Biorobotite programmeerimine, vol. 1

Imestasin minagi koos teistega veidrate kohukesereklaamide üle. Keskerakonna kohukesed võivad ju olla tüütud ja muidu vastikud, aga kindlasti mitte lollid. Kuidas nad saavad siis nii tobeda reklaami teha, et "isegi 11 aastane laps saab aru, et tegemist on poliitilise reklaamiga"? See mõistatus vaevas mind viimasel ajal üha enam, tungides isegi unenägudesse, kus hakkas osalema veidral kombel ninasarvikut meenutav loom, kes pidevalt Buratiinot taga ajas. Kuni ma kohtasin üht tunnustatud biorobotite programmeerijat, kes mulle asja ära seletas.

"Lihtne," ütles see ka Harju Loogilise nime all tuntud tegelane. "Loomulikult nad eitavad igasugust seost. See pole ka nii märgatav, et võiks ilma pikema jututa maha kraapida. Nad pidid arvestama sellega, et see tekitab suuremat sorti meediakära."

"Nojah, aga ekspertiisid, kohtusse kaebamine..." vaidlesin vastu. "Ükski erakond ei saa lubada seda, et teda enne valimisi nii tobeda asja eest kohtusse kaevataks!"

"Kohtu veskid jahvatavad aeglaselt," vastas ta. "Seni kuni vaidlused käivad, ei ole mingit alust reklaami maha võtta."

"No aga kasu see mainene vaevalt et toob?"

"Pole vajagi. Peaasi, et meedia töötab."

"Aga pärast? Kui ikka leitaksegi, et tegemist oli eksitava või poliitilise reklaamiga?"

"Kui," vastas Harju Loogiline rõhutatult. "Ja mis siis?"

"Noh, ma ei tea... tulemused tühistatakse?"

"Just. Ja siis..."

"Tulevad kordusvalimised."

"Tulevad jah," sattus Loogiline nüüd õhinasse, "ja see võibki olla nende eesmärk."

"Kuidas nii? Mis kasu nad sellest saavad? Keegi ei hakka ju selliste lollide poolt hääletama," arvasin mina.

"Vastupidi," väitis Harju Loogiline. "See on just koht, kus hakkab mängima biorobotite programmeerimine. Mida sa rohkem mäletad, head või halba?"

"No ikka vist head."

"Novot. Inimestel ei ole ka mõne aja pärast vahet, kas mälestus on pigem halva või pigem hea varjundiga. No purjus sa ju oled olnud vahest, eks?"

Ma sain aru, et tegemist on pigem retoorilise küsimusega. "Näed nüüd," jätkas ta. Palju on sul meeles seda, kui halb oli peale purjutamist olla?"

"Ega ei ole küll. See on ikka meeles, et lahe pidu oli."

"Nojah, muidu sa ju peale esimest korda rohkem ei jooks," muigas ta. "See on nagu..." ma nägin, kuidas ta pingutas, et sobivat võrdlust leida. "... nagu astelpaju siirup. Senikaua kuni segad, on kõik ühtlane, aga lased seista, on selge vedelik peal ja paks põhjas. Samamoodi on inimestega: neile jääb meelde ainult erakonna nimi, aga mitte asjaolud, mis on aja jooksul settinud."

"Ja kui kodrusvalimisteni jääb piisavalt palju aega, siis Kohukesed võidavadki?"

"Jah. Pole üldse võimatu, et nad selle peale välja lähevadki."

"No aga mida siis teha?"

"Eh," lõi Harju Loogiline käega. "Siin pole midagi teha. Muidugi, kui oleks nii nagu sportlastega, et dopingu kasutanu diskvalifitseeritaks, siis oleks teine asi. Aga selles osas, paraku, sport ja poliitika on täiesti erinevad asjad."