KÜKK sai 10 aastat täis. Sellel puhul korraldati dirigentide paraad ja repertuaariläbilõige läbi aastate. Oli see vast raske reps.
Vaughan Williams ( mu lemmik) ei kõlanud nii nagu mina ettekujutanuks. Miks ma seostan teda inglise mütoloogiaga? Midagi "Suveöö unenäo" laadset võiks olla.
Purcelli "Remember not, Lord..." - no loomulikult tahavad kõik seda laulda, aga enamusel jääb see tabamatuks imeks . Kahtlemata väga raske lugu uskmatule eestlasele.
Siis tuli romantiline Saksamaa ( M.Reger, H.Wolf) , kes veel seda muusikat Eestis paremini tunneks kui mitte Tarmo Vaask. Ma olen alati mõelnud, et kas Tarmol oli saksa aksent juba sündides. Igahes on see olnud viimased 10 aastat.
Vene vaimulik (mediteeriv) muusika kõlas väga veenvalt. Rahmaninov ja Tsaikovski. Lihtsalt võimas.
Kaasaegne eesti muusika ei saa üle ega ümber Sisaski. Kuid mind panid kõrvu kikitama noore helilooja Mariliis Valkoneni (1981) laulud "Kodutee" ja " Valge lind". Oi see oli ilus. Sellest tüdrukust me ilmselt kuuleme veel. Eesti laulud tulevad eestlastel ikka kõige paremini välja. Kõlavad nagu emakeeles :-)
Ja mis me üldse räägime Ester Mägi "Mõtisklustest".... Ja ikkaaaaa.... tulevad mul pisarad kurku kui ma seda kuulen. Mis hirmsat vaeva omal ajal Demokraatliku Saksmaa jaoks sai nähtud- Ja ikkaaaaa... zetkinid kotis, zetkinid kotis.. Olid ajad.
Kadrioru lossi saal on üllatavalt väike. Ülikooli aulas kõlab kindlasti koor paremini veel.
Hea on kuulata vahel ka proffide laulmist, kui nad veel harjutada ka jõukasid, siis oleks ju täiuslik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar