Coraline

Film Coraline on viimase aja ahhaa filmielamus.
Siinkohal tänud Kiisikule. Ega vist muidu poleks selle peale sattunud.
Film on sellest, et soovidega peab olema ettevaatlik ja mõned uksed las jäädagi avamata.

Film on hämmastavalt ilus, kuigi peaks nagu olema veidi õudne. Samas kui see õudus on nukkudega mängitu siis noh minul küll kordagi jube vaadata polnud. Veel suurema elamuse sain ma boonustrackist, mida DVD omanikud saavad nautida. Seal räägiti filmi tegemisest.
Kuna see oli nukufilm, siis mingid inimesed tegid hommikust õhtuni nukke või näiteks nuku alalõua erinevaid kujusid. Puhas peenmotoorika. Einoh sa pead ikka täitsa nukuhull olema, kui digi ajastul veel nukufilmi teha viitsid. Kuid tulemus on minuarust palju loomulikum.

Mõned detailid filmis meenutavad Alice imedemaal lugu aga see ei häiri. Film on 95 min pikk ja seda vaadates on see hästi veedetud aeg.
Muide film olevat kinos 3D-na jooksnud aga lohutuseks lugesin just ühe inimese arvamust, et 3D polevat tootnud mingit lisaväärtust selle filmi puhul.

Käädripäev

Karu keerab end käpuli,
putukatel ja ussidel tuleb elu sisse,
siga hakkab end ise toitma.

/eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas/

Sel aastal on sead lumetoidul.

Disko-kõva sõna

"Igal pool maailmas tantsitakse diskot, aga meie nagu ei pääse materjalile lähedale. Me leiutame siin jalgratast. "

Kurb ja naljakas on. Endast hakkab nagu kahju ka. Eriti endast lapsena.
Kilmi ja Maimiku "Disko ja tuumasõda" vaadates jõuame järeldusele, et mina ja Neeme oleme üles kasvanud paralleelreaalsustes kuigi üsna lähestikku. See on just minu põlvkonna jutustatud lugu. Jah, võin kinnitada, nii see oli. Välja arvatud see, et soome bloki tegemise pärast kedagi kinni oleks pandud. See oli nüüd kunstiline liialdus. Peab ju mingi põnevusemoment olema. Minu isa on raadioinsener ja vorpis neid blokke teha ilma igasuguse konspiratsioonita. RET -i tehases aga tulid blokid otse liinilt. Värviteleri soome mikroskeeme sai soovi korral ka otse raadiopoes "Rekord" või "Akord" pildikastidesse panna lasta. See oli hiljem. Samas jah, mina tõin selle vidina oma esimeselt Soome reisilt kaasa rahvariide sõle sees, kuhu see oli kinnitatud plastiliiniga. Tükk aega nuputasime koos "soome emmega", kuhu peita mikroskeem. No õnneks ei tulnud kellelgi sadams mõttesse lapsi läbi otsida.


Natuke nagu ise ka enam ei usu, et selline elu oli. Selline silmakirjalik. Enamus teadis, kuidas tegelikult on, aga kõik mängisid nagu mingit kokkuleppelist mängu. Ma küll ei tea kedagi, kes oleks arvanud, et soomes elavad pahatahtlikud tühja hingeeluga kapitalistid.

Enne esimest soomereisi aastal 1986 instrueeriti igat Ellerheina last rajooni komsomoli komitees. Hoiatati punkarite eest. Meid ajas see naerma, aga loomulikult mitte instrueerijate nägude ees. Kas nemad uskusid, mida nad räägivad? Vaevalt.
Sihuke huvitav mäng oli.