooli...

4. … toimus Balti kett 23.8.1989?

No ilmselt puhkasin sünnipäevast ;)

5. … Estonia uppus 28.9.1994?

Tööl Tallinna Ülikoolis (siis ta oli veel Peda). Hommikul raadiot ei kuulanud, ei teadnud midagi enne kui tuli Talis Bachmann ja rääkis uudist. Kõlas täiesti uskumatult. Ei olnud selle laeva peal otseselt tuttavaid, pärast kuulsin lugu küll, kuidas üks tuttav oleks pidanud selle laeva peale minema, kuid otsustas ümber lennuki kasuks... Ja on tänapäevani elu ja tervise juures.

6. … printsess Diana suri 31.8.1997?

Jah, nägin televiisorist seda uudist.

7. … saabus aasta 2000?

Tartus. Mõtlesin veel, et näe, kunagi ammu kujutasin küll ette, et ei tea mis saluut ja värgid võivad tulla, kui sajand ja aastatuhat vahetuvad ja puha. Aga jah, ega see väline aasta või number ei pruugi sugugi kokku langeda pidulikkuse või mittepidulikkusega, mida parajasti tunned. Ei midagi erilist.

8. … toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?

Tööpostil. Sirvisin mingil hetkel lehti Internetis ja järsku selline uudis. Olin esimene, kes meie toas seda teistele teatas. Seniajani on selle kohta küsimusi rohkem kui vastuseid.

9. … Michael Jackson suri 25.6.2009?

Võeh, tema ka surnud juba?

Igatahes siis, kui ta Tallinnas käis, kuulsin ma küll tema kontserti. Natuke. Niipalju kui Tallinna lahele purjeka pardale ära kostis.

10. … milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Läksin Dendropargi rajale suusatama. Kui ühest mäest alla laskusin, jõudsin mõelda, et see põõsas on liiga lähedal, sinna võib ju kepiga kinni jääda. Nii juhtuski. Kepp lendas käest, aga pidama ei saanud enne kui mäe all. Õnneks jõudsin üles ronida enne, kui keegi oleks minu keset rada laiutavale kepile otsa sõita jõudnud. Rihm oli katkenud ja ülejäänud osa rajast läbisin ilma kindlama toeta.

Postimehes oli uudis, et üks diplomaat oli üritanud Vanemuise juures autoga trepist alla sõita. See tal ei õnnestunud, tundub, et oli kehva auto valinud.

Eee... lumi pole vist uudis?

Aga siiski, umbes selline pilt avanes peale koerasõidult naasmist. Labidatööd jätkus kauemaks.

Kelgukoerad

Kui te olete sel talvel omast arust juba proovinud kõiki talvemõnusid nagu suusatamnine, kelgutamine, uisutamine, siis proovige kindlasti ka koerarakendisõitu.
Meie käisime eile koertega sõitmas Pärnumaal Toris. See oli mu ammune unistsus. Kunagi nähtud film Alaska mitmepäevastest koerarakendi võistlustest, oli minusse mingi asja idanema pannud. Igatahes sellest ajast saadik ma olen unistanud, et saaks seda ise ka kunagi proovida. Gröönimaal, Lapimaal, Siberis ja Alaskal on see osade inimeste jaoks ainus transpordivahend.


Oi see on lahe! Meie rakendis oli 8 kiiret ebamaise silmavaatega Alaska huskit. Sõitu sai proovida nii kelgul istudes kui taga jalastel seistes. Mõlemaid tasub katsetada. Tänavu on seda lund võib olla koerta jaoks isegi liiga palju. Kohapeal saab veel poseerida koos hirmuäratavat kasvu malamuudiga, kes on iseloomult nagu vagur süleloom. Samas võib seda ka turundustrikiks pidada. Kuidas sa jätad koerapildiga tassi ostamata kui modell seisab sul kõrval ja jälgib, kas sa ikka ostsid tema näoga kruusi. Ja siis need koerakarvasokid ja mütsid ja labakud. Mine või lolliks.
Muide mul on nüüd samojeedi koera karvadega labakindad. Nummmmid. Kui ma ükskord kunagi peaksin hakkama maal elama, siis .... hakkab minu õuel see lumepall lendlema. Mul tõusis neid samojeedi pilte vaadaets lausa koerapalavik. Ma ju tahtsin lapsena nii kohutavalt omale koera. Palju nutulahinguid on vanematega maha peetud, aga mulle tehti kaljukindlalt selgeks, et korter ei ole koera koht.
Aga ÜKSKORD algab koeraaega!

Maha Lembitu Kuuse!

Raisk! Ma nii vihastasin täna hommikul. Pool päeva oli kohe meel paha selle Hommikutelevisooni uudistes näidatud Kuuse intervjuud nutta tihkuva laskesuusataja Evelin Sauega.
Kas on vaja mõnitada väsinud ja shokis sportlast kogu eesti rahva ees. Mikker nina alla suruda ja siis parastada, et noh lasta ei oska vä? Kas oli liiga pikk paus treeningutes? Inimene ei saanud rääkidagi ju.
No ma ei tea. Kas sportlane on ikka kohustatud igas seisundis intervjuusid andma, eriti veel kohe pärast finisit? Mul oli sellest Sauest nii kahju, et ma oleks kohe Lembitule ühe tohlaka äianud. Ma ei kannata kui nõrgematele liiga tehakse, alandatakse. Kui inimesel on nii moraalselt (sunniti katkestama) ja füüsiliselt (7 trahviringi) niigi sitt olla, miks peab siis veel soola haavale riputama? Ja ikka sellise vastiku irvega ja lolli reipusega, mis on Lembitu Kuuse firmamärk.

Kas spordikommentaatori asi on siis sportlane maatasa teha ja ilmarahva ette tirida ja häbistada.
Ohh mull see tippsport nagunii ei meeldi, aga sellest ma olen juba rääkinud.

Meemiloo jätkuks ma tahaks veel öelda (millegipärast seda ei küsitud), et kui Konstantin Tšernenko maha maeti (märts 1985), olin ma Moskvas ja kui Urho Kaleva Kekkonen suri, olin ma Soomes (31.aug. 1986). Siiski palun ärge otsige selle tagant mingit vandenõud. Mul lihtsalt kukkus nii välja. Tähtis on õige ajastus.
Kasvõi nagu sellest Hollandi kuninganna loos.

Meid on nüüd ühe ja sama meemiga lausa kahelt poolt visatud (tuleb meem, kahelt poolt).

Ma siis alustan, kuna Neemel läheb veel klimatiserumisega aega.

Vasta küsimustele ja anna teatepulk meemi näol edasi neljale (4) inimesele. (no see punkt jääb ära. Ma olen alati nõus vastama, aga edasi andma mitte. Põhjus lihtne- need vähesed, keda ma loen, on juba saanud.)

Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis.

Kirjuta, kus olid sina, kui…
***
1. …esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?

Ehhee aga mina saan sellele küll vastata, sest ma olen nii VANA juba. Kui nüüd loogiliselt arutleda, siis mu emal pidi sel ajal puhkus olema, sest see on kesksuvi. Seega me olime üsna suure tõenäosusega Tartus vanavanemate juures. Ma olin siis 2 aastane. Ema ütles, et nad vaatasid isaga kuule maandumist teleakst, aga seda võidi ju korduvalt näidata ka hiljem.

2. … John Lennon mõrvati 8.12.1980?

No ilmselt olin ikka veel Mustamäel. Ma olin siis 13 aastane ja Biitlite muusikast väga lugu ei pidanud. Minu jaoks oli ikka ABBA tähtsam. Oma esimesed ja ainukesed Beatelsi LP vinüülid ostsin mõne aasta pärast. Võib olla isegi abituriendina.

3. … Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?

Seda ma tean väga täpselt. Ma olin Tartus õunapuu all, kui pauk käis. Võtsin päikest ja õppisin bioloogia eksamiks. See oli erakordselt soe aprillipäev. Siinkohal teeb mind väga murelikuks see Triibiku nahavähi jutt.
Pärast me muudkui vahtisime ärevalt Soome TV-d ja arutlesime, kuidas see radioaktiivne pilv ikka liikuda võis. Sama aasta augustis oli mu esimene reis za granitsu Soome. Ühel hommikul pani Soome Ema lauale õunamoosi ja toonitas, et see on EELMISE aasta õuntest. Järgmisel kuul olin ma juba hopsti TÜ bioloogia tudeng ja akadeemik Parmasto rõhutas, et ärge sel aastal seeni sööge. Täna tõi ema koju raamatu "Tšernobõli palved". Ma ei tea , kas ma ikka tahan lugeda. Ma arvan, et see on Hirošima järel üks suurimaid katastroofe.

4. … toimus Balti kett 23.8.1989?

Tartus olin koos 9 kuuse titega. Mind kutsuti küll, et tule ja tule, aga kuidas ma selle titega oleks läinud sinna? Siis polnud ju autot ega midagi. Ma ei andnud enam rinda ka ja seal ketis oleks tekkinud sooja toidu probleem. Vat nüüd ei tule selle peale ka, et siis ei olnud mingeid termoseid lutipudeli soojendamiseks. Lapsele ikka külma piima ei anna.
Oligi kogu mu Balti kett.
Tegelikult ma väga ei kurvastanud ka, sest ma ei ole väga massiüritustel osaleja. Laulupdu ja tantsupidu välja arvatud.

5. … Estonia uppus 28.9.1994?

Magasin Tartus omas kodus. Hommikul vist keerasin ikka enne raadio lahti kui tööle läksin. See kõik oli väga uskumatu. Me olime Tarmeko kooriga tulnud 3 päeva varem laevaga Soome kontserttuurilt. Selle Estonia laevaga aga peaaegu aasta varem sõitnud Rootsi, et minna edasi Norrasse ja tagasi ka. Mul on isegi kodus VHS, kus on katked Estonia laevalt. Kõige õõvastavam on vaadata seda stseeni, kus Valdek Põder (Tõnis) võtab päästerõnga, kuhu on kirjutatud ESTONIA ja matkib uppujat. Kõigil on kohutavalt naljakas. Estonia uppumiseni on jäänud 13 kuud.
Õnneks lähedasi hukka ei saanud. Kõige lähemal oli sama koorivend, kes Triibikul.

6. … printsess Diana suri 31.8.1997?

See oli pühapäev. Kaisa läks järgmisel päeval teise klassi. Siis me olime Tallinnas.
Ega ma ei mäleta küll, et mul selle uudise peale oleks näiteks asjad käest maha kukkunud, nagu Ameliel filmis "Amelie". Esimene mõte oli umbes, et saite nüüd, mis tahtsite. See käis paparatsode kohta. Kahju muidugi, ääretult kahju. Hoopis enam raputas see sündmus mind alles siis, kui ma vaatasin filmi "Kuninganna", kus Elisabeth II kehastab võrratu Helen Mirren. Siis ma poetasin alles pisara.

7. … saabus aasta 2000?

Jällegi tean täpselt- Tallinn, Vabaduse plats. 31 dets lõuna ajal abiellus mu väga hea sõbranna ja pärastlõunal oli väike pulmapidu. Õhtul olime Kaisaga Estonia kontserdisaalis kuulamas E. Klasi juhatamisel C.Orffi " Carmina Buranat". Keskkööks aga sättisin end teise sõbrannaga Vabaduse platsi Jaanus Rohumaa lavastatud spektaaklit vaatama. Ega see muljet küll ei avaldanud, aga tulevärk oli üks elu võimsamaid. Ma ikka valmistusin aastatuhande vahetuseks täiega ja pärast tuli välja, et õige aastatuhande vahetus on järgmisel aastal.

8. … toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?

Tööpostil. Tööpäev hakkas juba lõpule jõudma ja ma lugesin netist Päevaehe uudiseid. Seal ta oligi: lennuk, kes rammis WTC torni. Ma mäletan, et läksin kohe toonase ülemuse juurde ja siis me vahtisime mõlemad arusaamatult. Ma vist jõudsin veel mõelda, et kuidas see tänapäeval võimalik on, kui teine lennuk rammis WTC torni. Siis tuli see Pentagoni uudis ja siis veel üks, kes üritab Valgele Majale pihta saada. Vot siis ma mõtlesin, et sõda on käes.
Järgmisel kevadel alustaski USA koos Inglismaaga Afganistani sõda ja mina pidin mais lendama Londonisse. Siis ma küll mõtlesin, et oli seda jama nüüd vaja. Sellest ajast algaski see reisijate mõnitamine lennujamaades.


9. … Michael Jackson suri 25.6.2009?

Jaanipäeval olin maal. Ma ei ole kindel, et ma selle uudise sel päeval saingi üldse. Igatahes kui ma seda kuulsin, siis ei üllatunud üldse. Minuarust oli ime, et vaatamata arstide jõupingutusele, ikka veel elas.
Jaco muusika mulle eriti korda pole läinud. Vast ainult siis, kui see Thrilleri video tuli. Kunagi 1984 või 85 ma siiski lindistasin seda plaati, mis ta koos Paul McCartneyga tegi. Miks sellest midagi kuulda pole enam?

10. … milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Seda UUDIST ma ei saa siia kirjutada.
Tegin seda, et ostsin omale jälle paari kingi (punastav nägu).
See Nõmme kingapood mu ükskord laostab. Ma ei saa aru kuidas üks pood on suutnud aastakümneid mainet hoida. Seal on vat nihuke valik jalavarje, et kõik ABC-d ja Suurtükid Smuurtükid kahvatavad. Hinnad aga palju odavamad. Ma mäletan seda poodi lapsuudesta asti.

Konverentsisaal on ehitud nagu peoks

Kuigi tavaliselt tuli kaua oodata (näiteks bussi), siis üleeile kultuuriüritusele ja õhtusöögile mindi nii tõtates, et suur hulk rahvast jäi maha ning me olime sunnitud kasutama kohaliku kolmerattalise transpordi teenuseid.

Kultuuriüritusel esinesid tudengid koos professionaalsete muusikutega.

Ka professor ise haaras pilli.

Öine Powai

Tervisi Indiast

Vaade hotelli aknast.

Teiseltpoolt on veidi parem vaade.

Slumsunset. Päike loojub, väga kiiresti.

Bassein õhtuvalguses. Siin pidi varsti hakkama pulmapidu.

Pruutpaarile on valmistatud aukoht.

Trotsides õhtuhämaruses väljailmuvaid sääski või tont-teab-mis-mutukaid, ootasime põnevusega pulmapeo algust. Paraku õnnestus aiavarbade vahelt näha vaid üksikuid külalisi ja ootuses kaetud lauda, pidu, kui see õhtul ka toimus, jäi nägemata, sääsed ja väsimus tegid oma töö.