"Suve" filmist me teame ju seda kohta, kus Toots ja Kiir apteeki lähevad ja Toots seletab, mis on ishias. Lapsena ma olin kindel, et Toots luuletas selle haiguse omale, et sellist imeliku nimega haigust pole olemaski. Mismõttes täna siin-, homme sealpool.
Nüüd Tootsi saatusekaaslasena saan ma täpselt aru, mida ta mõtles. Just nii ongi- täna ühes jalas, homme teises. Kõige hullem, aga kui pähe lööb. Kusjuures lööbki. Pidev 9 kuud kestev valu mõnes su kehasosas, paneb ikka lõpuks katuse sõitma.
Mu füsioterapeut ütleb, et nimmepiirkonna hädad on inimestel, kel on psüühhika probleemid. Kõik algab peast. Ega ma vastu ei vaidle. Kuigi diski tsentraalne ekstrusioon ikka päris mõtlemisest ei saa tekkida ju.
Nüüd ma pean siis ennast terveks võimlema ja ujuma. No ma tahaks seda näha. Kõik ütlevad, et ükskord see sopistus kaob, aga millal? Kas mu katus selleks ajaks lõplikult ära ei sõida? Aga kes mu eest tööl käima hakkab?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar