Ma vihkan laulu "Tasa, tasa " (jõulukellad kajavad). Hate it, hate it!
See on lihtsalt kohutav! Mind ajab see laul lausa endast välja. Tähendab see, kui ma pean seda laulma. Laulma peab aga iga jumala Jõul. Kas on nii, et ainult mulle see laul ei meeldi, või milles asi? Ma ei tea mõttetumat ja andetumat ja uimasemat laulu kui see. Mulle see ugri-mugri uimasus ikka peale ei lähe. No see on kohe ehtne jõulusoig! Sure ära lavale koos lauluga! Ma laulan seda laulu alati hambad ristis. Nende jõululauludega on üldse halvasti. No mitmes jõul see üldse läheb mul? Kas 1988 aastal oli vist esimene jõulukontsert? Siis juba võis aga igaks juhuks lauldi saksa keeles. See oli TÜ kammerkooriga. Ma olin nii vaimustuses. Teisel aastal ka. Kolmandal hakkasin mõtlema, et nagu tüütuks läheb. Neljandal hakkasin kaasa tundma Lääne inimestele, kes on eluaeg pidanud neid laule kuulma ja mõtlesin, et kas nii jääbki. Nüüd on siis asi nii kaugel, et ma mõistan neid. Mul on tekkinud täielik apaatia. Enamus jõuluteemalisi koorilaule jätavad mind külmakas. Mõned ikka liigutavad hinge ka ja üksikud tekitavad tülgastust. Kuid pühapäeval Kuusalu kirikus pean ma tegema nägu, et ma jubedalt naudin seda, mida ma teen. Loodetavasti kirikuseinad aitavad-tekib fiiling.
8 kommentaari:
a mulle meeldib! ma tean küll, sind ajab kindlasti ilgelt närvi see oreli vms "ta-ta-ta-dada-ta-ta-taa". veel rohkem meeldib mulle soomlaste "ei au, ei hiilgust otsi ma" võimistandongi. lapsest peale on meeldinud. seostub muidugi vene ajaga ja soome telekaga.
Oi Sibeliuse "Ei au, ei hiilgust.." ei anna mitte võrreldagi. See on mu LEMMIK! Teine lemmik on O.Ehala "Jõuluingel"
ehh, kui on umane, siis tee seade ntx rock'n'roll-ina või miski musta kospli sarnast!
Mind häirib sügavalt "aisakell lööb tilla-talla"
Nüri.
Ja white christmas venib nagu härja ila, õnneks pole eestlaste asi.
Ma ei saa tillast ja tallast terve jõul üle tõenäoliselt.
White Christmas on ameeriklaste unistus valgest jõulust ja enamikule unistuseks jääbki. Minust läheb see lihtsalt mööda.
Miski ei ole nii öök kui see "Tip tap tip tap tipa tapa tip tap tip tip tap". See jõululauluke tekitab koomasarnase seisundi.
On hullemaid kõrvasaastajaid jõuluajal! Pole tänavu õnnestunud ühelgi jõulunädala päeval liikuda avalikus ruumis kuulmata nutust-lääget "Last Christmas I gave you my heart.." või "Jingle bells, jingle bells, jingle bells rock..."
Seevastu parim meloretk lapsepõlve nääridesse on vinüülsinglil "Näärilaulud", kus segakoor Noorus Eesperet veeretab. Ja ansambli "Kapell" LP teine pool on ka talvepühade-laulude top-5 seas. Lõpuks ometi lahenes segadus "Piparkoogipoiste" salmides - et palju neid ikka oli ja miks kitseke kaasa ei tulnud.
Elleka-aegseid 1. jaanuari ER valge saali kontserte meenutades tuleb muidugi nostalgik peale.
Eesti Raadio valge saali kontsert, millepärast ma üksinda Tallinnas uut aastat vastu võtsin, on muidugi mäletamist väärt. Tõnu Naissoo ja päkapikkude laul; Raivo Dikson ja Lumelaul; Waldteufel ja Uisutajad. Forever!
Postita kommentaar