2006-12-08

Esimest korda elus tunnen, et juhe jookseb kokku, et mul on stress ja, et ma tõsiselt enam ei jaksa ja ei taha niimoodi mitmel rindel onada, et ma olen koguaeg väsinud. Ega muidugist iga aasta ka sellist aasta lõppu ole, kus vahetub töökoht, ülemus, sisekord, nõudmised sinu suhtes tööl kasvavad (koolitused) ja samal ajal valmistud kooriga juubelikontsertideks ning annad välja CD plaadi. Kodused tahavad ka täheleapnu ja kuhu jäävad sõbrad. Kuhu jääb tervis, ma küsin? Tervis on tuksis varsti. Täna tundsin, et maa juba kõigub. Täna tegin kindla otsuse. Ühest asjast tuleb loobuda ja magama tuleb hakata varem minema.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Huvitav, palju meid täna kokku on... Tänapäeva elustiili standard? Loodan, et suudad sellest ühest asjast loobuda:)

kalake ütles ...

aga millest sa siis loobuda kavatsed?

Lupetta ütles ...

koorist

kalake ütles ...

Oijah, aga kontsert oli teil ometigi kena. Tenorit polnud küll eriti kuulda, aga muidu oli tibens. Pean tunnistama, et ma mäletasin lisaks Perensile ja sulle vaid kahte nägu veel. No eks ma laulsin lühikest aega ka, aga siiski justkui must auk on see periood.

Lupetta ütles ...

seal saalis oli mitu mitu organisatoorset viga, mille pärast Peeter isegi põdes. Mehed oleks pidanud olema naiste peadest ikka kõrgemal, mitte neile kuklasse laulma ja üldse kogu koor olema kompaktsem. Rohkem koos , mitte laialivenitatud. Üks ots ei kuulnud, mida teine tegi.
Tartus oli palju parem laulgda :-)

Kuutroll ütles ...

Jah, Tartu kontsert oli hea. Aga mis nüüd saab, kui Lupetta tõesti koorist loobub? Kas kellelgi on pakkuda head lauluprojekti - olgu-olgu, mitte nii suure koormusega?