püha ERSO kiusamine

Mis mind lahvatanud orkestriskandaali puhul kõige enam imestama paneb, ei ole mitte Järvi ahnus ega Siitani mõõdutundetus (loe südametunnitsuse puudumine), vaid hoopis see, et ERSO ja kultuuriministeeriumi vaheline tüli hoiab uudistes esikohta juba nädal aega. See on uskumatu, arvestades seda, kui palju inimesi Eestis tegelikult üldse ERSO kontserte külastab. Minu arust see ei ole praegu Eesti kõige põletavam küsimus. Samal ajal kutsub õiguskantsler üles minema inimesi aktsiaseltsi Tallinna Vesi vastu kohtusse ja majandusministeeriumis on kuriteokahtlused. Riigikogu ei saa kokku 2011 aasta eelarvet.
Rahvast aga huvitab hoopis miski muu. Teda huvitab ilmselt, kes oli Laine Jänes eelmises elus (parafraseerides Kreisraadiot, mis tegelikult ongi elu ise).

Kui vaadata kommide arvu, siis niipea kui tuleb uus ERSO teemaline lugulaul, ilmub selle taha varsti 100 kommi. Samas vesi, mis puudutab igat tallinlast, kogub sama ajaga 20 kommi.
Ma pean enast üsna kultuurilembeseks inimeseks. Teen igal nädalal vähemalt korra midagi kultuurset. ERSO ei ole ainus kultuuri edasikandja Eestis. Meil on nii elujõuline rahvakultuur, tohutult isetegvuslikke kollektiive ja poolprofesionaalseid kollektiive, kelle tegevus on väga kõrgel tasemel, aga nad ei saa sellee eest palka. Mina leian omale pidevalt hingetoitu, aga vat jah, ERSO kontserdil käisin vist viimati 31.12.1999.
Ütlen ausalt, et mulle pole küll oluline, et just Järvi siin dirigeeriks. Kui ikka võimalusi pole, siis saab ka muudmoodi. Eestis on palju andekaid dirigente.
Ma ei saa aru miks rahvas nii leilis on selle ERSO küsimusega? Kas sellepärast, et saaks ühte poliitikut, sindrinahka, tampida? Materdada nagu karuputke.
Selle mõtteni viis Kivirähk 20.11:

Õieti tundub, et paljude inimeste meelest poliitika ainult põrgulistest koosnebki. Nemad pole majesteetlikud, vaid meenutavad pigem naksikesi, kellest on oma Võrumaa lugudes kirjutanud Juhan Jaik: tillukesi paharette, kes elasid põrandapragudes ja tegid sirisevat häält nagu rohutirtsud. Nad polnud just lausa ohtlikud, aga tüütud igal juhul. On päris selge, et ükski endast lugupidav inimene ei soovi selliste jeekimitega tegemist teha.

Ükskõik, et päevavalgele tulnud puudujäägid peaksid Siitani poolset kaalukaussi alla vajutama, on rahvas valdavalt tema poolt. Kõik on loomulikult kinni makstud ja reformarite käsilased. Poliitik on apriori halb ja valelik. Edasikaebamisele ei kuulu.

Mina arvan, et selle teema võiks uudiste esikümnest nüüd välja võtta ja lahendada meediaväliselt, sest meedia ise näitab ka asju parasjagu selles valguses, mis kõmurikkam on.

Huvitab veel, et kas ilmub välja ka see kodanik, kes on Neeme Järvi suuvoodriks Eestis. Kes hoiab teda pidevalt kursis kõigi Eesti uudistega (a la Läänemaa muuseumi direktori vallandamine jne), kes kirjutab tema eest kirju?

Ka Siitani kapist on veel luukeresid pudenemas. Nagu ütles Mustonen, et seal on miljon detaili, millest me enamusi ei tea.

Väga kasulik oleks järgida inglaste ütlemist:
"Keep your mouth shut when the shit hits the fan"

Puhtam ja muretum.