On vist paradoksaalne, et ärevushäirega inimene käis Sigmundit&Freudi vaatamas. Just Freud kirjeldas esimest korda 1905 ärevushäiret. Vähemalt oli ta üks esimesi, ke pööras tähelepanu ärevuse tähtsusele.
No ütleks, et väga huvitav oli vaadata, aga mitte midagi aru ei saanud. Ma pole varem kaifinud asja , millest ma midagi aru ei saa. Lihtsalt vaatasin, kui huvitavalt nad liiguvad. Ehkki siit arvustusest selgub, et oli üks igavamaid koreograafiaid, mis Pepeljajevil olnud. Ehk on siis minu õnn, et pole enne tema etendusi vaadanud.
Freudi eluloo ja elutöö tundmine aitaks etendust kindlasti paremini mõista.
Ärevus hiilib ligi. Tee joogat või laula või seisa pea peal. Lihtsalt keha ei kuula sõna.
Mida kõike elus kogema ei pea. Ja milleks? Kas tõesti ei jää muud üle kui keemia?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar