Viljandis, sel nädalavahetusel, teadagi. Ma pean enda vabanduseks ja õigustuseks kõigepealt ütlema, et pole kooris kunagi laulnud (ma saan aru, et autentseid regilaule esitavad kollektiivid ei tule arvesse ;-)
Aga sellist koorilauluelamust nagu nädalavahetusel Viljandis pole ammu saanud. Nonoh, siiski, möödunud aastal käis Eestis ju Tapiola lastekoor. Aga see poleks aus võrdlus, sest teatavasti on Tapiola suure tõenäosusega maailma parim lastekoor.
Viljandis tekitas elamuse pigem see, et esinejaid oli nii palju ja et nad olid erinevad. Mõned olid head, teised paremad, aga mõned ajasid lausa närvi. Tallinna Kammerkoor näiteks kipub kätte lausa segakooriks. Ei ole seda fiilingut. Laulud kõlasid nii, nagu tehtaks Rakvere miniviinereid - iga sõna nagu vorstike, sile ja silinderjas, kindla ja ühtlase alguse ja lõpuga. Tal on ju ometi paremaid aegu olnud? Tallinna Ülikooli kammerkoorile näis see grandprix voorus samuti külge hakanud olevat :(.
Mitte-Riinimanda oli hea. Ja siiski kerkis neid kuulates küsimus, kas see ongi koolikooride häda, et tüdrukud kõlavad hästi, aga poisid mitte nii hästi? Sellele küsimusele vastas Kuusalu Keskkooli Noortekoor, eitavalt. Neil olid poisid vähemalt sama tugevad ja see kajastus ka žürii hinnangus. Žürii tunnustuse leidis ka laupäevasel kontserdil meelde ja kõrva jäänud Rakveres tegutsev Solare.
Camerata Universitatis jäi küll tunnustuseta, kuid mulle meeldis nende versioon Pärdi Bogoroditsest rohkem kui Tallinna Ülikooli kammerkoori oma.
TTÜ kammerkoorist ma parem ei räägi ;-) "raske lõpustel, kerge ahingus," ütles Lupetta.
Ja noh, ei saa kiitmata jätta, et Grand Prix läks ärateenitult õigesse kohta.
4 kommentaari:
Huvitav tähelepanek Tallinna Kammerkoori koha pealt. Segakoor? Ehk täpsustad. Laval olijate piirarv on kooriliigis määratud ja see oli reeglile vastav. Kõlapilt? Kuulajate kommentaarid on alati kasulikud, esinemise sees olles saab vaid oletada, mismoodi kõik väljapoole paistab.
Kõlapilt jah. Kui kammerkoor on midagi ansambli ja segakoori vahepealset, siis TK on kindlasti seal segakoori serva peal. Teisest küljest, TK kõlab täpselt. Tundub, nagu oleks püüd pidada kinni sõnadest ja noodist, kuid mitte laulda laulu, mis väljendub noodis ja sõnades.
Kahjuks lauljal endal on see "rõõm", et enamus ajast on ta lava taga ja paljusid koore ei kuule. Kahte GP pretendenti ( kaks võimalust ju oli ainult) siiski kuulsin. TK kohta ütleks, et seal on häälejõudu ja inimhulka (10 sopranit!!!!!), mida ka eksponeeriti - kolm laulu neljast lõppesid ff-s. Saksa romantismis on see omal kohal loomulikult. TÜKK oli musikaalsem ja peenetundelisem, mis on dirigendi teene. Pianot on alati raskem laulda ja sellega osavalt toime tulles kergem inimesi võluda.
Ja nagu ütles üks anonüümseks jääda sooviv TÜKK-i endine naisdirigent: "Kõik peab bilansis olema".
Postita kommentaar