"Meil oli seal üks minu sugulane," ütles Grüps, üks Palukärp, me palusime teda, ja tema neid siis kärpiski."
Alice Imedemaal
See on klassika, kust saab igaks elujuhtumiks tsitaate.
Kas teile ei tundu, et see meie vaene rahanduminister ongi see Palukärp? Teised paluvad ja tema siis muudkui kärbib.
Tihti on mul nii, et seal, kus tegelikult midagi naljakat pole, kisub mul suu naerule. Näiteks hiljuti rääkis sõbranna, kuidas ta üritas koos Alar Sikuga jaanuaris Kilimandžaaro tippu vallutada ja pidi mäehaiguse pärast otsad andma. Ma oleks kohvikus naeru pärast koogi kurku tõmmanud, sest mulle meenus Monty Pythoni surematu sektš Kilimandžaaro kahe tipu vallutamisest seltskonna poolt, kelle juht nägi kahekordselt.
Mina ikka vist ei kasva suureks kunagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar