Kiisiku pikk uni

"Minge, ma ei tule veel.
Kõik sai nagu öeldud vist.
Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo."

J. Tätte laulud on minu jaoks praegu nagu palve. Sel on sama suur rahustav toime, aga eriti need read, mis tulevad mull meelde, kui vaatan Kiisikut magamas pikka und.
Pärast ta räägib meile, mida nii pika une jooksul nägi.
Me kõik ootame su ärkamist. Enam ei saa kaua minna.


Elina ütles: kaisa on meil alati niivõrd kangekaelne olnud, et küllap ta sellele haiguselegi malakaga tagantjärele materdab

Orkutlased

Palun liituge kommuunitiga "Kaisa terveks!" ja uskuge kõik, et Kaisa saab terveks!!

Haiguste ravi on kontrollimata!

Mu mõttetegevuse on halvanud ainult üks mõte, kuidas saada jagu Kiisiku kopsupõletikust. Kas te teadsite , et kopsupõletik algab järsku ja kõrge palavikuga 40.0? Vot mina ei teadnud. Arvasin ikka, et paragripp. Ega ma üksi, perearst ka ikka. Aga ühes asjas olen nüüd targem ja teises ka. Nimelt kui palavik on teist ööd järjest üle 39 kraadi, tuleb häbenemata helistada kiirabi. Tulevad kohale küll ja ei pahanda. Mis neil üle jääb, kui perearst koju ei tule, enne kui pole veendunud, et asi on päris hull. Aga mida teha nädalavahetusel? Miks algavad haigused kas reede õhtul või siis ägenevad laupäeva hommikuks? Miks, Miks, Miks.....Miks on meie meditsiiniabi nii alla käinud, kui sisuliselt peaks olema edasiarenenud. Kas lohutab see, et Soomes pole olukord palju parem ja perearst ei tule seal ka ammugi koju. Ilmselt sellepärast nad nii hoolega Eesti sanatooriumides käivad, et ennetada haigeks jäämist. Aga mind see hetkel ei lohuta.

Mind lohutab ainult üks asi... kui Kaisal paremaks minema hakkab.

Koera ja Korea

Koera-aastast rääkides!
Enne Koera-aasta algust kavatsevat Kuutroll veel Lõuna-Koera maal ära käia. "Tänapäeval käiaaaksee!" venitaks hannesvõrnolikult selle piirivalveametniku häälega, kes igavusest passikontrollis inimestele passi vuntse ette joonistab. Teadagi kus. Kreisraadios.
Miks ma üheksal juhul kümnest loen korea salati ja korea toidu asemel koera salat ja koera toit? Kohe nalja kui palju. Korea salatit olen korra koju ostnud ka - ei ole minu maitse. Sõbrad lingvistid ütleksid kohe midagi sellist, et eesti keelele ei ole omane täishäälikuühend kahesilbilise sõna teises silbis või midagi analoogilist. See on minu väljamõeldis ja ma ei hakka seda praegu kontrollima ka. Igatahes nii mul on.
Kuutroll arvas laupäeval, et ta peaks ikka natuke ka koera keelt õppima, et mitte koeramaal tummahambaks jääda. Siis kui mina telekast Tsehhovi kolme õde vaatasin, määgis ja möögis koera keelt kompuutritädi matkides. Minule lähevad alati Tsehhovi näidendid väga hinge. No kellele ei läheks? Kuutrollile! Hakkasin juurdlema, et mis viga see on, ometi mehe kirjutatud tükk, mitte mingi naistekas. Mulle lähevad hinge nii Tsehhovi naiste kui meeste probleemid. Tema aga ei saanud aru, mille üle nad kurdavad. Kas on nii, et naised on oma loomult võrreldes tolle aja naistega vähem muutunud kui mehed? Mehed olid siis (no jutt on kõrgemast seltskonnast) romantilisemad, hingelisemad, aatelisemad. Kas nii?
Kompuutritädi tegi aga niivõrd naljakat häält ja Kuutroll ka, et varsti me ikkagi määgisime ja möögisime kolmekesi võidu koera keelt (korea keele hääldust noh). Mina vaatasin ikkagi kolme õde ka.

Jäneseaasta või koeraaasta

Kui minu ema kuulis, et käisin vaatamas etendust Jäneseaasta, hüüatas ta teadvalt, et tulemas on tema arust Koeraaasta. No ma ütlen! 44 aastat lasteaias töötamist ei tule kellelegi kasuks. Kuid Jäneseaasta on üks väga armas tükk. Kohe kosutav. Triibik siin ahnitses Juhan Ulfsaki omale aga mulle meeldis hoopis Jänes. No nii orgaaniline, eriti orgaanilised olid muidugi jänesepabulad. Mul on "halbu" kogemusi nende teatritega, kus publik on otse laval - seda barjääri pole vahel. No Linnateatris näiteks hakkas Elmo Nüganen mind tülitama. See oli etenduses "Ainus ja igavene elu". Hakkas küsimusi esitama ja lõpuks suudlema. Kätt, kätt, kätt, kätt loomulikult, mis teie siis mõtlesite? Pärast ma muidugi seda kätt ei pesnud tükk aega. Sellepärast ma seekord kohe keeldusin istumast kahte esimesse ritta, sest kui küsimusi hakatakse esitama (esitatatigi), siis ma ei tea õigeid vastuseid. Juhtus aga nii, et sain kohe Jänese pabulaga otsaette, põmmdi! Aga tore ikka. Aktivist Orav ja täiesti apaatne Metsmaasikas olid andekalt lahendatud. Oi palju muud ka, minge ja vaadake ise! No minuarust kiskus see loeng Kekkosest natuke pikaks (hakkas väsitama), samas oli kohti, kus ma ei suutnud veel eelmisest stseenist rahuneda, kui algasid uued naerukrambid. Ma ei ütleks, et see Vatase probleem mind isiklikult puudutanud oleks, kulus naeruteraapia siiski marjaks ära.

Your aura shines Yellow!


What Color Is Your Aura?
brought to you by Quizilla

Mul on kollane aura! Mina olen rahul.
Kollane värv on minus alati söögiisutunde tekitanud.
Auratest on saadud Triangli blogist.

Kuid siit sain teada: You taste like a salad. You are the epitome of diversity and freedom. With your mixed flavors and ability to blend with almost anything, you make people happy.

Uhhuuuuuuuuu! Jälle uus aastanumber. Küll need vahetuvad kiiresti. Alles oli eelmine aastavahetus, kõik käib nii kiirelt nagu unenäos. Nüüd on Kanutipäev ka möödas (eile) ja Jõlurahul lõpp peal. Saab jälle rahus jäneseid ja oravaid taga ajada. Huvitav, kas sellepärast on nädala pärast juba Korjusepäev, nagu veidi halvaendeliselt kumamas? Kes seda eesti rahva kalendrivärki tunneb? Tark Googel ütleb nii, et KORJUSEPÄEV
on pyha, mille kohta pole teada või säilinud pea mingit pärimust, kuigi päeva nimi on põline Järelikult tuleb ise midagi luuletada. Ma ei ole küll vägivallalemb aga kuidagi kange tahtmine on seda seostada Jõulurahu lõppemisega.