Viljandi folk

Et juba eitea mitmendat korda.
Et juba ei viitsigi enam kirjutada.
Ütleks vaid, et: tants tule pika ilu peale,
Otava Yo (Venemaa),
Frikar (Norra),
Ilgi (Läti),
Austria joodelid,
Pantokraator,
Ts(m)uumi sound System (Soome)
ja
lehvik.

Need olid tegijad.
Ilma lehvikuta ma poleks Norrakate tantsuetendusel vanas Viljandi sporihoones ellu jäänud. Ise arvasin, et olen juba nutikas aga tundub, et pooltel eesti naistel on lehvik kodus õiget päeva oodanud.

Pantokraatori üle oli hea meel. See oli rohkem vast nostalgia ka. Eelmisest Panto kontserdist on mul vist küll 20 aastat möödas.

Rooma

Tükk aega mõtlesin, et kas üldse kirjutan sellest Igavesest Linnast. Nii palju sõnaosavaid saatejuhte ja kirjanikke on Roomast juba rääkinud. No mis mina veel siin oskan? Aga hinge peal on ka. Ikkagi üks eredamaid elamusi viimasel aastal.
Viibisime seal küll ainult 24 tundi, mis on paras isutekitamise jaoks. Umbes nagu need toitude degusteerijad supermarketis: palun, siin on teile tikukese otsa täis Roomat. Kui soovite tõeliselt osa saada, siis varuge vähemalt nädal.

Hiljuti arutasime ühe erudeeritud inimesega (mina sinna ei küündi), et küll roomlastel ikka veab. Kaevasid varemed mulla alt välja ja nüüd pole muudkui kõiguta jalga ja kasseeri raha. Piipl gõu, gõu, gõu! Aastaringselt. Huvitav, millal see rahaküsimine üldse moodi läks? Kui Tuglas 100 aastat tagasi samu kohti külastas, siis küll mingit raha kirikute ja varemete vaatamise eest ei tahetud.
Tuglas, hm.
See asi hakkas mind huvitama. Kuidas siis ikka Rooma 100 aastat tagasi talle tundus.

Maal magan ma peadpidi peaaegu raamaturiiulis. Kahjuks see ei aita kuidagi kaasa nende sisu omandamisele. Vahtisin ühel hommikul jälle seda rivi: Kizbergi, Tuglase, Liivi, Koidula, Vilde , Lutsu kogutud teosed. Umbes 60ndatest. Nagu tapeet, mis on aastaid su silme ees ega tekita mingit elevust. No seal samas need Tuglase itaalia memuaaridki olid. Kõik aeg nii lähedal ja mina juba mõtlesin, et kust ma need saaks.

Kirjutan siia siis Tuglase mõtte, mis äratundmist tekitas:

"Otse jalge ees valendas Romanum Forum nagu marmorimurd: templijäänuseid, sammaste ja kujude tüükaid, Tituse ja Septimus Severuse võiduvärvad, kas või ka Sacra Via kivisillutis. Milline oleks aga pilt siis kui hilisemad sajandid poleks kõike seda ka tõesti kivimurruks kasutanud! Barbaarsed järelpõlved ammutasid siit ehitusmaterjali, paavstide kalgiahjudes põletati antiikskulptuurist lupja! Varemeis foorum kasvas mätta alla, külamehed hoidsi siin oma härjakarju, koha nimigi unustati. teda kutsuti kuni hilisema ajani: Campo Vaccino, maakelde lihtsustades: Lehmakoppel!"

Siia kirjutan Tuglase mulje 20nda saj alguse Roomast, mis äratundmist ei tekitanud:

"Oli pikki ja elutuid tänavaid, siis tihedamaid majarägastikke, järske käänakuid ümber nurkade , siis aga jälle tühje müürivahesid, et uuesti maad anda suurlinnalistelegi ehitistele laiade äriakendega ning hämaruses liikuvate inimhulkadega. Kuid kokkuvõttes ikkagi kõik kuidagi tühi, vaikne ja tempovaene."
Fr.Tuglase "Pagulasaastad" 1943

Siit järeldus: turism, kui tööstusharu, arenes välja ikka tükk maad hiljem.

Õhtune Rooma 15.05.2010

Kes on huviline, siis siit saab järelkuulata Helgi Erilaiu saadet "

coco chanel & igor stravinsky

Kellele meeldib juugend ja Starvinski muusika, siis minge kindlasti ARTISE kinno seda filmi vaatama. Lisaväärtus on see, et saate paar tundi inimese moodi hingata hästi konditsioneeritud ruumis.

Filmist sain väga suure iluelamuse. Seal on nii silmailu kui kõrvailu. Minuarust sisu üle nii väga juurdlema ei pea. Suure tõenäosusega on see kõik väljamõeldis. Tõestatud on vaid fakt, et nad viibisid Pariisis korra ühes ja samas teatrisaalis. Kuid minuarust pole see tähtis. Ka ei viriseks ma tegelaste tuimuse üle, nagu mitmed kriitikud. Ma millegipärast arvan, et sellised suured kunstniukud on pigem introiverdid kui ekstravedid. Olgugi, et prantslane ja venelane võiksid ju olla väga emotsionaalsed, rääkida palju ja vehelda seal juures käte ja jalgadega. See on ainult meie loodud stereotüüp.
Ma pigem usun, et nad olid just sellised nagu nad seal filmis olid. Sellised tegudeinimesed.
Suurte Tegude Inimesed.
Ainuke miinus on Mads Mikkelseni vene keel. Miks nad talle dublanti peale lugema ei pannud? Parem oleks veel kui oleks leidnud mõne vene näitleja. Neid võiks ju ikka olla. Oleks saanud natukene tõetruuma kuju. Praegu kukkus välja kohati natuke kohtlane tüüp. Siiski ma üritasin seda pudivene keelt ignoreerida.

Suurem kahju on see, et filmi näidatakse ainult Tallinnas. Või on lootus ka Tartu kinos seda kunagi näha? Mis sai üldse suurest lubadusest näidata Ateena kinos väärtfilme?