Üks inimene, kes siin alles hiljuti kiitles oma kiiksuga teleka ette magama jääda, ei suuda nüüd enam ei teleka, raamatu ega ka vaikuse rüpes magama jääda. Ma poleks iial arvanud, et minust saab seltsimees unetu ja, et see nii jube talumatu võib olla. Uinutavad teed ja muud Une Matid aitavad magada vaevalt kaks tundi. Siis on uni läbi. Loe raamatut või tee, mis tahad. Jäänud on veel tabletid ja regilaul. Jah, Kuutroll oskab laulda kilomeetrite pikkuseid regilaule, mille saatel on võimatu mitte uinuda.
Viimane kord aga õnnestus mul see peaaegu lõpuni kuulata ja oma peas juurelda, et kas seal peavad ikka need salmid iga natukese aja pärast korduma. Aga küllap siis peavad, mõtlesin ma. Vaene mees aga vaatas, et ma ikka veel ei maga ja võttis aina uue laulu ja pookis vanale otsa ja tõstis osa salme eest taha ja kompuneeris nii, et endal uni peale tuli. Mille peale mina virgusin ja uurisin, et kas laul sai otsa või tuli sul uni peale ja tema mühatas, et uni tuli peale. Kadedaks teeb.
Tegelikkuses on asi naljast kaugel ja ma olen valmis või "sitta sööma" kui see mind aitaks.
Silmad valutavad, pea on koguaeg paks. Õhtupoole tekivad tasakaalu häired. Pikali visates hakkab kõik võnkuma ja keerlema ja magamisest ei tule jälle midagi välja. Siis hakkab süda pekslema ja kõrvus vinguvad fantoomsääsed.
Kuu aja jooksul on olnud umbes kolm tablettideta magatud ööd ja kaks selget hommikut.
Psühhoterapeut ütleb, et tegemist on ärevushäirega, silmaarst ütleb, et kõik tuleb sellest, et mul pole prille aga silmad on +1 nägemisega, neuroloog lubab aju uurida. Asja uuritakse.
Nojah, asi on ikka tasapisi edenenud, muidu ma siin ei kirjutaks. Ma ei saanud ju enam üldse arvutit vaadata ja huvi elu vastu hakkas tasapisi kaduma.
9 kommentaari:
Tere, saatusekaaslane.
mina alustasin unetusega 2006 aasta augustis. kõik apteegi käsimüügi uinutajad poovisin ära.
mais hakkasin võtma antidepressante, uinuteid, rahusteid. noh ikka polnud abi.
augustis 2007 läksin sellise mehe juurde nagu Toomas Tiik. Hiina meditsiini magister. nõelravi ja 3 kuuri hiina medikamente. ja nüüd magan. 13 kuud läks aega. et end magama saada.
soovitan Dr. Tiiki poole pöörduda.
Tänan! Tore, et keegi ikka loeb ja kogemusi jagab. Mina jõudsin ka nõelravisse (mitte T.Tiik), kuid ravi on veel pooli.Alles kolm korda käidud.
Kas antidepressante võtad edasi? MIna vist loobun.
võtan edasi. paar kuud veel. Tiik käskis selle nö kuuri kindlasti lõpuni ära teha.
idioodi järjekindlusega soovitasid kõik magajad mulle sporti. käin nüüd u 4x nädalas trennis (doktorihärra soovitas ka sporti tungivalt) ja sellest vast on ka abi.
tuleb meeldiv ala leida. võtsin mingi fitness-paketi, kus saab kõike proovida. ja olen vist õige asja nüüd leidnud. midagi jooga-laadset oleks hea. õpetavad lõõgastuma.
kõrvatropid, silmaklapid, pimendavad kardinad proovitud? mind aitasid need ka.
loe sellist raamatut nagu Annelies Verbecke "Maga!". Ekspress andis hiljuti välja. See pole mingi eneseabiraamat, vaid siuke niisama romaan. väga värskendav lugemine ja äratundmisrõõmu.
Sporti ja värsket õhku, kõik nagu ühest suust. Ma ei saa siiski öelda, et see aidanud oleks. Jala käin palju, trenni teen võimalusel kaks korda nädalas, rattaga sõidan. See kergendas ehk uinumist, mitte öö otsa magamist. Jooga on aga hoopis teine tera. Millegipärast ma aimasin, et sellest on abi ja pärast teist joogatundi eile, ma magasin täna öösel 5 tundi jutti, mis on viimase 1,5 kuu absoluutne rekord.
Raamatu ostan kindlasti. Ehk on lootust selle taha magama jääda ;-)
tubli. mina ootasin 10 kuud, enne kui midagi ette võtsin. tee kõike võimalikk ja võimatut, siis tuleb kaotatu rutem tagasi. nii mulle teadjad rääkisid. mina läksin liiga ilja arstide juurde ja ootasin tulemust veidi üle 100 aasta.
Lupettake,
kindlasti ära AD võtmist niisama prauhti pooleli jäta! Mina esimesel nädalal unustasin ühel hommikul võtta ja päeva lõpus suutisn ennast suurivaevu koju lohistada, jalad nagu makaronid all ja värisev käsi võtmeid kobamas. Ikka tasa ja targu.
Ja kui kuur pooleli jääb, tuleb kõik kuri ka suure tõenäosusega tagasi ja võimsamalt kui enne.
Nii et võiduka lõpuni, eks.
Hehee, mina tõlkisin selle ja ometi kuulen inimesest, kes seda lugenud on.
Katariinakene, Sul veab! Ma olen ostnud nädala jooksul siis ühe sinu tõlgitud ja ühe sinu toimetatud raamatu. Nimelt: "Rasked kõnelused".
Lumikene: Ma pole algusest peale olnud kindel, et mul üldse AD vaja on, sest ega AD pole unerohi, aga mul on und vaja. Ära jätan ma ikkagi terapeudi juhendamisel. Kuna ma uue AD-ga (Cymbalta) üldse ei jõudnudki täisannuseni, vaid võtsin üldse kokku 1,5 nädalat, siis ei tohiks olla ka hull sellest võõrutamine. Terapeudi jutu järgi, e i juhtu mõnel midagi. Aga ma postitan nende AD-de teemal kohe uue jutu. Kui aega saan. See on omaette teema.
Postita kommentaar