Kas tuntud kõrva-kurgu- ninahaiguste professori lahkumine südamenädala alguses on mingi iroonia või näitlik õppetund sellest, mis juhtub Eestis mehega, kui ta on jõudnud saada 5o ja natuke peale olles enamuse oma ajast tööl?

Mart Kull on mulle jäänud meelde lausega:" põhjamaades hoolitsevad mandlid selle eest, et inimene liiga kaua ei elaks". Olen seda ikka kõigile oma mandlitega tuttavatele tsiteerinud.
Nagu näha on mandlite eemaldamisest kauaelamiseks siiski vähe.
Isver, see kisub juga väga groteskseks.

Põltsamaa - ehtne ja heaa!

See on juba traditsiooniks saanud, et Kammerkooride konkurss (rahvusvahelise züriiga), mis toimub juba kümnendat korda ja kord kahe aasta tagant, ei leia Eesti meedias äramärkimist. Erandiks oli seekord Kalev.ee. Ma hakkasin sellest infokanalist kohe paremini arvama. Kuigi artikkel informeeris sellest, et üritus tuleb, aga mis sai ja kes võitis, seda enam ei viitsi keegi kirjutada.
Postimees, häbi tal olgu, kirjutas nupukesekese, kus mainis, et Grand Prix läks Tartu (Postimehelinna) Ülikooli kammerkoorile, kes tegutseb JUBA 2001 aastast.
Nii väike uudisruum ja nii suur viga. Meie suuremate ülikoolide kammerkooride asutamisajad jäävad ikka sinna eelmise sajandi teise poolde.

Meie osalesime ka. Seekord olin üle mitme setme aasta publiku hulgas ja täitsa tore oli. Ei mingit kooli internaadis ööbimist ja varavalgest peale harjutamist. Saab pingevabalt kõiki kokkutulnud koore kuulata, mitte kuskil tagaruumides miomiotada samal ajal.
Igatahes sain korraliku koorimuusika laksaka (annuse) kätte (kusjuures peaagu tasuta), millest jagub jälle tükiks ajaks, enne kui käed uue doosi järele värisema hakkavad. Einoh ausalt, kohati jooksid ikka mõnujudinad üle selja ja pärast TÜ Kammerkoori Pieta'd oleks tahtnud lahinal nutta, aga patja ei olnud. Ei saanud nutta.

Ma ei hakka siin üksikult kellegi kohta midagi kirjutama. Ütleme nii, et üllatusi eriti polnud, pääle selle, et esimest korda otsustas kergemuusikakoor Hale Bopp Singers konkursil rinda pista, mis sai vääriliselt tasutud. Muidu ei näe ega kuule neid eriti.
Õhtul kodus jätkus päev "Laululahinguga", mis jätab Eesti koorimuusikast küll suht mannetu mulje, aga lisab kuulsust. Alles veebruaris asutatud koor võib saada kümme korda kuulsamaks kui just Grand Prix võitnud 37 aastane TÜ kammerkoor.
Kurblichkeit! (Selle sõna mõtles kunagi ammu välja mainit koori laulja).

Kui te olete tõesti võtnud nõuks minna Vanemuise (muidugi kaaluge enne mitu korda, kas tõesti kuhugi mujale teatrisse ei ole võimalik minna) teatrielamust saama, siis soovitame etendust "Tähed hommikutaevas". Kuigi teema mind ju ei puuduta, läks ikka väga hinge. Eriline aitäh Külliki Saldrele, kes pidi kogu etenduse aja (2h 45 min) laval purjus olema.
Isver kui kadestamisväärses vormis naine.

Suured tänud Lumile väga hea restoranisoovituse eest. Eks oma osa oli ka Vanalinna lumeinstallatsioonidel (tänud ka lumele). See oli ju see lumepäev-just õige aeg minna Vahemere äärde.
Ega ma ilma soovituskirjadeta naljalt uude söögikohta ei julgegi minna, sest teadagi on neid kehvi kohti ju rohekm kui neid teisi. Söökidest tõstaks eriti esile kõrvitsarisoto. Vähe sellest, et see maitses hea, hakkas see mind kodus nii kummitama, et otsisin netist üles ka retsepti.
Teadagi on ju internetis KÕIK füüsiliselt olemas. Tuleb lihtsalt hästi suur auk internetti puurida.

Hristos voskres!

Kuuest munast kuus ei keenud katki. Edu sajaprotsendiline! Tänu Triibikule olin muidugi ka ekstra ettevaatlik: panin vette äädikat ja hoidsin munadel silma peal.
Ma ei tea kuskohast te neid Läti mune saite? Mul olid küll Ott Kiivikase omad, nagu karbi pealt näha võis.
Banaanipasha maitses ka hea ja ei ole nii kaloririkas kui see aus ja õige pasha.

Ei ole neid erilisi Lihavõttetraditsioone meie peres peale nende munade värvimise, aga seda saab ka alles pühapäeval teha. Tegin omale asjad ükskord selgeks.

Uuema aja tradishuun on see, et minna mõnele kirikukontserdile või vaadata kodus sajandat korda "Lihavõtteparaadi".
Järgnevalt näitlik õppevahend meestele, kuidas ühte ülesvõttejänest koju soetada.



Ma tegin täna Neemele selgeks, et ma võin söömata ja joomata vahtida 40ndate aastate hollivuudi stepptantsu filme nagu mingi stepihunt.
Pasha jääb tema õlule (õuele, õllele jne);-)

Ettevaatust, Ditaur!

Blogspotis tegutseb keegi tegelane nimega Ditaur. Kõik tema kommentaarid ja blog viitavad ainult ühele lehele, mis promob XP-antiviirust. See on puhas pask, peavalu ja pettus: nimelt suudab ta "tuvastada" viiruse ka masinast, kus pole Windowsist halli haisugi. "Antiviirus" mida ta pakub on puhas pettus. Osundan:

XPAntivirus should be actually called XPVirus, as it is an unwanted corrupt anti-spyware application that infiltrates users' system via false and misleading advertising. Once inside, XPAntivirus will try to trick you into buying it by claiming you have been infected with spyware and then showing you falsified error reports. XP Antivirus Protection does not remove any spyware, not does it do anything useful at all. It is designed to milk money from unsuspecting internet surfers. So act accordingly: remove XP Antivirus Protection from your computer immediately!

http://www.2-spyware.com/remove-xpantivirus.html.
Selle Ditauri puhul on tõenäoliselt tegemist anorgaanilise eluvormiga ;-)

Kuku raadio reklaami ohvrid Etioopias

Terve nädal aega käiati, investeeri rauda, mitte kulda. Paistab, et vaesed etiooplased jäid uskuma Saare seppade pajatusi.

Täna sobiks vaadata filme Waterworld või Tulivesi. Ikka ülemaailmse Veepäeva puhul.

Kuidas seda hommikul "Kuku" raadiost öeldigi: ükski veetilk ei tunne süümepiinu üleujutuse pärast.

Paar vana luuletust

Prügimägi, peldik, kuur
sitahunnik üsna suur.
Olgu ümbrus veidi kole,
koht on julge, ohtu pole.
Sestap seisab seinal loosung
sisu ropp ja kõlab koledasti
"Elagu vaba Eesti!"

***
Mägi kõrgub linna kohal
Kirik kõrgub mäe kohal
Rist kõrgub kiriku kohal
Näe, miski kõrgemal kui rist
Piksevarras vist!

***
Mõlemad kirjutatud vast aastal 1988. Täpne aeg ja tekst on kaotsi läinud, taastatud mälu järgi.

Kes või mis on häkker?

Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist
Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda
Igavus ja nüridus on kurjast
Vabadus on hea
Suhtumine ei asenda kompetentsi

Häkkerid ehitasid Interneti. Häkkerid tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta on praegu. Häkkerid hoiavad käigus Usenetti. Häkkerid panid tööle veebi. Kui sa oled osa sellest kultuurist, oled sellesse andnud oma panuse ning teised selles olijad tunnevad sind ja nimetavad sind häkkeriks, siis oledki sa häkker.

Häkkeri mõtteviis ei ole piiratud vaid tarkvarahäkkeritega. On inimesi, kes rakendavad häkkerlikku suhtumist muudele asjadele, näiteks elektroonika või muusika - tegelikult võib seda kohata mistahes teaduse või kunsti kõrgeimatel tasemetel.

On olemas ka üks teine rühm inimesi, kes nimetab end valjusti häkkeriteks, kuid pole seda. Need on inimesed (peamiselt noorukid), kes tunnevad lõbu arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi torkimisest. Pärishäkkerid nimetavad neid inimesi "kräkkeriteks" ja ei taha nendega mingit tegemist teha.

Põhierinevus on selles: häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid.

Õnnetuseks on paljud ajakirjanikud ja muud kirjutajad pandud uskuma, et "häkker" vastab kräkkeri kirjeldusele; see on asi, mis võib pärishäkkereid lõputult ärritada.

***
Kõik need laused on pärit Eric S. Raymondi kirjutisest "Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)". Eestikeelne versioon Kaido Kikkase tõlkes on Kakupesas.

Kas jälle on tegemist igapäevase nõiakunstiga?
Ma pean hoiatama, et see tuleb mul viimasel ajal hästi välja. Eile panin selle "Million aalõh ros" video siia üles ja täna lubas üks mees mulle sületäie roose tuua juhul kui....
Aga vat see "juhul kui" ei olegi nii kerge ellu viia. Niiet need roosid jäävad saamata vist. Pole harjunud sellega, et sind külvatakse üle kiituste ja meelitustega ja kõige selle taga siiski kumab omakasu. Vat see on see, mis segab ja tekitab vastupidise efekti.
Ehh tõ! Aalõh ros...nüüüh.

Huntidel naistepäev kestab, nagu Mürakarude kalendrist lugeda võib.
Üks väga kohane video siia.
Mu viimase aja parim leid juutuubist kisub nunnumeetri skaalal osuti kohe põhja.
Või ikka lõunasse hoopis?





PS! Mina küll ilma Lätita läbi ei saa.
Eestil ei ole Renars Kaupersi ja Cosmose vastu mitte midgai panna. Ärge rääkige mulle Rumal Noorkuust..

Naistepäev puhkepäevaks!

No tehke see asi palun ära, Riigikogu.
Otseselt vastu pole nagu keegi (kes see ikka ühest pühast ära ütleks), aga vabandatakse sellega, et on muud tähtsamat. Või nagu Kreitzberg ütles, et kõik riigikogu naised võiks koos selle avalduse teha. See jutt ühest punasest päevast on jama. Vilets vabandus. Naisele oleks just parim kingitus see, et ta ei pea tööle minema, mitte kimp lilli.
Naised vajavad armastust, mitte lilli. Õige! Just sellepärast tuleb see päev vabaks teha, et saaks veeta päeva koos oma mehe ja perega, mitte töökaaslastega. Neid näeb niigi rohkem kui oma pereliikmeid..

Kodune anekdoot

Naine: "Miks need hambaorkidega läbitorgatud kummikommikarud meil siin kapi peal juba pikemat aega vedelevad?"
Sirutab käe kommide järele.
Mees: "Ära puutu! See on DNA mudel! Näe, erinevate värvidega karud tähistavad erinevate lämmastikalustega nukleiinhappeid."

Palun väga, meil on toas karu DNA mudel.
Ma tahaks teada, kui kaua veel?

Kodune anekdoot on täies elujõus zanr.

90

Tegelikult ma pidin ju hoopis rõõmsama noodi siia postitama, aga kõik muutus ühe hommikuga kardinaalselt.
Tahaks kirjutada täiesti teistmoodi vabariigi sünnipäevast, mis peaaegu ühtis mu sõbranna sünnipäevaga. Mõlemad Pärnus. Kui Pärnus, siis ka paraadile, lõi kohe tulukene mu peas põlemad. Oleks ma siis kordagi enne käinud, ise tallinlane. No ei, kui on ikka -20 kraadi siis ma eelistan vaadata seda imet telekast.

Mida ma paraadil nägin?Mida ma kuulsin?
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Rahvast murdu, hullem kui laulukaare all. Ma olen kindel, et Pärnus pole nii palju elanikke, kui seal tänavate äärde tulnud oli. Pooled olid imporditud nagu meie.

Jumal tänatud, et mul oli taipu lastele lipud Tallinnast kaasa osta. Tänu 4 aastasele Merilile ja 6 aastasele Nelele, oli meil tõsiselt patriootlik üritus. Kodus lauldi mulle tervituseks ära laul " Mu isamaa armas.." ja loeti ette uuemad isamaalised luuletused.
Väljaku ääres skandeeris 4 aastane "Eesti, Eesti!" ilma et keegi oleks utsitanud ja siis sinna otsa sujuvalt "Äike! Päike!", mille teine pool oli ka poliitiliselt täiesti korrektne, sest päike oli enneolematult soe. Edasi tuli "Vaadake Eesti sõdurid!" ja nii ikka 5 korda järjest, et kõik ümberringi muigasid.
Ööseks pandi aga Eesti lipp padja alla. Vohh! Tõelised eestalsed, nagu Ivan Orava kasvandikud.

Peale paraadi üritasime meie Neemega rünnata "Admiral Pitkat, aga viimane ostus kõvemaks meheks kui me arvasime. Poolteist tundi madistasime, aga "kilpi kurat kätte ei saand." Või noh et peale ei saanud. Pärast loobumist ma sedastasin, et see eestlaste hulk ei olnudki nii suur, aga ühele ruutmeetrile pressituna oli ikka tugevat küünarnuki tunnet tunda ja see on ju peamine - tunnetada, et meid on palju.
Edasi viis tee meid Rakvere kirikusse regilaulu laulma.

Mida ma seal nägin?
Suurt mitte midagi, aga ma olin seal. Kirik puupüsti toredaid eestlasi täis ja mina ühe posti taga. Aga ega siis regilaulu ei vaadata ja Tõnis Mäge ma olen ka enne näinud nii, et ma kujutan teda ette küll.
Jälle see tore küünarnuki tunne ja kuklassehingamine.
Küll meid on ikka palju.

Miks nii vara?

Täna ma jätsin hüvasti oma meeskolleegiga. Igaveseks. Vabariigi aastapäev oli just lõppenud ja sõnad presidendi huulilt just jahtuda jõudnud, kui jälle üks EEsti Mees lihtsalt lahkus. Süda vedas alt. Viiekümne nelja aastaselt. Ma olen töötanud 15 aastat oma elust ja jäänud ilma neljast meeskolleegist. Naised on aga endiselt kõik rivis. Isegi need kõige haigemad. Mul ei ole enam lihtsalt sõnu, nagu mingi meeste katk käiks ringi. Ja loomulikult oli ta peaaegu ideaalne inimene. Teadis kõike, oskas kõike, oli hea ja sõbralik kõigi vastu, eriliselt viisakas ja muidugi andekas. Laulis ,luuletas, kandis kikilipsu ja oli jõuluvana. Suurepärane pereisa ja teadlane.
Kui inimene teeb talisuplemist, suusatab maratonidel, siis mida veel tahta. Vikatimeest nagu ei huvitaks üldse: "sina oled eesti mees ja sina pead surema, muidu meie seda eesti mehe eluea keskmist ei suuda nii madalal hoida." Kõik.
Oma hinges ma nutan siiamaani taga Veljot, Rihot, Jaani ja nüüd ka Tiitu.

Poliitanekdoot

Poliitanekdoot pole veel väljasurnud žanr. Täna tuli üks selline:

--Ansipil on ikka kõvad alkoholiprobleemid.
--Miks? Kas sellepärast, et ta ei taha öist viinamüüki ära keelata?
--Oh, seda võib seletada öise eluviisiga. Aga vaata, kui ta Tartus oli, siis ta lasi Plasku ja Korgitseri püsti panna. Ja nüüd ta tahab Tallinnasse Karahvini.

Tule minu valevasse purjepaati

Käisin Soomes tarkust taga nõudmas. Veebruaris on selline eraialaine must tüüpi üritus. Lihtsalt kui nii lähedalt toimuvad nii kasulikud konverentsid, siis võiks ju ikka osa võtta. Mis sellest, et soome keeles. Mind pole see kunagi seganud, aga paljude jaoks on arusaamatu soome keelt osata ja minule arusaamatu seda mitteosata.
Selle ürituse ainus valupunkt on lahe ületamine aeglase viinalaevaga, sest kiired laevad ju ei käi, olgugi, et jääd ei ole. Siis tuleb kaasa teha kogu see kammaijaa, mis seal laeval toimub. Ehk siis osturalli, täpsemalt viinaralli. Viking Line'l oli tõesti shokeeriv pakkumine (kirjapilt muutmata).

6 viina 5 hinnaga!

Mind küll shokeeris. Ma kümme aastat sõidan seda vahet ja aru ma ei saa (palun seletage mulle), kuidas on võimalik, et täiesti ontlikud vanemas keskeas daamid ostavad kokku viina ja näiteks 12 pudelit shampust. 12 pudelit shampuse joomiseks läheks mul täpselt 12aastat ( kuna 1 shampuse joomiseks läks üks aasta) aga 6 viina ma ei suuda elu lõpuni ära tarvitada, kuna ma kasutan seda ilmselt mitte sihtotstarbeliselt ehk siis välispidiselt.
Osaline vastus tuli ühest loengust, et igal aastal sureb Soomes alkoholimürgitusse 560 inimest. Ainult, mõtlesin ma.
Huvitav oleks teada, milline arv on Eestis.
Mõeldud on siis surnuksjoomist, mitte joomase peaga juhtunud õnnetustes hukkumist.
Kes teab vihjata?

Ja no tagasisõidul ma surusin kõrvaklapid kõvasti kõrva ja hoidsin nina raamatus, et mitte kuulda ja näha, mis mu ümber toimub aga no kussa. Ei mingit privaatsust. Äärepealt oleks nokastanud soomlane oma kägea mul klapid peast ära kiskunud, et mind kontaktseks teha. Vastik, ma ütlen.

Me ooperit...

Vaatasime Rigolettot Tartus. Seni kui ikka sõbrad lätlased ja leedukad Vanemuist väisavad võik öelda, et Vanemuises on eesti parim ooper.
Küsimus tarkade klubile, et miks Tallinnas ja Tartus lavastuvad samad ooperid Rigoletto ja Traviata. Lõuna Eesti ja Põhja Eesti variant? Kas selles mõttes, et meil on kaks Eestit?
Huvitav on veel see, et pealinnas mängitakse Rigoletto maha 45 min kiiremini. See tuleb ilmselt pealinna kiiremast elutempost.