2006-04-28

Pärast Maamessi Tartus valdas meid suur maaharimise tung. Muude seemnete ja sibulate seas sai ostetud ka basiilikuseemneid. See on kõik sellepärast, et Kiisik pole varsti enam midagi ilma basiilikuta nõus sööma. Kas teadsite mitut sorti basiilikut üldse on olemas? No kuus vähemalt- sidrunbasiilik, roheline basiilik, punane basiilik, tai basiilik, magus basiilik ja siis mingi laialehine variant. Kunagi avame basiilikurestorani. Hah. Aga tore oleks muidugi kui kõik üles kasvaksid ja kui siis tõesti ükskord nad ka kuivatatult köögis topsides seisaksid. Kas basiilikul ja basiilikal on ka mingi seos? Võiks ju olla.
Niiet kolm päeva me siis nüüd külvame seemneid, paneme maha sibulaid ja istutame taemi. Sõnaga "taemed" seostub mul hoobilt O.Lutsu "Kapsapea", mis oli lapsena üks mu lemmik lugemine mingist vanast eestiaegsest lugemikust. Meil on kodus see juba vana parool, et kui miski kultuuri kasvatamine järjekordselt untsu on läinud, siis põhjendus on: "taemed noh!" (nagu tutiga täid you know)

2006-04-21

Ise Shakespeare ja ropendab?

"Naisakadeemik Heloise Senechal on teinud seni kõige põhjalikuma uurimuse, et leida Shakespeare’i teostest seksuaalseid vihjeid ja peldikuhuumorit. 'Shakespeare’i näidendid on nilbusi täis,' ütleb Senechal. 'Üksnes vagiina kohta olen leidnud üle saja termini.'", kirjutab Eesti Ekspress.

Hakkasin huvi pärast otsima, kes see naisakadeemik selline on ja mida ta siis tegelikult väidab. Ei pidanudki palju vaeva nägema, et teha kindlaks, et Héloïse Sénéchal pole mitte akadeemik, vaid parimal juhul doktorant Warwick'i ülikoolis. See muidugi ei kahanda tema tulemuste väärtust, aitab ehk meeles pidada, et ingliskeelse sõna academic vaste eesti keeles pole mitte 'akadeemik', vaid 'teadlane' ja et inglise keeles kasutatakse akadeemiku vastena eelkõige sõna academician.

Kahjuks ei leidnud tööd ennast, küll aga artikli "Observeris", samuti vastuse kirjade rubriigis, kus David Whittaker tuletab meelde, et kõik toodud näited on juba 1996. aastal ilmunud Gordon Williamsi teoses A Dictionary of Sexual Language and Imagery in Shakespearean and Stuart Literature.

Siiski oleks huvitav teada, mis meetodit ta kasutas ja millistele tulemustele jõudis, peab vist hakkama Héloïse meiliaadressi otsima ;-).

2006-04-20

Jaak on hoopis Jaana?

Voi pettymystä, ütleks põhjanaaber. Samas kui järele mõelda, siis on hoopis rõõm. Kui käis kõlakas, et Jaak ja Tooni polegi sel aastal enam paar, siis ma olin kurb. Kõik illusioonid kurgede eluaegsest truudusest purunesid. No nüüd on lootus uus. Selgub, et mehed ornitoloogid (ma olen alati mõelnud, et miks enamus ornitolooge on mehed), ei saanud korralikult linnu sugu määratud. Kui mu mälu mind ei peta, siis saates Kahvel käis küll juttu lausa kromosoomide määramisest. Nüüd saimegi kodumaise seebika: Jaak ja Tooni on võib olla hoopis õed! Ja ärge palun pange teinekord emasele kurele sellist kurejuttu suhu:
Tuju tegi rõõmsaks teadmine, et ehk kallis kaasa on juba kodus, teisalt puges hinge kahtlus, et ehk on mõni mu liigikaaslastest mu kodu hõivanud. Kuid ega ma karda, siis õiendame arved meeste kombel, jõuga. Või äkki on mõistlikum džentelmenlikult taanduda
Muide sel juhul võib ka Tooni vabalt isalind Toomas olla. Ei, õed on ikka vist loogilisem. Miks nad muidu rändu koos alustasid?

2006-04-19

Meie koorist on saamas Paul Ruudi Kergemuusikakoor, kes mulle lapsena jubedalt meeldis. Reklaamiklubis esinemas. Kuid vahelduseks on nii mõnus jazzi ja bossat laulda. Koos Uno Loobiga muidugi. No mis me räägime üldse. Elu tipphetk laval on saavutatud. Oleks pidanud ikka jazzilauljaks hakkama. Ega ma päris omast peast seda ka välja mõelnud. Kui vana kuulus ooperilaulja mõned head aastad tagasi samad sõnad lausus, siis midagi on vist ikka..... kaduma läinud.
Aga Uno on uskumatu mees. See hääl ja see vanus küll kokku ei klapi. Ei mingit kalmertennossaarelikku väristamist. Nii siiras, nii emotsionaalne, nii lapsemeelne, nii rõõmus ja humoorikas. Ainult nii saabki selles vanuses veel nii heas vormis olla.

2006-04-18

Tallinna Vanalinna on ilmunud tapasbaar!
No lootkem parimat. Kõik Tallinna kreekapärased restoranid nö tavernid on küll Kreekast kaugel. Tegelikult ongi ju.

2006-04-14

Pasha

Kiisik hakkas mulle juba veebruaris seda pashajuttu ajama. Ma soovitasin ikka lihavõtted ära oodata, et noh ikka paastu ajal ei saa nii rammusat toitu süüa, aga ju see tuli tal sellest, et haiglas voolikute all olemine ongi üks suur paast.
Niisiis kaevasin välja targu ammu juba varutud pasharetseptid, mida ma polnud aga veel kasutanud.
See siin KODUKIRJAST

400 g kohupiima
150 g võid
1dl suhkrut
2 munakollast 2 spl apelsinisukaadi
1dl rosinaid
1 dl vanillisuhkrut
Kaunistamiseks:
kumkvaate, limkvaate või muid puuvilju!

Eksole. Kas nii on siis vaja ehmatada perenaisi? Tegelikult me purskasime Kiisikuga lausa südamest naerma. Kumkv... mida ? ja limkv.... mida?

Kumkvaadi leidsime internetist kerge vaevaga. Nagu arvata oligi, on viljal ka eesti keelne nimetus kinkan (kinkanipuu vili).
Limkvaadi kohta võib aga ainult ise oletusi teha, et ilmselt on ta laimi ja kumkvaadi ristand. Mind haaras hasart. Tavaliselt aitab taimenimede andmebaas. Ja siin, palun valik tsitruselisi: hapulaim=limonell, maguslaim=limett ja peale selle pomel, pergamott, pomerants, apelriin (aplesin+mandariin), veriapelsin, harilik sidrun, klementiin, tangeriin, greip(mitu sorti), satsuma, vilking, ugli. Vohh! Kinkan sinna perekonda üldse ei kuulugi ja limkvaat puudub.. Aga mis võiks olla siis limkvaadi eestipärane nimi, kui ta on hapulaimi ehk limonelli ja kinkani ristand? Limkan?
Arvake ära, mis nime all meie kaubandisvõrgus kinkaneid (kumkvaate) müüakse? Nagu karta oligi - kumquats. Aravake ära, kas limkvaate üldse maarjamaal müüakse?

2006-04-12

Ühistranspordi needus

Ma ei jõudnud hommikul seda artiklit lehest lugeda. Kiireks läks. Selle eest tehti mulle bussis asi kohe puust ja punaseks. Justnimelt punaseks. Teisest peatusest tuli peale tugevate viinalõhnadega mees, keda ma riietuse põhjal pidasin alguses Falcki meheks. Liba falkimehel oli käes lahtine mahlapakk ja ta potsatas istuma. Mina seisin, kuna vabu kohti polnud. Järgmise peatuse järel aga lajatas nii pikk kui lai bussipõrandale ja mul oli veel heameel, et napilt alla ei jäänud. Ja mis juhtus? Pakist läigatas tomatimahl mu mantlile. Ma olin keeletu. See ületas mu ootused täiesti. No mida siin öelda ongi ja ega purjus inimesega ei diskuteeri eriti. Ja ega ei olnudki teha ega öelda midagi. Mul oli kotis ainult üks salvrätt ja sellega ei teinud suurt midagi, aga mitte keegi ei pakkunud ka abi. Mis seal ikka. Pidin niimoodi tööle minema. Pargi tänaval aga hõikas mind meesterahvas, kelle silma mu mantel riivanud oli. Teil on mantel must! ( ha ha, aprillinali). Ütlesin, et MA TEAN. Siis ta kahetses, et ikka lund maas pole muidu ta teeks mantli puhtaks. Edasi kõndisime sõbralikult koos ja arutasime ühistranspordi "võlusid". See sõit läheb mulle ilmselt keemilise puhastuse hinna maksma. Siinjuures võiks juba kaaluda autoga tööle sõitmist. Tuleb autokooli minna.

2006-04-04

Kammerkooride konkurss

Viljandis, sel nädalavahetusel, teadagi. Ma pean enda vabanduseks ja õigustuseks kõigepealt ütlema, et pole kooris kunagi laulnud (ma saan aru, et autentseid regilaule esitavad kollektiivid ei tule arvesse ;-)

Aga sellist koorilauluelamust nagu nädalavahetusel Viljandis pole ammu saanud. Nonoh, siiski, möödunud aastal käis Eestis ju Tapiola lastekoor. Aga see poleks aus võrdlus, sest teatavasti on Tapiola suure tõenäosusega maailma parim lastekoor.

Viljandis tekitas elamuse pigem see, et esinejaid oli nii palju ja et nad olid erinevad. Mõned olid head, teised paremad, aga mõned ajasid lausa närvi. Tallinna Kammerkoor näiteks kipub kätte lausa segakooriks. Ei ole seda fiilingut. Laulud kõlasid nii, nagu tehtaks Rakvere miniviinereid - iga sõna nagu vorstike, sile ja silinderjas, kindla ja ühtlase alguse ja lõpuga. Tal on ju ometi paremaid aegu olnud? Tallinna Ülikooli kammerkoorile näis see grandprix voorus samuti külge hakanud olevat :(.

Mitte-Riinimanda oli hea. Ja siiski kerkis neid kuulates küsimus, kas see ongi koolikooride häda, et tüdrukud kõlavad hästi, aga poisid mitte nii hästi? Sellele küsimusele vastas Kuusalu Keskkooli Noortekoor, eitavalt. Neil olid poisid vähemalt sama tugevad ja see kajastus ka žürii hinnangus. Žürii tunnustuse leidis ka laupäevasel kontserdil meelde ja kõrva jäänud Rakveres tegutsev Solare.

Camerata Universitatis jäi küll tunnustuseta, kuid mulle meeldis nende versioon Pärdi Bogoroditsest rohkem kui Tallinna Ülikooli kammerkoori oma.

TTÜ kammerkoorist ma parem ei räägi ;-) "raske lõpustel, kerge ahingus," ütles Lupetta.

Ja noh, ei saa kiitmata jätta, et Grand Prix läks ärateenitult õigesse kohta.

2006-04-03

Puhkepäevad veetsime kõik Viljandis

No mida sinna talvel (olgem ausad) minna? Kuid laulurahvana on ikka hirmus kihk meil võidu laulda ja vaadata, kes parem on. Üle kahe aasta toimub selline üritus juba 9-ndat korda.
Seekord Viljandis.
Raske lõpustel, kerge ahingus.
Suure töö tulemusena B kategooria II koht.
Sel aastal oli taidlejatel lusti rohkem, kui tunamullu, sest lõpuks ometi soovitati muusikaasutuste kooridel targu mitte osa võtta ebavõrdsest võistlusest. Pole ju mõtet nühkida pool aastat laule ja siis tõdeda, et jah, ega me ikka konservatooriumi või muusikakeskkooli vastu saa.
Mul on lõpmata heameel, et Grand Prix läks sinna, kuhu juba ammu oleks võinud minna. Because you are worth it.;-)
Kahele suurepärasele päevale Viljandis oleks äärepealt pannud punkti visiit arestimajja avalikus kohas joomise eest (eks oli ka viimane aeg, ma ütlen). Paragraaf 70, misiganes seadusest. Ma ei jõudnud seda seina pealt ära lugeda nii kiiresti, kui kohalik jäätisemüüja tormas mulle ligi ja röögatas: "Kas tahate, et ma kutsun politsei?" Ma tõesõna ei saanud aru millepärast, kuigi Kuutroll oli just õllepudeli lahti korkinud, et valada see Löfbergs Lila logoga topsidesse. See oli söögikoht. See asus bussijaamas. Sealt sai osta praadi ja magustoitu ja karastusjooki. Kas ma oleks pidanud sööma prae kuivalt ja jooma õlut (4,7%) peale kodus kahe ja poole tunni pärast? Kas peale kodu on olemas üldse kohta, mis poleks avalik? Kui nüüd meenutada, et eelmisel nädalal elasin üle bussis Falcki piletihaarangu, mis meenutas pigem tsetseenia terroristide pantvangidraamat, siis hakkab kerkima mu pähe küsimus, et mis riigis me elame või hoopis nii, et mis inimesed siin elavad.
Õnneks ei suutnud kumbki seik mu tuju väga rikkuda. Korraks nagu jahmatas. (Miski nagu tuksatas)