Kellele meeldib juugend ja Starvinski muusika, siis minge kindlasti ARTISE kinno seda filmi vaatama. Lisaväärtus on see, et saate paar tundi inimese moodi hingata hästi konditsioneeritud ruumis.
Filmist sain väga suure iluelamuse. Seal on nii silmailu kui kõrvailu. Minuarust sisu üle nii väga juurdlema ei pea. Suure tõenäosusega on see kõik väljamõeldis. Tõestatud on vaid fakt, et nad viibisid Pariisis korra ühes ja samas teatrisaalis. Kuid minuarust pole see tähtis. Ka ei viriseks ma tegelaste tuimuse üle, nagu mitmed kriitikud. Ma millegipärast arvan, et sellised suured kunstniukud on pigem introiverdid kui ekstravedid. Olgugi, et prantslane ja venelane võiksid ju olla väga emotsionaalsed, rääkida palju ja vehelda seal juures käte ja jalgadega. See on ainult meie loodud stereotüüp.
Ma pigem usun, et nad olid just sellised nagu nad seal filmis olid. Sellised tegudeinimesed.
Suurte Tegude Inimesed.
Ainuke miinus on Mads Mikkelseni vene keel. Miks nad talle dublanti peale lugema ei pannud? Parem oleks veel kui oleks leidnud mõne vene näitleja. Neid võiks ju ikka olla. Oleks saanud natukene tõetruuma kuju. Praegu kukkus välja kohati natuke kohtlane tüüp. Siiski ma üritasin seda pudivene keelt ignoreerida.
Suurem kahju on see, et filmi näidatakse ainult Tallinnas. Või on lootus ka Tartu kinos seda kunagi näha? Mis sai üldse suurest lubadusest näidata Ateena kinos väärtfilme?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar