Tamm-taramm

Hakanud üks kinnisvaraarendaja omale majakohta valima. Jajah, seekord endale, mitte arendamiseks. Leidnud kena koha küll, kalda peal ja puha. Ainult üks suur tamm varjand vaate.

Ohanud siis mees sügavalt ja hakanud arvutama, palju selle tamme mahavõtmine maksab. Töö ja muu, aga kui raisk peaks veel kaitse all olema? Mis siis saab? Pole hetkel kelleltki küsida kah, koht selline, kus mobiilgi ei levi.

Tema ohet aga võetud kuulda, Nagu kõpsti olnud hall vanake platsis, ja küsinud, et mis ohid, mees.

Mees vastanud, et mis ei ohi, näe, kena vaikne kohakene... kodukoha sarnane, kui seda tamme ees ei oleks. Et laseks ju teise maha võtta, aga ei tea kas tasub, ja ehk on kaitse all kah veel, sunnik.

Hall vanake tõmmand nagu korra õhku sisse, aga siis lugend mõttes kümneni ja vastand: "Eks sa ise tea. Aga et sa tahad seda endale, siis ütleme nii - selle tamme hind on selline, et kui sa ta maha võtad, siis lähed sa naisest lahku, uut ei leia, lapsi ei saa."

Arendaja jäänd mõttesse. Ei olnud teine selline moodne arendaja, ikka vanamoodne olnd.

"A kui ma ta alles jätan?"

"Valik on sinu."

Arendaja arvand, et sellise hinna juures on tammevõtt mõttetu. Löönd käega ja hakand minema. Aga arendajal olnd kaasosaline kah. Kaasosaline hakand vastu ajama, et ei ole midagi, mina tahan oma raha kätte saada, tõmmame raisa maha.

Tõmmanudki kaasosaline tamme maha. Aga kui pärast läind pangast oma raha võtma, saand ainult paetükkisi.

Jah aga palun vaadake reedeti kl. 20 ETV-st seda briti huumori sarja Extras. Kuidas Ricky Gervais'i hõlma pole veel hakatud, see paneb mind imestama. Britid ikka veel julgevad sellistel "tundlikel" teemadel nalja visata. Ja jumal tänatud. Peenelt pilatakse nii homosid, holokausti teema ületähtsustamist, staariteemat, neegrteemat, kui ka lihtsalt nõmedust. Mingi ettekujutuse saab ka siit klippe vaadates. Väikese inimese piinlikud pingutused.

Kas prantslased on hulluks läinud?

Vägisi tikub selline mõte pähe, lugedes viimasel ajal sealtkandist saabunud uudiseid. Viimane omataoliste hulgas oli see, et sotsialistlikust parteist oli sunnitud lahkuma Georges Freche, kes avaldas arvamust, et Prantsuse rahvuslikus jalgpallikoondises on liiga palju mustanahalisi mängijaid.

See võiks ju jääda tähelepanuta, või võtta koha suvaliste veidrate uudiste hulgas, kui ta oleks ainuke üle mitme aja. Vähe aega tagasi võisime lugeda sellest, et "kodututele sealiha või -rasvaga valmistatud supi pakkumine on juudi ja muslimi kodutute suhtes rassistlik ning ohustab avalikku korda".

Vähe sellest, alles hiljaaegu saime lugeda, sellest, et Belgia siseminister Patrick Dewael keelas jalgpallifännidel kanda särke, millele on peale kantud number 18 või 88.

Prantsuse õpetlane ja poliitik Bruno Gollnisch sai 55 000 eurot trahvi, ajutise keelu ülikoolis õpetada ja takkapihta veel kolmekuulise tingimisi vanglakaristuse selle eest, et julges kahelda holokaustis hukkunud juutide arvus. Ei, ta ei öelnud kellegi kohta halvasti. Lihtsalt, et ajaloolased võiks arvude üle mõtteid vahetada.

Selle kõrval tundub briti sotsialisti Claude Moraesi kampaania Fazeri neegipoisi vastu peene inglise huumorina.

lillede seminaril
õielt õiele
kuidas üle elada eestimaa karmi talve
jäi kõlama mõte
katsuge ennast
kuidagi inimeste juurde
tuppa sokutada

Lits linn

Seoses taas kerkinud kasiinode teemaga meenus mulle üks (mitte väga) ammune jutuajamine. Istusin koos ühe oma välismaalasest sõbraga ühes Tallinna kohvikus ja arutasime Tallinna häid ja halbu külgi. Olime just läbi arutanud tipptundideaegsed liiklusummikud ja nende lahendamise võimalused Tallinna tingimustes.
"Veidralt palju kasiinosid teil siin," ütles sõber järsku.
"Paljuvõitu nagu jah," olin nõus ja lisasin, et linnavalitsuse andmetel olevat kasiinosid Tallinnas 70 ringis.
"Mida? Nii palju? Seitseteist?" küsis ta.
Vestlus toimus ingise keeles.
"no, not seventeen, but seventy," vastasin.
Mu sõber pidi peaaegu toolilt maha kukkuma.
Selgus, et tema kodulinnas, kus on küll ligikaudu poole vähem elanikke kui Tallinnas, on AINULT ÜKS kasiino.
Püüdsin vabandavalt selgitada, et ehk on mõeldud rohkem linna külaliste peale, kuid paistab, et kõik see, mis ta oli Tallinna kohta kuulnud (mitte ainult minu käest) ja näinud, oli temas kujundanud üsna kentsaka arvamuse meie pealinnast.
"What a bitch," ütles ta kokkuvõtteks.
Minu näol ilmselget arusaamatust nähes selgitas ta oma nägemust: lits linn see Tallinn. Kõik tehakse nende heaks, kes tulevad korraks ja jätavad siia võimalikult suurema summa raha. Aga elada Tallinnaga päevast päeva koos ei paista kuigi meeldiv olevat.

Klepter

Kes või mis on Klepter? Ei oleks osanud sest midagi suurt arvata enne eilset "Pealtnägijat". Aga selgus, et täiesti nime vääriline asutis. Kas teate, kust tuleb sõna kleptomaan? Kreeka keelest, ladina keele kaudu. Clepo on varastama, clepta on varas. Klepter Grupp aadressiga Videviku 6 kõlab ise nagu anekdoot. Tegevusaladeks muidugi autode teisaldamine ja puhastamine.

Ravi ennast ise

See võib veel aktuaalseks saada. Streik lükati ju ainult edasi.
Sattusin hiljuti haigekassa kodulehele ja leidsin sealt hunniku ravijuhendeid. Enamlevinumate haiguste ravijuhendid perearstidele. Mõned neid väga ilusad värvilised kastikesed ja noolekesed juures. Noh meenutab nagu mingit lauamängu, kus on ühes otsas mängu algus ja siis hakkad sealt nooltpidi liikuma. Täringut veeretada pole vaja. Lihtsalt on vaja teada, millised on haige kaebused. Ütleme, et haige oled sa ise või su laps, siis hakkadki sealt näpuga ajama:

1. nohu nädal aega- ära tee midagi.


2. nohu kaks nädalat ja paranemist pole märgata- antibiots, soovitavalt cefalosporiini rea oma


3. nohu 4-6 nädalat ja ravil ei allu -- saada kõrva-kurgu-nina arstile.

Oo õudu, mõtlesin ma. Pärast pooleteise kuu pikkust kestvat nohu on alles lootust saada erialaarstile suunatud. Selle aja peale on juba raudselt mädane põskkoopapõletik. Ja muide köhida võib 8 nädalat ilma, et peaks muretsema.
Siit leiab ka lihtsamate operatsioonide juhendid. Mõtle, mida tahad!
Huvitav lugemine igal juhul. Eriti see "ülemiste hingamisteede viirushaiguste" ravijuhend. Need ju meie kliimas igapäevased "sõbrad kolmekesi". Ühe täienduse võiks veel teha. Iga nimetatud antibiootikumi taga peaks olema selline väike printeri ikoonikene ja tekst "prindi retsept". Siis las need arstid streigivad kasvõi nädal aega.

Mul on nüüd Arvo Pärdi autogramm, soe naeratus ja võimas kontserdielamus. Ausõna, mul tuli pisar silma, kui Pärt ise aplausi ajal välja ilmus. Mis vägi on vene õigeusu, kui ka vanausu (vist) liturgilises muusikas? Mitte ainult tekstidest ma ei räägi vaid akordidest. See on nii pärdilik ja vastupidi- nagu kõik õigeusu liturgiline muusika oleks Pärdi loodud.

Rikas riik?

Et kuidas see siis oli?
Riik on vägivalla aparaat valitseva klassi käes.
Rikas riik, parem malk.

HEAD UUT AASTAT, sõbrad ja sugulased!


See on üks nõiutud mets ja üks nõiutud jõgi, aga ühel teisel aastal.. Kuid seda aastat ei tule enam ja jumal tänatud!