Ma otsustasin süüa nii palju maasikaid, et isu oleks kadunud kohe tükiks ajaks. Soovitavalt aastaks.
Nüüd ma olen hästi kursis maasikahindadega nii Tartu, Viljandi kui ka Pärnu turul:
2. juuli Tartus 40 eeki kilo,
3.juuli Viljandis 60 eeki,
täna (5.juuli) Pärnus 30 eeki (väiksemat sorti).
Kui me üleeile Tartust äikesega võidu Pärnu poole ajama panime, siis juba Võrtsu lähedale jõudes, ma mõtsin, et Viljandis teeme maasikaostupeatuse. Minu loogika ütles, et seal võiks olla hind odavam kui Tartus. Tee äärest ostma ei hakanud. Turult ikka.
Viljandi turul oli enne äikesepilve saabumist 1 müüja ja ta müüs maasikaid, te ei usu, 60 eeki kilo. Minu jutt, et Tartus on juba 40 ja okei 50-ga võtame tema viimase kilo ära, teda ei morjendanud. Tädi raius ikka oma: 50-ga ei anna ja seda ühte (viimast kilo) pooleks ka ei tee. Mingeid ostjate horde ma läheduses ei märganud, kõik letid olid inimtühjad, pilv lähenes, aga tädi jäi endale kindlaks, nagu Zoja Kosmodemjanskaja.
Alla ei anna.
Kilot poolitada ei saa, sest tal pole KAALU. Minu jutu peale, et ma ei jaksa tervet kilo poolvalmis hapusid maasikaid ära süüa, ta vist korra "libastus" ja jäi nõusse tegema kilo marju silma järgi pooleks. Andsin talle 30 eeki ja tulin ära autosse. Aknast aga jälgisin huvi mängu (oleks isegi filminud, kui oleks taibanud) edasi.
Tädi jäi oma poole kilo maasikatega sinna ja mitte keegi tema marjadest huvitatud polnud. Pilv lähenes, tädi muutus rahutuks ja lõpuks jättis marjad letile ja lahkus.
No vat ON Säärane Mulk, mõtlesin ma. No on MULK. Kas tõesti ahnus on NII SUUR? Läks kümmet krooni püüdma ja jäi kolmekünest ilma. Kas elu pole tõesti elunäinud (silmaga kuskil 70ndates) inimesele õpetanud, et parem varblane peos kui maasikas leti peal.
2008-07-05
2008-06-24
Vihmapüha
Puhkuse esimene päev maal.
Eile õhtust saati sajab.
Õues midagi teha ei saa, kuigi teha on palju. Nii võib ju peast lolliks minna, arvestades seda, et siiamaani olen tiirelnud nagu orav rattas.
Lolliks läinud inimene hakkab lollustega tegelema. Näiteks surfab youtubis.
Vihmane päev oleks küll paras aeg mentose fontääni ehitamiseks, aga teha seda nii kunstipäraselt, on ikka tase. Neid mehi võks lausa pühade ajal saluudi asemel tellida.Või pulmadeks.
Eks maapoodides müüaksi kindlasti dieetkokat. Seal müüakse ju igasugust träshi. Mentose hankimisega võib olla raskem.
Eile õhtust saati sajab.
Õues midagi teha ei saa, kuigi teha on palju. Nii võib ju peast lolliks minna, arvestades seda, et siiamaani olen tiirelnud nagu orav rattas.
Lolliks läinud inimene hakkab lollustega tegelema. Näiteks surfab youtubis.
Vihmane päev oleks küll paras aeg mentose fontääni ehitamiseks, aga teha seda nii kunstipäraselt, on ikka tase. Neid mehi võks lausa pühade ajal saluudi asemel tellida.Või pulmadeks.
Eks maapoodides müüaksi kindlasti dieetkokat. Seal müüakse ju igasugust träshi. Mentose hankimisega võib olla raskem.
2008-06-11
vanasõnad
Paadunud andunud Kreisraadiofännid nagunii mäletavad lugu õde venda Hirved ja Arved Sarvedest, kes elasid vanasõnade järgi. Mul on üks kolleeg, kes peaaegu ainult Kreisraadio lausetega räägibki. Viimati lasin talle Tallinnast Tartusse sõites plaadilt just seda lugu. Sellest innustununa on ta tuhlanud internetis ja leidnud vat sellise lingi eri rahvaste vanasõnadega
Kuna kohe kohe on Soome mineks, siis avasin soome vanasõnade lingi esimesena ja sealt ta tuleb:
Kuna kohe kohe on Soome mineks, siis avasin soome vanasõnade lingi esimesena ja sealt ta tuleb:
- "Tyhmäkin käy viisaasta, jos suunsa kiinni pitää."
- Tõlge: "Isegi rumal võib paista tark, kui ta suudab suud kinni hoida."
ikka veel pungist mõeldes
Ma peaks ütlema, et olen ikka veel selle mõju all.
Ei saaks öelda, et minu lavalist tegevust oleks varem saatnud selline menu. Igatahes no keegi pole varem minu laulu saatel näppu visanud. Sellist kaasaelamist ja juubeldusi peale iga laulu pealkirja väljakuulutamist ei kohta ühelgi kooorikontserdil, laulupeost rääkimata.
Mind hämmastas väga üks asi. Et millal need laulud loodigi? Kuskil 25 aastat tagasi. Noortel punkaritel aga olid kõik need laulud peas.
Luuletused ka.
Minul küll ei olnud.
Punklaulupeo lingid
Videod
Fotod
Ajakirjandus
Picasa albumid
Flickri albumid
Ja veel albumeid
Uudised
Arvamused, artiklid ja blogid
- Päevaleht
- ekstaole
- Õhtuleht
- Mulonmark
- melu.ee
- Põhjarannik
- Ekspress
- iiida
- Ekspressi uudis
- Kateriviteri
- Postimehe kultuur
- Silja
- Sirje
- Wild
- Kivirähk Päevalehes
- L@ssie
- EPL uus ärkamisaeg
Parandus- ja täiendusettepanekud aadressil kuutroll@gmail.com
2008-06-09
Mis on põhiline?
Nii küsis T.H. Ilves laupäeval Rakvere Vallimäel.
Õige vastus oli muidugi PUNK, kuigi mina oleks tahtnud HUNT hõigata. Aga ei olnud vist see luuletus sellel aastal. Mine tea aga äkki TH ootas vastust ILVES!
Igatahes Jänes hüppas mängust välja juba ammu enne. Ajas oma käpakesed püsti ja teatas, et see pole ikka mingi päris laulupidu. Asi kiskus sinna tuljaku teemasse. Mäletate seda kui tantsujuhid teatasid, et "Tuljak" on püha asi.
Mõtlesin, mis ma mõtlesin sellest, aga ikkagi ma poleks iial välja mõtelnud, et kokkuvõttes niivõrd lahe üritus tuleb. Pullitegemisest oli asi kaugel. Täiesti tõsiseltvõetavad koori sätungid ja orkestrisaated tuntud punkarite ( Tamme , Trubetsky, Singer-Vingeri jt) lauludele oli teinud Andres Lemba (mitte Artur).
Ilma ka igati soosis seda üritust. Laval oli küll vilu ja tuuline. Samas terve päeva päikese poole vahtinud Saaremäel põlesid prillid pähe. Sama juhtus Neemega. Sel ajal kui mina lavalt röökisin "Tallinn põleb!".
Üks huvitav tähelepanek veel, et punklaulupeol ei olnud mitte ühtegi sellist lugu, mis oleks vastumeelne olnud. Kahjuks päris laulupeol juhtub olema ikka kas 1 või 2 sellist, mille laulmine mult tõsist pingutust nõuab. Mõni igav lugu eksib ikka sinna ära. Insener Garini hüperboloid tuli autori väljahõikamise saatel kordusele. See võiks vabalt olla ka tulevase üldlaulupeo kavas ning kogu rahvas saaks jälle koos õõtsuda ja refrään on nagunii kõigil ju peas.
Teine huvitav tähelepanek, et kõned olid lühikesed. Teadupärast lauljad vihkavad pikki kõnesid. Küsite miks! Vastan, sest nad peavad kõik see aeg tegevusetult püsti seisma ( seljataga 4 km pikkune rongkäik) mõnikord ka päike näkku siramas (Tartu laululaval) ja tihtipeale ühestki sõnast arusaamata, sest valjukad on suunatud publiku poole.
Harjumatu oli meedia suur tähelepanu selle ürituse vastu. ETV ATV süstis rongkäigus pidevalt edasi tagasi.
I-le pani punkti esmaspäevasest Õhtulehest leitud pilt, kus meie väike gäng kõik peal oli. Ilma eriliselt pingutamata-tulime, nägime, võitsime. "Mul on projektikoor", nagu Jänks uhkelt Laululahingu saates ütles. Projekt on kestnud vist juba 20 aastat ja lipp kõik ilusti hoitud ja triigitud. Ikka lootuses kunagi aktiivsesse kooriellu naasta.
Päeva parim kild oli kellegi keskealise daami (koorilaulja) õpetus kaaslasele peldiku ukse taga, et ärgu too KÄSI pesku. "Punkarid ei pese kunagi käsi". Väga stiilne.
PS! Selle postitusega ma ei taha kuidagi vähendada traditsioonilise laulupeo tähtsust ja ei arva ka, et see peaks muutuma kergemuusika laulupeoks, nagu mõned saate Laululahing ajendil arvasid. Lihtsalt sellised ebatraditsioonilised laulupeod võiksid olla lisaks, nagu kirsiks tordi peal.
2008-05-24
2008-05-21
Kasvata tundrataimi, ütleb isa igal aastal, kui mind jälle aias ahastamas näeb.
Leidsin blogile praktilise rakenduse: hakkan siia üles kirjutama lilli,
mille kevadine öökülm aias ära võtab. Siis ei ole iga aasta
( või noh igal aastal pole kah)
ohh seda üllatust küll, et näe külm (-4 kraadi) võttis ära ja
ei taibanuid seda ja toda kinni katta.
Et mis mul siis sel aastal kahjumisse kanda tuleb:
1. Sieboldi Hosta.
Kusjuures teised Hosta sordid mitte.
See on aga täiesti löga.
2. Kollase-punasetriibulise õiega Kuningliilia.
Täitsa sodi. Ilmselt sel aastal õisi ei näe,
hea kui uued lehed kuskilt välja ajab. Mis saab sibulast?
Kusjuures mingi madal kollaste õitega liilia
ja tiigerliiliad on täiesti hea tervise juures.
3. Astilbe lehed lähevad juba kerge nullise öökülmaga krõbinaks nagu kuivad kaselehed, aga see ei too veel hävingut.
Astilbe hakkab lihtsalt hiljem õitsema.
Seda lille ma taipasin ka kinni katta.
4. Roos ( Superstar).
Jah isegi roos, kes tegelikult kannatab üsna hästi
kerget külma, sai külma käest näksida.
Siiski suurt kahju see talle vaevalt teeb.
Ta on sihuke sitke tüüp. Tartu turult ehtsa lillemuti käest ostetud. Muide Põltsamaa aiandi kõvasti kiidetud kindla aluse peale poogitud roos, ei pidanu ühte talve ka vastu.
5. Himaalaja jalgleht.
Sel aastal oli tal isegi vähemalt üks õis küljes pärast
edukat ümberistutamist . Nüüd on kõik maapealsed osad
hävinud. Ei teagi nüüd, mida oodata.
6. Hoolimata kattelooriga katmisest näpistas külm ka Kastanilehise rodgersia lehti.
No tegelikult ei taha see mujal jube kõrgeks kasvav taim meil üldse hästi kasvada.
Ainult valge inimene astub kaks korda sama reha otsa. Pühapäeval istutasin seemnest kasvatatud udupeened punased kressitaimed välja postamendi otsa. Mulle nagu tundus, et enam hullemaks minna ei saa aga näe, saab küll. Nüüd mul neid taimi enam pole.
Aga isa ütles, et enam öökülma ei tule , nüüh.
mille kevadine öökülm aias ära võtab. Siis ei ole iga aasta
( või noh igal aastal pole kah)
ohh seda üllatust küll, et näe külm (-4 kraadi) võttis ära ja
ei taibanuid seda ja toda kinni katta.
Et mis mul siis sel aastal kahjumisse kanda tuleb:
1. Sieboldi Hosta.
Kusjuures teised Hosta sordid mitte.
See on aga täiesti löga.
2. Kollase-punasetriibulise õiega Kuningliilia.
Täitsa sodi. Ilmselt sel aastal õisi ei näe,
hea kui uued lehed kuskilt välja ajab. Mis saab sibulast?
Kusjuures mingi madal kollaste õitega liilia
ja tiigerliiliad on täiesti hea tervise juures.
3. Astilbe lehed lähevad juba kerge nullise öökülmaga krõbinaks nagu kuivad kaselehed, aga see ei too veel hävingut.
Astilbe hakkab lihtsalt hiljem õitsema.
Seda lille ma taipasin ka kinni katta.
4. Roos ( Superstar).
Jah isegi roos, kes tegelikult kannatab üsna hästi
kerget külma, sai külma käest näksida.
Siiski suurt kahju see talle vaevalt teeb.
Ta on sihuke sitke tüüp. Tartu turult ehtsa lillemuti käest ostetud. Muide Põltsamaa aiandi kõvasti kiidetud kindla aluse peale poogitud roos, ei pidanu ühte talve ka vastu.
5. Himaalaja jalgleht.
Sel aastal oli tal isegi vähemalt üks õis küljes pärast
edukat ümberistutamist . Nüüd on kõik maapealsed osad
hävinud. Ei teagi nüüd, mida oodata.
6. Hoolimata kattelooriga katmisest näpistas külm ka Kastanilehise rodgersia lehti.
No tegelikult ei taha see mujal jube kõrgeks kasvav taim meil üldse hästi kasvada.Ainult valge inimene astub kaks korda sama reha otsa. Pühapäeval istutasin seemnest kasvatatud udupeened punased kressitaimed välja postamendi otsa. Mulle nagu tundus, et enam hullemaks minna ei saa aga näe, saab küll. Nüüd mul neid taimi enam pole.
Aga isa ütles, et enam öökülma ei tule , nüüh.
Kas on veel kedagi, kellel oleks 200 vinüülplaati (100 neist on vist puhas klassika)? Mul on täiesti vinks vonks plaadimängija ka, aga kujutage ette, et mul pole olnud RUUMI selle mängitamiseks. Ma pole 11 ne Tallinnas elatud aasta jooksul seda kordagi kapist välja võtnud ja ema on korduvalt ähvardanud plaatide kallale minna, mis tarvilikku ruumi pidid kinni hoidma ja ma pidin korduvalt nagu emalõvi oma kutsikaid neid vinüüle kaitsma.
Nüüd saatsin nad uuesti sinna, kust nad tulid ehk siis ik-kaTar-tu ta-ga-si.. Seal ehk on rohkem õnne. Ma ei ole väga kindel, et nad peaks kõik ümber võtma mingile kaasaegsemale helikandjale aga jube kahju on, et nii palju head muusikat, aga kuulamine on nii tüsilik.
Aga no palun mingid Baskini ja Aimla naljaplaadid, loomulikult 70ndatest pärit Kiire-Tootsi duubelplaadid "Ohh sa issand!" ja "Terekest kah!". Mäletate? Teie mäletate, minul on.
Lapsena deklameerisin neid köögis peast isale ja emale. Mulle meeldis see, kui suutsin nad naerma ajada.
No kahju oleks neid minema visata.
Nüüd saatsin nad uuesti sinna, kust nad tulid ehk siis ik-kaTar-tu ta-ga-si.. Seal ehk on rohkem õnne. Ma ei ole väga kindel, et nad peaks kõik ümber võtma mingile kaasaegsemale helikandjale aga jube kahju on, et nii palju head muusikat, aga kuulamine on nii tüsilik.
Aga no palun mingid Baskini ja Aimla naljaplaadid, loomulikult 70ndatest pärit Kiire-Tootsi duubelplaadid "Ohh sa issand!" ja "Terekest kah!". Mäletate? Teie mäletate, minul on.
Lapsena deklameerisin neid köögis peast isale ja emale. Mulle meeldis see, kui suutsin nad naerma ajada.
No kahju oleks neid minema visata.
2008-05-18
Kas nüüd hakkab siis aedniku kottimine? Öökülm nagu Urr, keda kõik kardavad. Õhtuti joostakse tekkidega lolli peaga maha istuatud kabatsokke katma.
Kuramus, terve jaanuarikuu ei langenud öösel temperatuur alla nulli ja nüüd siis mai lõpus on õige aeg jah?!
Taimed on kodus aknalaua peal juba pikad ja kidurad, tahaks valgust juurde. Õue panna ei saa. Tamsalus võttis külm ka katteloori alla ära kõik herned. Räägitakse, et ka tomatitaimed kasvukoonetes, metsviinapuu lehed, mis pidid kaunistama meie võrkaeda ja loomulikult igaastane külmuja härra Kilpjas kilpleht.
Tema õitest oleme nüüd jälle lahti. Ühel aastal kümnest vist ei ole külm ta õisi ära võtnud hoolimata kahekordsest katteloorist.
Nii ei ole ju õitest mittemingit rõõmu.
Ometi, elades Tartus, ma ei teadnudki, mis asi on kevadine öökülm.
Aianduse kaks Eestit, ma ütlen.
2008-05-17
Beatrix
Miks mul on tunne, et kuninganna Beatrix jälitab mind?
Okei, okei kui sa oled kolm korda käinud Amsterdamis ja nendest kahel korral kohtunud Beatrixiga silmast silma, siis pole see veel nii kummastav.
Üleeile vaatasin Postimehe esikaanel Betrixu pilti ja mõtlesin, et näe seekord polegi vaja kurvastada, et tööajal ei saa minna kroonitud peaga linna peale kohtuma. Ma lihtsalt olen teda juba näinud. Kuid nagu ütleb araabia vanasõna, kaks ei jää ilma kolmandata. Meie elame ammu selle vanasõna järgi, nagu ütleskid õdevenda Hirve ja Arved Sarved. Nii oligi, et kui mu töökaaslane hüüdis, " parkla on politsinikke täis", tekkis kahtlus. Alles see Leedu president sõitis siin Tehnopolise majade vahel. Ega ometi...mõtlesin ma. Ja nii oligi, mägi tuli muhhamedi juurde. Noh see oleks vast liig olnud, kui ta oleks just meie firmast huvitatud olnud, aga mul on õnn töötada Skypega ühes majas.
Kui mul nüüd hästi läheb, siis panen siia Beatrixi pildi, mis tehtud 2006 aasta mais Amsterdamis.
19.05: siin ta on - Beatrix! Pool nägu küll, aga ikkagi tema.
Okei, okei kui sa oled kolm korda käinud Amsterdamis ja nendest kahel korral kohtunud Beatrixiga silmast silma, siis pole see veel nii kummastav.
Üleeile vaatasin Postimehe esikaanel Betrixu pilti ja mõtlesin, et näe seekord polegi vaja kurvastada, et tööajal ei saa minna kroonitud peaga linna peale kohtuma. Ma lihtsalt olen teda juba näinud. Kuid nagu ütleb araabia vanasõna, kaks ei jää ilma kolmandata. Meie elame ammu selle vanasõna järgi, nagu ütleskid õdevenda Hirve ja Arved Sarved. Nii oligi, et kui mu töökaaslane hüüdis, " parkla on politsinikke täis", tekkis kahtlus. Alles see Leedu president sõitis siin Tehnopolise majade vahel. Ega ometi...mõtlesin ma. Ja nii oligi, mägi tuli muhhamedi juurde. Noh see oleks vast liig olnud, kui ta oleks just meie firmast huvitatud olnud, aga mul on õnn töötada Skypega ühes majas.
Kui mul nüüd hästi läheb, siis panen siia Beatrixi pildi, mis tehtud 2006 aasta mais Amsterdamis.
19.05: siin ta on - Beatrix! Pool nägu küll, aga ikkagi tema.
2008-04-29
Aga kultuuriga on meil vedanud
Pilt on leheküljelt http://www.pecs2010.hu. Alles toimus eelmine üritus Nitras, mis saab kultuuripealinnaks aastal 2013. Pecs saab kultuuripealinnaks 2010. Kaugel see 2011 on, ja Tartu jäi ju õige napilt ilma.
2008-04-28
Ungaris on kevad kaks nädalat ees. Sirelid õitsevad, lehed on suured. Rong aeglustab silla all käiku, et inimesed saaksid graffitikunsti nautida, see on siin tõesti tasemel.
Lennujaamast on linna saada keeruline. Üks soovitus oli, võtta kohalik marsa. Töö käigus selgus, et ega selle marsa võtmine nii väga lihtne ei olegi. Kõigepealt, muidugi, tuleb osta pilet. Pileti hind sõltub sellest, mitu piletit korraga osta. Mida rohkem, seda odavam üks pilet tuleb. Kohe võib tagasipileti kah ära osta, seda saab kuni poole aasta jooksul kasutada.
Piletid ostetud, tuleb üles otsida koht, kust need minibussid lähevad. Tegelikult pole sellest palju kasu, sest busside juures sebib küll tähtsa näoga mehi, aga nemad suunavad inimesed tagasi lennujaamahoonesse, sest enne tuleb ennast dispetšerile ette näidata ja oma sihtkoht üles anda. Selgub, et kassiir ei küsinudki lihtsalt uudishimu pärast, et kuhu on vaja sõita, vaid pani selle hoolega kirja. Ainult pileti peale, ilmselt, sest dispetšerile, nagu ma juba ütlesin, tuleb ikka uuesti oma sihtkoht teatada.
Siis järgneb ungari keele kuulmisharjutus. Bussijuhid tulevad kusagilt arusaamatust kohast -- umbes nagu kapist -- välja ja loevad oma maršruudi ette. Siis tuleb kohe jaol olla ja piletiga vehkida, et saaks ennast bussijuhile sappa võtta ja õige bussi peale.
Kahjuks ei ole fotokat, siin Peczis oleks palju ilusaid maju pildistada :-S
Lennujaamast on linna saada keeruline. Üks soovitus oli, võtta kohalik marsa. Töö käigus selgus, et ega selle marsa võtmine nii väga lihtne ei olegi. Kõigepealt, muidugi, tuleb osta pilet. Pileti hind sõltub sellest, mitu piletit korraga osta. Mida rohkem, seda odavam üks pilet tuleb. Kohe võib tagasipileti kah ära osta, seda saab kuni poole aasta jooksul kasutada.
Piletid ostetud, tuleb üles otsida koht, kust need minibussid lähevad. Tegelikult pole sellest palju kasu, sest busside juures sebib küll tähtsa näoga mehi, aga nemad suunavad inimesed tagasi lennujaamahoonesse, sest enne tuleb ennast dispetšerile ette näidata ja oma sihtkoht üles anda. Selgub, et kassiir ei küsinudki lihtsalt uudishimu pärast, et kuhu on vaja sõita, vaid pani selle hoolega kirja. Ainult pileti peale, ilmselt, sest dispetšerile, nagu ma juba ütlesin, tuleb ikka uuesti oma sihtkoht teatada.
Siis järgneb ungari keele kuulmisharjutus. Bussijuhid tulevad kusagilt arusaamatust kohast -- umbes nagu kapist -- välja ja loevad oma maršruudi ette. Siis tuleb kohe jaol olla ja piletiga vehkida, et saaks ennast bussijuhile sappa võtta ja õige bussi peale.
Kahjuks ei ole fotokat, siin Peczis oleks palju ilusaid maju pildistada :-S
2008-04-20
2008-04-16
2008-04-14
EI pimedusele
Paskanmarjat!
Mida ma pean lugema EPL-st?
“Ei” igavale koorilaulule, tulgu kergemuusika laulupidu!
Kuulge kulla inimesed, nii arvustaja kui kommenteerijad, mida te lahmite. Mul tõusis praegu vererõhk.
Käige rohkem koori kontsertidel!
Kui meil oli Onu Unoga dzässisugemetega kontsert, oli ikkagi pool saali tühi. Hoolimata Onu Uno kuulsast nimest ja ammutuntud lauludest.
See, kes arvab, et eesti koorimuusikas on ainult "mu isamaa .." ja veel paar uimast-patriootlikku lugu, on pimeduusega löödud. Aga mis ma ikka siin... Ei ole mõtet ärrituda. Karavan läheb ikka edasi. Kuskil Eestis tehakse vaikselt head ja energiast pakatavat koorimuusikat, aga kuskil mujal elavad inimsede, kes sellest midagi ei tea. Laululahing avas nüüd teise poole silmad. Esimene pool eestist, aga ei lähegi sinna lahingusse, sest pelgalt kahehäälselt mingit laulu maha röökida, ei ole HUVITAV ega esteetiline kuulata.
Uus kvaliteet saabuks siis, kui igagle kergemuusika palale tehtaks neljahäälne seade. Vat siis on, mida kuulata. Nii nagu laulis TTÜ meeskoor eelmisel aastal selles.. mistandoligi saates.
Võrumaal tuleb Uma Pido.
Rakveres tuleb Punklaulupidu.
Mitut laulupidu veel vaja oleks, et kõik eestalsed rahul oleksid? Mitmel nad käiksid. Mitte ühelgi, ma ütlen.
Õllesummeri raames on ka laulupidu, kui ma ei eksi. Seal saab bessamemuchotada nii palju kui kulub.
Ma kahtlustan, et see lugupeetud arvustaja L.Šein ei võtnud osa "llmapuu" peost suvel, kus lauldi Chalici'ga koos minu inimesi.
Muidu ta ei kirjutaks : Kui laulupidudeks valmistuvad tuhanded Eestimaa koorid saaksid lustida sellist lauluvalikut (nagu laululahingu saates), ei peaks näiteks õpilaskoori juhid seisma pärast tundide lõppu käed puusas kooliuksel, et nabida kinni kooriproovist ära hiilivaid juntse.
Ärge ajage sellist jama, siiski ma ütleks.
Mida ma pean lugema EPL-st?
“Ei” igavale koorilaulule, tulgu kergemuusika laulupidu!
Kuulge kulla inimesed, nii arvustaja kui kommenteerijad, mida te lahmite. Mul tõusis praegu vererõhk.Käige rohkem koori kontsertidel!
Kui meil oli Onu Unoga dzässisugemetega kontsert, oli ikkagi pool saali tühi. Hoolimata Onu Uno kuulsast nimest ja ammutuntud lauludest.
See, kes arvab, et eesti koorimuusikas on ainult "mu isamaa .." ja veel paar uimast-patriootlikku lugu, on pimeduusega löödud. Aga mis ma ikka siin... Ei ole mõtet ärrituda. Karavan läheb ikka edasi. Kuskil Eestis tehakse vaikselt head ja energiast pakatavat koorimuusikat, aga kuskil mujal elavad inimsede, kes sellest midagi ei tea. Laululahing avas nüüd teise poole silmad. Esimene pool eestist, aga ei lähegi sinna lahingusse, sest pelgalt kahehäälselt mingit laulu maha röökida, ei ole HUVITAV ega esteetiline kuulata.
Uus kvaliteet saabuks siis, kui igagle kergemuusika palale tehtaks neljahäälne seade. Vat siis on, mida kuulata. Nii nagu laulis TTÜ meeskoor eelmisel aastal selles.. mistandoligi saates.
Võrumaal tuleb Uma Pido.
Rakveres tuleb Punklaulupidu.
Mitut laulupidu veel vaja oleks, et kõik eestalsed rahul oleksid? Mitmel nad käiksid. Mitte ühelgi, ma ütlen.
Õllesummeri raames on ka laulupidu, kui ma ei eksi. Seal saab bessamemuchotada nii palju kui kulub.
Ma kahtlustan, et see lugupeetud arvustaja L.Šein ei võtnud osa "llmapuu" peost suvel, kus lauldi Chalici'ga koos minu inimesi.
Muidu ta ei kirjutaks : Kui laulupidudeks valmistuvad tuhanded Eestimaa koorid saaksid lustida sellist lauluvalikut (nagu laululahingu saates), ei peaks näiteks õpilaskoori juhid seisma pärast tundide lõppu käed puusas kooliuksel, et nabida kinni kooriproovist ära hiilivaid juntse.
Ärge ajage sellist jama, siiski ma ütleks.
Kas tuntud kõrva-kurgu- ninahaiguste professori lahkumine südamenädala alguses on mingi iroonia või näitlik õppetund sellest, mis juhtub Eestis mehega, kui ta on jõudnud saada 5o ja natuke peale olles enamuse oma ajast tööl?
Mart Kull on mulle jäänud meelde lausega:" põhjamaades hoolitsevad mandlid selle eest, et inimene liiga kaua ei elaks". Olen seda ikka kõigile oma mandlitega tuttavatele tsiteerinud.
Nagu näha on mandlite eemaldamisest kauaelamiseks siiski vähe.
Isver, see kisub juga väga groteskseks.
Mart Kull on mulle jäänud meelde lausega:" põhjamaades hoolitsevad mandlid selle eest, et inimene liiga kaua ei elaks". Olen seda ikka kõigile oma mandlitega tuttavatele tsiteerinud.
Nagu näha on mandlite eemaldamisest kauaelamiseks siiski vähe.
Isver, see kisub juga väga groteskseks.
2008-04-07
Põltsamaa - ehtne ja heaa!
See on juba traditsiooniks saanud, et Kammerkooride konkurss (rahvusvahelise züriiga), mis toimub juba kümnendat korda ja kord kahe aasta tagant, ei leia Eesti meedias äramärkimist. Erandiks oli seekord Kalev.ee. Ma hakkasin sellest infokanalist kohe paremini arvama. Kuigi artikkel informeeris sellest, et üritus tuleb, aga mis sai ja kes võitis, seda enam ei viitsi keegi kirjutada.
Postimees, häbi tal olgu, kirjutas nupukesekese, kus mainis, et Grand Prix läks Tartu (Postimehelinna) Ülikooli kammerkoorile, kes tegutseb JUBA 2001 aastast.
Nii väike uudisruum ja nii suur viga. Meie suuremate ülikoolide kammerkooride asutamisajad jäävad ikka sinna eelmise sajandi teise poolde.
Meie osalesime ka. Seekord olin üle mitme setme aasta publiku hulgas ja täitsa tore oli. Ei mingit kooli internaadis ööbimist ja varavalgest peale harjutamist. Saab pingevabalt kõiki kokkutulnud koore kuulata, mitte kuskil tagaruumides miomiotada samal ajal.
Igatahes sain korraliku koorimuusika laksaka (annuse) kätte (kusjuures peaagu tasuta), millest jagub jälle tükiks ajaks, enne kui käed uue doosi järele värisema hakkavad. Einoh ausalt, kohati jooksid ikka mõnujudinad üle selja ja pärast TÜ Kammerkoori Pieta'd oleks tahtnud lahinal nutta, aga patja ei olnud. Ei saanud nutta.
Ma ei hakka siin üksikult kellegi kohta midagi kirjutama. Ütleme nii, et üllatusi eriti polnud, pääle selle, et esimest korda otsustas kergemuusikakoor Hale Bopp Singers konkursil rinda pista, mis sai vääriliselt tasutud. Muidu ei näe ega kuule neid eriti.
Õhtul kodus jätkus päev "Laululahinguga", mis jätab Eesti koorimuusikast küll suht mannetu mulje, aga lisab kuulsust. Alles veebruaris asutatud koor võib saada kümme korda kuulsamaks kui just Grand Prix võitnud 37 aastane TÜ kammerkoor.
Kurblichkeit! (Selle sõna mõtles kunagi ammu välja mainit koori laulja).
Postimees, häbi tal olgu, kirjutas nupukesekese, kus mainis, et Grand Prix läks Tartu (Postimehelinna) Ülikooli kammerkoorile, kes tegutseb JUBA 2001 aastast.
Nii väike uudisruum ja nii suur viga. Meie suuremate ülikoolide kammerkooride asutamisajad jäävad ikka sinna eelmise sajandi teise poolde.
Meie osalesime ka. Seekord olin üle mitme setme aasta publiku hulgas ja täitsa tore oli. Ei mingit kooli internaadis ööbimist ja varavalgest peale harjutamist. Saab pingevabalt kõiki kokkutulnud koore kuulata, mitte kuskil tagaruumides miomiotada samal ajal.
Igatahes sain korraliku koorimuusika laksaka (annuse) kätte (kusjuures peaagu tasuta), millest jagub jälle tükiks ajaks, enne kui käed uue doosi järele värisema hakkavad. Einoh ausalt, kohati jooksid ikka mõnujudinad üle selja ja pärast TÜ Kammerkoori Pieta'd oleks tahtnud lahinal nutta, aga patja ei olnud. Ei saanud nutta.
Ma ei hakka siin üksikult kellegi kohta midagi kirjutama. Ütleme nii, et üllatusi eriti polnud, pääle selle, et esimest korda otsustas kergemuusikakoor Hale Bopp Singers konkursil rinda pista, mis sai vääriliselt tasutud. Muidu ei näe ega kuule neid eriti.
Õhtul kodus jätkus päev "Laululahinguga", mis jätab Eesti koorimuusikast küll suht mannetu mulje, aga lisab kuulsust. Alles veebruaris asutatud koor võib saada kümme korda kuulsamaks kui just Grand Prix võitnud 37 aastane TÜ kammerkoor.
Kurblichkeit! (Selle sõna mõtles kunagi ammu välja mainit koori laulja).
Tellimine:
Postitused (Atom)