2007-01-16

Mul on nüüd Arvo Pärdi autogramm, soe naeratus ja võimas kontserdielamus. Ausõna, mul tuli pisar silma, kui Pärt ise aplausi ajal välja ilmus. Mis vägi on vene õigeusu, kui ka vanausu (vist) liturgilises muusikas? Mitte ainult tekstidest ma ei räägi vaid akordidest. See on nii pärdilik ja vastupidi- nagu kõik õigeusu liturgiline muusika oleks Pärdi loodud.

3 kommentaari:

Urmas ütles ...

See oli ka minu jaoks 1 väga võimas elamus. Ja Pärt oli ka tol korral isiklikult kohal.

Urmas ütles ...

No mis, link vigane. Uuesti

ahti ütles ...

Sinu lahkel loal räägiks nüüd pisut tõsiselt ka... Adun seda tunnet isegi, mis salata... Kui äkki juhtusid Klassikaraadiost kuulama Immo Mihkelsoni suurepärast saatesarja. Paremat võimalust/varianti kolme noodi nõnda rittapanekuks... Jumal peab olema selle taga ja konfessioonid jätaks heaga mängust välja!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!