Oskar Lõvi

Kui minu vanaema veel elus oli, siis armastas ta tihti koos minuga vanu pilte vaadata. Ega ma seda siis vastutahtmist teinud. Mulle vanad pildid väga meeldivad. Mäletan ikka ühte mehe pilti, kelle kohta vanaema ütles, et see on Oskar Lõvi. See kõlas alati nagu väikese paatosega. Mingi aupaiste nagu oleks olnud selle mehe kohal. Mees pildil oli kaabuga ja tahtejõulise lõuaga, nagu on moodne öelda. Aga tõesti oli. Millegipärast ma alati unustasin selle, mis asjamees ta on (ega vanaema ei täpsustanud ka eriti) ja ajasin sassi vanaema lugematute kosilastega. Sestap olin üsna rabatud kui raamatupoes sattusin selle raamatu peale. Olin segaduses kohe mõnda aega, sest mina olen ju kultuuriuudistega kehvasti kursis ega teadnud, et ta ka kirjanik oli. Löön raamatu lahti ja loen, et Oskar Lõvi ( tõesti seesama mees pildilt), kes on kasutanud ka kirjanikunime Jaan Järvalane, sündis 1892. aastal Põltsamaa kihelkonnas Tapiku külas. Tapiku! Seda kohta ma tean. Lapsena võeti mind ikka kaasa, kui sugulastele külla mindi. Kas tõesti ikkagi sugulane. Loen edasi: Ajavahemikus 1956–1962 oli Lõvi Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis majandusministriks. Uskumatu! Aga SELLEST pole küll pereringis mitte kunagi räägitud. Siiski, siiski on ta üks mu väliseestlasist sugulane. Kraamisin välja oma vana pildialbumi, mille vahel teadisn olevat Lõvide suguvõsa jutustuse (meenus järsku) ja selgus, et see ongi masinkirjas Oskar Lõvi enda kirjutatud. Ma ei mäleta kuidas ja kellaga see tema elu lõpupoole kirjutatud jutt minu vanaemani jõudis aga kui vanaema juba väga viletsaks jäi, võtsin selle enda hoolde. Huvitav ju lugeda vanu meenutusi ja kahju kui keegi nendega lihtsalt ahju kütaks. Tuleb välja, et Oskar Lõvi oli minu vanaema tädipoeg. Tormasin poodi ja ostsin triloogia esimese raamatu emale jõuluks ja väljudes RA uksest, nägin juba uut virna teise raamatuga. Isa kingib siis selle. Ohh üks jõulukingimure kohe vähem.