Seekord on mu hala kuulda võetud. Ei läind poolt päevagi, kui lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Keegi on siinsetest blogipidajatest Sigatüüka võlurikoolis käinud ja mina see ei ole.
Hommikul oli paanika-jaanika, sest kingadega lume peal käia ei saa. Kus on saapad?
Mul on ettepanek Jõulud kohe ära pidada. Hiljemalt homme õhtul, sest tunne tuli peale praegu ja lund ei jätku kauaks.

väikesed mehed
loobivad palju prahti
heledaid helbeid

Kui keegi näeb Külma Lainet, siis palun tervitage minu poolt ja küsige, millal ta siiakanti peaks tulema. Kunagi lubati, et 17ndal ja siis, et 21sel detsembril. Viimati, kui ilma leheküljele vaatasin, lubati reedeks +8. No ma tõesti ei tea, mida arvata. Äkki Naabri Valve teab.

Sel aastal tulevad Jõulud teisiti

Küsimus: kas sel aastal on üldse võimalik jõulutunnet saada? Noh kui väikseid lapsi pole, kes meeled ärevil hoiaks ja päkapikutaks kogu aeg. Tavaliselt on küll nii, et kui enne ei tule, siis peale jõulukontserti kuskil maakirikus on tunne sees. Eriti veel, kui kirikuõpetaja kutsub pärast väikesele kohvile ja vat siis peale külma kirikut soojas pastoraadimajas koos kohvi ja piparkooki süües ta tuleb. Aga no mis sel aastal toimub? Kui keegi nägi täna hommikul üle hulga aja lombil jääkirmet või kahutanud muru, siis kas sellest peaks jõulutundeks aitama? No ei. Ei aidanud ka maakirik Harju-Madisel, sest kiriku aknast siras sisse sihuke märtsipäike, pane või prillid ette. Kiriku ümber rohetas muru ja porises pori. Muidu nagu kõik kohustuslikud elemdid olid: kuusk oli, orel mängis, laulud olid ka ja tänulikud kuulajad aga no ei tulnud. Järeldus- lumi on ikka väga oluline element jõulutunde saamiseks. Ei ole lund, ei ole jõule! Või nagu ütles Baskin oma Kunstisaali sketsis, poleks poolikut olnud, poleks mitte mingit rõõmu olnud! Kas see oli nüüd kohane võrdlus?

Viimasest Glamour'ist lugesin sellise tarkuse, et kui teie palgatõusuunistus on kuskil 30% piires, siis te tõenäoliselt töötate õigel tööhohal. Kuid kui unistate 50% palgatõusust või kahekordsest palgast ... then you're overcompensating for being in the wrong job and it's time to leave. (says professional develepment consultatnt)
Kui nüüd aus olla siis, ega ma pole küll kahekordsest palgast unistanud, milleks ennast närvi ajada. Nüüd on selge siis, et ühe küsimusega, kas ma olen õiges kohas, pole mõtet oma pead edaspidi vaevata. Tegelikult on selles mõttes siiski tarkuseiva sees.

Esimest korda elus tunnen, et juhe jookseb kokku, et mul on stress ja, et ma tõsiselt enam ei jaksa ja ei taha niimoodi mitmel rindel onada, et ma olen koguaeg väsinud. Ega muidugist iga aasta ka sellist aasta lõppu ole, kus vahetub töökoht, ülemus, sisekord, nõudmised sinu suhtes tööl kasvavad (koolitused) ja samal ajal valmistud kooriga juubelikontsertideks ning annad välja CD plaadi. Kodused tahavad ka täheleapnu ja kuhu jäävad sõbrad. Kuhu jääb tervis, ma küsin? Tervis on tuksis varsti. Täna tundsin, et maa juba kõigub. Täna tegin kindla otsuse. Ühest asjast tuleb loobuda ja magama tuleb hakata varem minema.

Teaduse ja tehnika uitmõtted

Hiljuti kolades internetis sattusin ootamatult sellisesse poodi, kust saab osta iPod-i (ehheee). Nojah tehnika areneb ja mis seal ikka. Pühapäeval elektoonikapoes tuli see iPod mulle järsku meelde ja mul tekkis geniaalne idee. Võib olla on see idee juba teostatud ja mulle lihtsalt ei ole teatatud , aga ilmselt on see ka Bondi filmi järelmõju, miks see mulle üldse pähe kargas. Tähendab, kui on olemas geopositsioneeringuga mobiiltelefonid, siis miks ei võiks olla G-punkti positsioneeringuga iPodid? Vat sellised, nagu seal internetipoes, aga koos korraliku positsioneerimisega. See ei saa olla raske ülesanne. Siis lõpeb see lõputu jahumine sel teemal , et kus see G punkt ikka asub ja kas teda üldse igal naisel on jne jne. Muidugi kui on olemas E ja F ja muud punktid, siis tühja sellest G punktist. Liiga tähtsaks on see punkt tehtud. Muud midagi ma ei tahtnud öelda. Või kui siis ainult seda, et ma kujutan ette, kuidas J.Bond seda edukalt järgmises filmis bonditüdruku peal kasutada saaks. See peaks olema tühitähi enda südame defibrillatsiooni kõrval.

Kui Triibiku arvates on olemas blogipidamatus või blogorröa, siis mul on praegu ilmselt blogipeetus. Uudiseid lugeda ei jõua või ei viitsi lihtsalt. Laps on mul mitu korda mõistlikum ja täiskasvanulikum kui ema. Kaevtaa pole midagi.
Kurta ka nagu midagi pole. Või kui siis selle üle, et miks selline müstilise häälega laulja nagu Alyth Mc Cormack, kes laulab gaeli keeles, annab kontserdi kesknädala õhtul kl.22 Viru Keskuses. Miks nii? Praegu jäid korraldajad ilma kahe fänni piletirahast.
Kuulsin teda esimest korda kuskil 5 aastat tagasi TÜ aulas ja sattusin suurde vaimustusse. Tuulasin internetis ja kuulasin sinna riputatud saundträkke. Tänaseks olen suutnud muretseda ( nagu eesltastele kohane) kaks plaati. Ühe sai Kiisik Londoni suurimast plaadipoest ja teise.... sellega sai nalja. Sattusin 1,5 aastat tagasi Glasgow linna ja mõtlesin, et no kui ma ei saa seda Sotimaalt, et kust siis üldse, aga võta näpust. Esimeses plaadipoes teda isegi ei tuntud. Tähendab mina pidin tutvustama neile. Teises näkkas viimase plaadiga letil. Igatahes ma väga soovitan folkmuusika gurmaanidele. See pole ehe folk, vaid erinevate stiilide maitsekas kombineerimine, aga kõik käib gaeli keeles, mis on eriti võluv. Mul on nõrkus igasuguste kelti keelte vastu lihtsalt.

Tulevikumälestus 28.11.2006

total traffic jam
the central part of tallinn
is full of bushes

Niisiis...leidsin paranka blogist selle

You Are a Pundit Blogger!

Your blog is smart, insightful, and always a quality read. Truly appreciated by many, surpassed by only a few

What Kind of Blogger Are You?

Mõtlesin ka ennast kui blogijat identifitseerida ja nagu juuresolevalt pildilt näha, siis tegelikult ma olen hoopis mees. Täpsemalt mingi bandiit-blogija!? Mida paganat see Pundit muud peaks tähendama? Natuke otsimist ja olge lahked - (India) õpetlane, brahmaan, arvamusavaldaja. No ma tänan, see on nüüd küll natukene liiga suur vastutus. Aga see soovärk ei olegi nii vale tegelikult. Teine-poolblogija on ju mees.

Hunt l(L)aevas, laev põhjas

Kas ma võiksin nimetada ennast ettekuulutajaks?
Palun väga, loomad on laevas jälle pahandust teinud. Millest meil alles hiljuti juttu oli ja ma ütlesin, et ma tulen sügisel tagasi. Ja tulingi!! Ainult, et nüüd läks õige märuliks.
Kuid ilma naljata! Vaadakem kahe loo pealkirju:
"Karu ja hunt ülbitsesid Laevas" 16.06.2005 Postimees ja
"Rootsi ametiühing: laeval mürgeldasid Pant, Hunt ja Mehtonen" 08.11.2006 Postimees
Hämmastav sarnasus.
PS! Kas keegi teab, mis loom see mehtonen on?

Viimane, mida proovida

"Soovite ehk kokakoolat, härra Elderly?"
"Tänan, ei, ma olen elus juba kõike proovinud. Isegi kokakoolat."

Täna sain Inglismaalt tellitud erialase ajakirja ja ümbrikul oli minu nimeks kirjutatud Ms Kaidi Hunter. See on tõesti seni parim.
Must hunt! What did I say?
Huvitav oleks teada, kuidas teie nimesid on väänatud?

Kas teist keegi aru sai,
kuhu Ruhnu karu sai?

Mina ei saa enam midagi aru. Minuarust käis kevadel jutt, et see on Läti karu, kes ujus Eestisse aga nüüd selgub, et vist hoopis Eesti karu, kes ujus Lätti. Olgu kuidas on, peaasi, et ta pole Vene karu ja see on üsna selge. Vene karukogukonnal on geneetilised erinevused, lohutab Postimees.
Üks on kindel, et Eestis on 600 karu ja Lätis 8 (luuserid). Huvitav kuidas seda piiri suudetakse hoida, et kas see on meie piirivalve hea töö tulemus. Piir peab hästi.

Sõprus oktoobris

see on meeletu
müümise kunst ja veelkord
kaks kolme vastu

Tänu Triibikule sain lõpuks vastuse küsimusele: miks ma ei suuda lugeda üle ühe raamatu aastas. SEST, ma koristan liiga palju. Mul on valida kahe aia, kahe korteri ja ühe maja vahel. Muidugi on teoreetiline variant koristada veel ühes majas. Okei, okei ma ei ole nendes korterites ja majades ju päris üksi. Teised ikka koristavad ka, aga ma tunnen endal selles koristusaktsioonis päris suurt osa ja vastutust. Tegelikult on nii, et kui tuba on korras siis tekib harmoonia ja rahutunne, isegi turvatunne. Igatahes meeletu rahulolu ja selline zen-olek. Aga kui korrast ära, siis ma ei saakski mitte millelegi keskenduda. Sihuke rahutu olemine on. Ei oskagi seletada. Kuskil kuklas vasardavad kõik tegemata kodutööd ja ma ei saa sinna mitte midagi parata.

Nüüd ma tean, mis mul aiast veel puudu on. Küll ma olen seal käinud ringi ja mõelnud, et midagi nagu oleks veel vaja. Vot sellist multifunktsionaalset pesakasti oleks vaja. Ja seda ja ja seda. Ma tahaks kohe näha, kas varesed jätavad meie õunad puu otsas rahule või mitte. No see minibaar linnupuuris on muidugi TASE! Kõnnid aias rehaga ringi, väike lonks viina aga milleks need martsipanmunad, ma ei saa aru. Kas nad peavad lindu lolliks vä? Ja need loomad! See annab Kreisraadiole silmad ette küll. Nagu Ants Kantoss, kes tok-tok-tok topiseid teeb. Aga kui nüüd arutleda, siis minibaari kasutus langeb ikka väga ebasobivale ajale- kuskil oktoobrist aprillini ainult. See pole just kõige mõnusam aeg Eesti kliimas. Niiet 399 krooni jääb alles.
Kas Saksamaal tõesti on selliste aiakaunistuste järgi nõudmine, mind hakkas kohe huvitama.

nädala mõtted

Head mõtted, need tulevad Rain Simmulilt:
Esimene: "Ma kardan, et inimene ei muutu ajakirjandust lugedes õnnelikumaks. Lehelugemine võtab aja mingi lihtsa ja loomuliku arvelt".
Täpselt! Just minu mõte. Sellepärast ma ei loe lehti enam ammu muul ajal kui ajal, mis nagunii raisatud näiteks rongi- või bussisõidule ehk siis kohvijoomisele. Sest üliharva loen ma sealt midgagi tõepoolest endale vajalikku.
Teine: "Kui on võimalik kellelegi eneseusk tagasi anda, siis püüdke seda teha." Siin pole midagi lisada.

Superkoolitus

IN VAIN WE TRUST

Saateviga

Kas teil on olemas oma nö. kultusetendus - teatrietendus, mille tekst on suurest vaatamisest pähe kulunud? Jajah, paljud ütlevad siinkohal kindlasti "Armastus kolme apelsini vastu", aga minul on selleks etenduseks "Saateviga". Vähe sellest! Argielus see tekst lausa segab mind ja aeg ajalt ma kipun rääkima "saatevea keeles". See kõik algas juba kui ma olin 13 aastane. Sellest ajast saati on meil kodus käibel killud a la 'kala on üllatus' või, et 'kas inimene tõesti ei tunne, kui ta istub telelehe otsas' või, et 'kuidas võivad koid ühe smokingi ära süüa' või, et 'riietuda tuleb alati vastavalt aastaajale'. Mul on lapsepõlvest sõbranna, kellega me võidu Saatevea repliike "tulistasime" ja pidime naeru kätte surema. Siiamaani kohtudes küsime, et 'kas sa kala kõrvale kartulisalatit tegid' ja 'kas see on jõe või järve karpkala'. Kuid ega mul peale oma pere ja tema kellegi muuga seda nalja visata pole. Vahest ma lähen kodus sujuvalt Saatevea tekstile üle ja saan aru Kuutrolli juhmist näost, et midagi läks vist jälle nihu. Noh nüüd on ta selle etenduse ära näinud, sest Ugala võttis selle tüki oma mängukavva. Eks ma ikka kartsin pettuda, kuid pelgasin hullemat. Ei olnud viga. Näiteks Vanda osatäitja Triinu Meriste ja Saci osatäitja Maria Soomets olid isegi omaaegsetest Paluverist ja Hellenurmest paremad. Ka kunagine Ivo Eensalu oma mõmmihabemega ei sobinud kuidagi 18 või 19 aastast mängima. Justnimelt 18 võ 19, sest etenduse ajal me ei saagi teada, kui vanaks ta sai.

Uhh tegelikult ma olin terve esimese vaatuse lausa pinges, umbes nagu lapsevanem, kelle lapsele on antud lasteaia jõluetenduses peaosa. Kas on ikka tekst peas ja kas nali tuleb ikka välja. Nojaaah. Ega ikka ei tulnud küll. Alguses olin kohe pahane, sest osa teksti oli välja jäetud, kuid see polnud peamine. Hoopis halvem on see, et komöödia lavastamine ei ole käkitegu. Puudusid vajalikud pausid, et nali mõjuda jõuaks, et inimene aru saaks, mis nüüd öeldi. Kohe sõitis teine tegelane talle oma repliigiga sisse. Nagu kiire oleks kuhugi. Ruttu, ruttu lõpu poole. Ma pidin mitu asja pärast Kuutrollile üle seletama, et ta aru saaks, kus see naerukoht siis oli. Tähendab, et selles etenduses ei olnudki, aga tegelikult pidi olema. Niiviisi. Samas ma ju ei tea, kumb koosseis (1979 aasta või 2006 aasta) originaalitruum oli. Igatahes teises vaatuses ma rahunesin ja suutsin juba asja nautida ja naerda ka. See, kel tükiga nii isiklikku seost pole, võib julgelt vaadata. Olgu öeldud veel, et kõige nõrgem osatäitmine oli Leila Sääliku pereema ja Ott Aardam pingutas härra Kristost mängides üle, muud hullu polnudki. Vat lavastajakätt oli vähe tunda. Matvere on tore laulja, saatejuht ja näitleja, aga lavastajaks siiski õpitakse, mitte ei hakata.

Et mis siis on selle tüki võlu? Aga vat see, et tegevus toimub 1969 aasta Ungaris, kuid sellest pole üldse aru saada. Samahästi võiks olla see 1979 aasta Eesti või 2006 aasta Eesti. Teema on igihaljas.

Isegi "madin Palestiinas" on alles. Hirrrrmus madin.