Kas on veel kedagi, kellel oleks 200 vinüülplaati (100 neist on vist puhas klassika)? Mul on täiesti vinks vonks plaadimängija ka, aga kujutage ette, et mul pole olnud RUUMI selle mängitamiseks. Ma pole 11 ne Tallinnas elatud aasta jooksul seda kordagi kapist välja võtnud ja ema on korduvalt ähvardanud plaatide kallale minna, mis tarvilikku ruumi pidid kinni hoidma ja ma pidin korduvalt nagu emalõvi oma kutsikaid neid vinüüle kaitsma.
Nüüd saatsin nad uuesti sinna, kust nad tulid ehk siis ik-kaTar-tu ta-ga-si.. Seal ehk on rohkem õnne. Ma ei ole väga kindel, et nad peaks kõik ümber võtma mingile kaasaegsemale helikandjale aga jube kahju on, et nii palju head muusikat, aga kuulamine on nii tüsilik.
Aga no palun mingid Baskini ja Aimla naljaplaadid, loomulikult 70ndatest pärit Kiire-Tootsi duubelplaadid "Ohh sa issand!" ja "Terekest kah!". Mäletate? Teie mäletate, minul on.
Lapsena deklameerisin neid köögis peast isale ja emale. Mulle meeldis see, kui suutsin nad naerma ajada.
No kahju oleks neid minema visata.
3 kommentaari:
On-on! Mul on veel see jama, et plaadimängija ka ei funka enam. Helipea on läbi ja neid vaevalt et enam leida on.Nii et olen isegi nende ümber salvestamise peale mõelnud.
Sobivat helipead vist tõesti raske leida, aga vinüülplaadimängijaid õnneks müüakse küll.
jah, mina sain omale vinüülika mängija ja nüüd otsin vanu häid plaate. ega neid enam väga palju ei ringle. klassikale peab ikke leidma kohta. niisama ikka ära ei tohiks visata. vähemalt vahetada millegi vastu või maha müüa.
Postita kommentaar