Ma nägin täna unes oma onunaist, kes on juba 12 aastat surnud. Ma nägin teda esimest korda unes ja pöördusin ta poole küsismusega, et kas Põlva linnas on tõesti ainult kolm avalikku käimlat ja kõigis nendes pikk saba. Mida ma sellest järeldama pean? Kas ma olen tõesti nii primitiivne inimene, et ammusurnud inimeselt ei taipa muud küsida, kui ainult oma esmaseid vajadusi rahuldavat küsmust? Päeva edenedes ma sain teada, et see oligi lihtsalt halb enne.