2005-05-23

Mutimetroo

Elas kord mutt, kellel oli metroo minu õue peal....... Kas mitte mutid polegi metroode maaletoojad? Minu maale toojad! Eks inimene on ennegi loomade ja looduse pealt ehistusnippe üle võtnud ja neid omal moel täiendanud (termiitide pesad ja pilvelõhkujad näiteks). Jah aga paluks mitte minu maale ikkagi. Mul on siiski mutist erinev ettekujutus maastikuarhitektuurist ja ma maksan maamaksu!!! Mutilõksud on proovitud. Kasutu kraam. Mutitorud on umbes pooleteise vaksa pikkused jäigad torud, kuhu mutt kinni peaks jääma. See, kes tegi sellise mutipüüdmise vahendi, pole näinud mutikäike. Seal EI OLE 20cm pikkust sirget lõiku.

Kõik arutud loomaarmastajad nagu mu töökaaslane näiteks, palun ärge hakake mulle rääkima sellest, et mutt on armas karvane loomake ega tee kellelegi paha. Teeb küll! Ta sööb vihmausse ja mitte vähe. Vaid päris, päris, päris palju.
Järgmisena lähevad käiku (mitte mutikäiku) mutivibraatorid - sellised tuuleveskid ja kui see ei aita siis tossupadrunid! Vohh! Edasi Kentuki poisid, valu Sametnahkadele!

2005-05-20

Euroviisud

Kui Polaarkaru ( ma ei oska ju linkida :-( ) arvab, et ainus ere elamus oli rokkbande Norrast, siis minu arust tuli nägi ja tabas kohe liini Moldaavia etno-rock ansambel. See trummiga vanaema laval lisas veel erilise rosina kompotile. Meie Kaisaga igatahes väänlesime naeru käes. Ei, see oli tõesti hea. Päriselt ka. Üldse mulle tundub, et Eurovisioonil on kahte tüüpi esinejaid: ühed , kes järgivad rangelt ortodokseid eurovisioonikombeid. Selleks on siis kas üksik naine või üksik mees halamas laval pikka kuid see eest kurba laulu. Teised on pullivennad, kes püüavad üksteist veidrusega üle trumbata. Vanasti oli Saksamaa see, kes järjekindlalt kloune lavale saatis. Ajad on muutunud. No ja õige kah. Ega see songcontest ei saa siis ajale jalgu jääda. Muidu ma ei vaataks ka enam. Ikka selleks, et nalja saaks.

Olgu mis on, aga oma endist naabriplikat ja Kaisa mängukaaslast Laurat Eurovisiooni lavalt vaadata- see on tõesti midagi! See on tõesti väga JAAAAA, nagu ütles üks sakslane kunagi. Tubli Laura!!

"Wolves die alone"

WHY???
Mida hundid jälle halba on teinud, tahaksin ma küsida härra Boris Novkovicilt Horvaatia lauljalt Eurovisioonil. Hm, aga ma vist tean, milles on point. Lääne-Euroopas on tõesti vähe hunte järgi. Kui Eestis on neid erinevatel andmetel 75 - 125 , siis ma ei imesta, kui seal Horvaatias tuleb 100 ruudu kilomeetri kohta 1 hunt. Muidugi siis nad peavad vaesekesed üksi surema. Ja kas leiavadki kogu oma elu jooksul kaaslast? Nii nad välja surevad :-( Nüüh. Ega muud kui Siberisse minek. Et noh, kui ei taha üksi surra, ma mõtlen.

2005-05-18

Kuhu kaob liiv?

"Põhilise aja veedan Pattayas. Mina armastan olla mere ääres, " kinnitab Liiv ja ütleb, et ta niipea Eestisse naasta ei kavatse. (SL Õhtuleht)
Kuidas siis nii? Mis saab Pärnu ja Haapsalu linnaeelarvest kui Eestis suvitajad seda praegu loevad?

2005-05-17

Selle rahva keel ka

Ma oskan nüüd ütelda Shoti aksendiga järgmisi sõnaühendeid:
William Wallace - [seda meest võib alati mainida]
Royal Residence - ["r" tähte tuleb põristada erilise andumusega]
Disgusting - [hääldub: desgosting]
Enamasti peab kaks korda üle küsima, et jutust aru saada. Miks nad ei oleks võinud oma gaelicu juurde jääda ja jätku siis inglise keel rahule. Hääldaks ikka nii nagu kokku lepitud sai, onju.

Royal Scotland

Edaspidi ütlen Shotimaa ja mõtlen tõmbetuul. Mitte selline nagu Tallinnas majade vahel, vaid ikka kordi kõvem ja iga päev ja igal pool. Mitte ainult õues. Ikka ruumides sees ka :-). Korralikult! Nii, et saaksid nohu ja kõrvapõletiku kah.
Me siin vist ikka ei ole Põhjamaa lapsed, sest + 13 kraadiga ma omale rannaplätusid jalga panna ja traksidega top'i selga panna ei suudaks. Kuid shotlased suudavad. Olgu või jalad sinised aga vist hirmus selle ees, et võib olla ei lähegi enam soojemaks. Õnneks ei sadanud vihma. BBC ilmaneiu kilkas igal hommikul: and today we have biuuuutiful weather!

See siin on ikka üks väga hüljatud blog-spot-komm

2005-04-14

Eesti pangad

Võta üks ja viska teist, ausõna. Üks läheb ära rootslaste kätte - nad vaesekesed loodavad, et kui nad eduka panga ära ostavad ja oma mehed pukki panevad, et siis edu jätkub - ja teine läheb kätte roheliseks.

Ega siis rohelisel iseenesest ju midagi viga pole, peale selle, et ta on vast kümme korda igavam kui kuldne hobuseraud, aga igavus ei pidada pangale kahju tegema. Peale selle, et ta vähem märgatavaks muutub. Ja mida muud ta saabki taotleda sellega, kui ta hästi kõvasti 150 aastase vanaema sülle ronib. Vanaemal võib ju elukogemust kuhjaga olla, aga ikka tekib tunne, et tema paremad päevad on möödas. Ja uut informatsiooni ammutab ta mälestustest, aga mitte tänasest päevast. Kusagil mujal võib ju 150 aastane kogemus omaette väärtus olla, aga meil siin... mis aasta see oligi, millal pärisorjus kaotati? Ja mitu korda on selle aja jooksul kogutud raha lepalehtedeks muutunud?

Ja üleüldse - kellele seda imetillukest eesti pangandusturgu üldse vaja on?

2005-04-07

Nägin täna öösel unes, et.....

...Draamateatri näitleja Harriet Toompere õmbles mulle taftist maani seeliku ja pluusi. Pluus sai lai ja lohmakas. Seelik peaaegu paras, peale sissevõtuvoltide lahtiharutamist. Harriet oli närvis ja mina pahane. Küsis 200 krooni. Maksin ka, kuigi pluusi jätsin talle:-) Kas see on märk, et ma peaksin minema Tallinna Draamateatrisse vaatama tükki nimega "Õmblejannad" või on see Kaisa lõpukleidipaanika?

2005-04-05

See ei ole Aprillinali

Tallinna Ajalooinstituut vajab luukoguhoidjat!!
Ajalooinstituudi luukogude kapid on luukeresid pungil täis ja ebasobivatel hetketel tekitavad isepäised luukered instituudi töötajatele piinlikke olukordi.
Uuelt töötajalt eeldatakse korraarmastust ja pingetaluvust. Omalt poolt pakutakse ajast ja arust töökeskkonda ning vaevatud nägudega töökaaslasi.

2005-03-11

Horoskoobidieet

KALAD :sööge vähem kalureid!

LÕVID : sööge vähem misjonäre!

2005-03-09

Naistepäeva järelkaja

Mul on tegelikult naistepäeval meestest natuke kahju. Neid on ju vähem kui naisi, olgem ausad. Noh ametiasutus, kus on 40 naist ja 6 meest pole haruldus.
8. märtsi hommikul tunnevad nad kindlasti vaimset survet ja kohustust käituda naistepäevale kohaselt ehk siis kohustuslik: "head naistepäeva" , tulbike ja toost naiste kiituseks. Nad enamasti käituvad ootuspäraselt. Naistega ei maksa jamada, sellest tuleb ainult pahandust. Ohh kuidas me ikka ilma naisteta saaks!
Ma räägin seda, mida ma tunneksin kui meil oleks sama tugev meestepäeva traditsioon ja proportsioonid vastupidi. Sugude võrdsuse prinstiibi kohaselt peaks ikkagi meestepäeva taastama.
Eriti irooniline oli muidugi lugeda naistepäeva Postimehest kellegi kirjanik/filosoofi kriitikat, et EE on hambutu feminiseerunud ajaleht ja seda ei tasu ühel haritud mehel enam ka mitte 10 EEK-i eest osta, SEST naistele on oluline mood, glamuur, klats, edevus, suhted, emotsioonid ja artiklid on pigem kirjeldvad kui analüüsivad aga meestemaailm see on sirge loogika, asjalik analüüs, tõsine info ja vähem eputamist.

Oot, oot ja mitu artiklit viimases EE-s oli meeste poolt kirjutaud- 15 /16 -st. Järelikult hambutud mehed.
Mehed, mehed võtke ennast kokku, palun. ;-)

2005-03-03

Kui arvutil oleks hing...

Siis kus see asuks? Monitoris, mis sind üksisilmi jõllitab? Klaviatuuris, mis on pidevalt su näppida? Vaevalt, need ju perifeeriaseadmed. Protsessoris? No aga see pole ju midagi püsivat, lahendab ainult etteantud ülesandeid, ja operatiivmälu kustub ka kohe... Ei. Ainus võimalus on kõvaketas. Nii et kandke oma arvuti hinge eest hoolt ja tehke ikka päkapikutusi.

Ja kui teil juhtub olema mitu operatsioonisüsteemi, siis on põhjust ette vaadata enamgi veel, siis on teil tegemist skisofreenikuga!

2005-02-23

24 miljonit paberarvet aastas

Suutsin ennast paar päeva tagasi tõsiselt välja vihastada. Katsed arvelt sularaha välja võtta tõrjus pangaautomaat nüri järjekindlusega, väites, et arvel on raha vähem kui küsitud. Kui ma tellerile ATMi peale kaebama läksin, siis selgus kurb tõsiasi - arvelduskrediidi leping lõppenud, vaja pikendus teha.

"Kas te siis KIRJA selle kohta ei saanud?" küsis teller.

"Kirja?" Vastasin mina. "Ma olen kõik meilid hoolikalt läbi lugenud, ma ei mäleta küll, et mulle pangast ühtegi saabunud oleks."

"Ei," vastas teller. "Kirja, noh, päriskirja."

"Paberil kirja?" küsisin mina, kahtlustades halba nalja ja silmitsedes sealsamas kõrval seisvat reklaami, millelt võis lugeda: Eesti inimestele saadetakse ca 24 miljonit paberarvet aastas. Kõik need mahuksid lahedalt ühele arvutikettale.

"Ei. Sellised teated lepingute kohta saadetakse eranditult kirjaga."

"Te naljatate," arvasin mina, kõõritades uuesti reklaami poole. E-arve aitab kodu korras hoida.

"Ei-ei, selline on panga poliitika."

"Tore, et personaalsed pakkumised, a-la tellige otsekorraldus, tulevad mulle panga avaleheküljele, aga eluliselt oluline teave tigupostiga?"

Teller laiutas käsi.

Minu vaimusilmas hakkas kuju võtma oranž tigu, kes sinise üleõlakotiga postkasti poole roomas. See kujutluspilt kaasas ma pangast lahkusingi. Ei osanud enam midagi kosta, ja nii jäigi neile ütlemata, et mul elab postkastis hunt. Päris paberihunt. Kõik, mis on ümbrikus või läikival paberil, haarab lennult ja jahvatab väikesteks tükkideks. Nii umbes 3x4 millimeetrit. Mis teha, peen hunt, pangakoolitusega.

Aga intelligentne on teine, sõprade saadetud postkaarid jätab puutumata, või siis ehk kortsutab, aga õige vähe.

2005-02-18

Kümme KÜKKi Kadrioru lossis

KÜKK sai 10 aastat täis. Sellel puhul korraldati dirigentide paraad ja repertuaariläbilõige läbi aastate. Oli see vast raske reps.
Vaughan Williams ( mu lemmik) ei kõlanud nii nagu mina ettekujutanuks. Miks ma seostan teda inglise mütoloogiaga? Midagi "Suveöö unenäo" laadset võiks olla.
Purcelli "Remember not, Lord..." - no loomulikult tahavad kõik seda laulda, aga enamusel jääb see tabamatuks imeks . Kahtlemata väga raske lugu uskmatule eestlasele.
Siis tuli romantiline Saksamaa ( M.Reger, H.Wolf) , kes veel seda muusikat Eestis paremini tunneks kui mitte Tarmo Vaask. Ma olen alati mõelnud, et kas Tarmol oli saksa aksent juba sündides. Igahes on see olnud viimased 10 aastat.
Vene vaimulik (mediteeriv) muusika kõlas väga veenvalt. Rahmaninov ja Tsaikovski. Lihtsalt võimas.
Kaasaegne eesti muusika ei saa üle ega ümber Sisaski. Kuid mind panid kõrvu kikitama noore helilooja Mariliis Valkoneni (1981) laulud "Kodutee" ja " Valge lind". Oi see oli ilus. Sellest tüdrukust me ilmselt kuuleme veel. Eesti laulud tulevad eestlastel ikka kõige paremini välja. Kõlavad nagu emakeeles :-)
Ja mis me üldse räägime Ester Mägi "Mõtisklustest".... Ja ikkaaaaa.... tulevad mul pisarad kurku kui ma seda kuulen. Mis hirmsat vaeva omal ajal Demokraatliku Saksmaa jaoks sai nähtud- Ja ikkaaaaa... zetkinid kotis, zetkinid kotis.. Olid ajad.
Kadrioru lossi saal on üllatavalt väike. Ülikooli aulas kõlab kindlasti koor paremini veel.
Hea on kuulata vahel ka proffide laulmist, kui nad veel harjutada ka jõukasid, siis oleks ju täiuslik.

2005-02-15

Naised saunas rääkisid

1.naine: Kas te nägite eile Miljonimängus 2000 eeki küsimust- kes on Terry Pratchett? Mees vastas , et väljamõeldud kirjandustegelane :-D
2.naine: Issand jumal!
3.naine: Apikene!
2. naine: Ta on ju maailmakuulus kirjanik!
1.naine: Nojaanoh
3.naine: Mida ta kirjutanud on?
2.naine : Väga produktiivne kirjanik on. Rohkem vihjeid ei anna ;-)
3.naine: Ei tea. :-(
2.naine : Harry Potteri noh, kuidas sa ei tea?
3.naine : Mida!! Selle kirjutas ju Rowling!
1.naine: KETTAMAAILMA LOOD!
2. och 3.naine: Ahsoo!
1.naine : :-S

2005-02-11

Kukk nõuab teri

Kukk nõuab teri. Ja kui talle neid ei anta, siis on ta lahkesti nõus ka karmimaid meetmeid kasutusele võtma. Lihtsalt üks "pliu" ja teri kuipalju. Oleks siis, et mingi nähtav põhjus või nii. Ei. Lihtsalt niisama.

Igatahes näeb minu auto tagaluuk nüüd välja nagu mõni moodne kunstiteos. Muidu poleks ju vigagi, aga peeglisse vaadates tundub, nagu sõidaks kilekotis.

Nii et kui keegi vajab suuremal hulgal klaashelmeid, siis andku teada. Nii umbes hernetera suurused. Olen neid lahkelt nõus peotäie kaupa loovutama, mõõduka tasu eest. Sobivad väga hästi alanud kukeaasta suveniirideks. Esialgu neid veel jätkub. Nii umbes ühe tagaklaasi jagu.

2005-02-03

Lapsesuu ei valeta

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Laura Ennet (19) meditsiiniajakirjas “Kroonika” (muutmata kujul) :
-Mulle ei meeldi olla äraostmatu. (nonii palju pakute)
-Minu kohustuseks on näiteks võtta vastu uusi liikmeid. Ja neid ka värvata. Ma olen hästi aktiivne, kutsun kõiki, aga kõik ei taha tulla. Ma ei tea, miks, ei viitsi vist jamada.
-Olin viieaastane, mängisime Edgariga (Savisaare poeg) palli ja korraga läks pall katki. Olime kohutavalt õnnetud. Ja siis läksime Edgar Savaisaare juurde, kes tegi oma kabinet-toas tööd. Ta võttis meie palli ja puhus täis. Me olime nii õnnelikud! ( Suur Lenin sa oled üllas...)
-Ja veel linnapea Tõnis Palts. Ma ei saa üldse aru, kas ta ongi linnapea. kas ta üldse tööl käib?!
-Varem õppisin Tallinna Ühisgümnaasiumis, aga seal kohe üldse ei meeldinud. Õpetajad kiusasid ja mõnitasid. Ema käis koolis rääkimas, aga siis hakkas õpetaja ema sõimama. Nii loll õpetaja. Sellepärast tulingi ära. Uues koolis läksid hinded paremaks ja ma sain asjadest hoopis teisiti aru ja hakkasin paremini mõtlema.
-Abikaasa töötab Printalli trükikojas, aga ametinimetust ma ei tea, need on nii keerulised.
-Kas minust võib saada Eesti esimene naispresident või naispeaminister? kes teab… aga vist mitte. Nii kõrgel kohal ei tahaks olla. Aga võibolla tõesti.
-Kui ma midagi kuulen või näen, lähen nii närvi. Lobajutu ajamine on absurde.
-Vene keelt räägin eakaaslastest paremini. Inglise keelt ka, aga muidugi mitte nii hästi, kui inglise filosoofid.
-Psühholoogist sugulane Jüri Ennet on oma patsientidest väga huvitavaid jutte rääkinud. (no comments )

Kes oli see

Kes ütles, et unenäod on une kirjandus?

Mina nägin täna hommikul vahetult enne ärkamist und, millest võiks lausa stsenaarijumijupi kirjutada. Mõjutajaks oli kahtlemata õhtul ühe kõrvaga kuuldud ja silmanurgast nähtud Nip/tuck'i osa.

Ma olin täpsemalt määratlemata kaaslasega ühes välikohvikus või -baaris. Millegipärast suhtlesin baaridaamiga rohkem, kui kohvi või veini tellimiseks hädavajalik, ilmselt oli ta kuidagi tuttav. Seepeale tegi solvunud nägusid üks meesterahvas, kellest ma ei saanud aru, kas ta oli kohviku töötaja või ka lihtsalt külastaja. Ta oli nagu teiselpool letti ja polnud ka. Välimuselt oli ta Julian McMahoni moodi, ainult et kuidagi loppis või peksasaanud. Kui ma baaridaamile seda mainisin, siis vastas ta, et jah, tõepoolest meenutab ta dr Christian Troy'd.

"Ja kui meie tegevus toimuks mõnes filmis, või mis veel hullem - seebiseriaalis," lisas ta, "siis võiks öelda, et tegemist on sama näitlejaga."