2006-10-24

Tänu Triibikule sain lõpuks vastuse küsimusele: miks ma ei suuda lugeda üle ühe raamatu aastas. SEST, ma koristan liiga palju. Mul on valida kahe aia, kahe korteri ja ühe maja vahel. Muidugi on teoreetiline variant koristada veel ühes majas. Okei, okei ma ei ole nendes korterites ja majades ju päris üksi. Teised ikka koristavad ka, aga ma tunnen endal selles koristusaktsioonis päris suurt osa ja vastutust. Tegelikult on nii, et kui tuba on korras siis tekib harmoonia ja rahutunne, isegi turvatunne. Igatahes meeletu rahulolu ja selline zen-olek. Aga kui korrast ära, siis ma ei saakski mitte millelegi keskenduda. Sihuke rahutu olemine on. Ei oskagi seletada. Kuskil kuklas vasardavad kõik tegemata kodutööd ja ma ei saa sinna mitte midagi parata.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

jummel-jummel küll. mul just kõik vastupidi. kui hea raamat pooleli, siis koristamine ei lähe kohe mitte. ma võin ju isegi põrandaharja kätte võtta, aga kui siis poole pühkimise pealt nii muuseas raamatule lähenen, siis seisab see vaene hari unustatult keset tuba. Lupetta, sa teiste juures koristamas ei taha käia?

Lupetta ütles ...

EIIIIIIIIII! Ma olen isegi juba õnnetu, et ma ei suuda konsentreeruda lugemisele kui on mingi väikenegi asi, mis mind ümbruskonnas häirib ja mu koristamisgraafik on täis :-P

kalake ütles ...

Lupettake, ma arvan, et sul oleks aeg mõelda ühe tite peale, usu, tema tulekuga tekkiv kaos mõjub koristamistungile hävitavalt:)