Minu viimase aja suurim saavutus on see, et mul õnnestus ennast "sisse teha", täpsemalt hapendada. pH langes juba nii madalale, et mõjus limaskestadele söövitavalt. Ise söövitasin ennast. Ega valu alakõhus ju ei räägi sulle, kust ta täpsemalt pärit on. Esialgu ei teadnudki kuhu peaks pöörduma. Nüüd on diagnoos käes- lactobatsilloos. See on üsna loogiline ka, sest kuu aega seda toidulisandit süües pole siin midagi imestada. Kui ikka omale iga päev baktereid sisse uhada, mida siis muud loota ongi kui hapuks minemist. Aga kas keegi on kunagi rääkinud, et piimhappebaktereid võib ka korraga liiga palju saada? Minuarust käib jutt sellest, et neid on alati puudu või võiks olla rohkem. Kusjuures ma ei ületanud päevast annust.

Piimhappebakterid (probiootikumid):

1. taastavad soolestiku normaalse mikrofloora, mis võib olla häiritudnäiteksantibiootikumikuuri tõttu, toitumisharjumuste muutudes,reisil olles, seedimisprobleemide tõttu
2. takistavad kaudselt (kasvukohtade hõivamine) ja otseselt (baktereid hävitavate ühendite eritamine) kahjulike bakterite arengut seedetraktissoolestiku limaskesta normaalseks funktsioneerimiseks
3. tugevdavad vastupanuvõimet

Veel lubatakse kasvatada lihasmassi ja põletada rasvu. Olgu sellega kuidas on, aga mind huvitas põhiliselt immuunsüsteemi tugevdamine. Aga selle asemele sain omale kummaliste intervallidega kõhulahtisusehood ja ülihappesuse.
Pallo hääd paha olõ! Või kuidas see kõlaski!?
Järeldus: igaüks jäägu oma bakterite juurde.