Polaarkaru kirjutas võõras linnas kõndimisest. Üks asi on see, kui kõndida tõesti võõras linnas, võibolla kujutada ette, kuidas oleks see iga päev, kuidas oleks siin
elada. Aga kui kallis kodulinn ilmutab ennast sellisena, nagu ta oli vanasti? Ei, ma ei mõtle siin kümme ega kakskümmend aastat tagasi, vaid viiskümmend, sada aastat tagasi? Millisena ta paistis tookord elanikele, külalistele, millistena lootsid nemad linna tulevikus näha? Novot, ilmutas täna, aga see ilmutus on sõnulseletamatu ja blogi ei jõua.
3 kommentaari:
Ohhooo, kas tõesti Tartu Botaanikaaias tulevad sellised ilmutused?
Ei. Botaanikaaed on muidu ilus, seal on praegu näiteks peenarde viisi tulpe, aga ilmutus tuleb lihtsalt jalgrattaga mõõda linna vändates. Näiteks Kastani tänaval.
Kastani tänaval. Või Jaani või Lutsu tänaval. Lai tänav saab alguse Toomelt, seal kohe kindlasti. Mul tulevad Tähtvere tänaval ka, kui vaatan läbi nelja korruse suurt mõra maja otsaseinas ja mõtlen, kuidas nad ikka seal teisel korrusel metodistide supiköögis supisabas seisid. Kas neil seisjatel oli lusikas ühes ja kauss teises käes või oli koost vöö vahel? Kas suitsulihaga hernesuppi kah vahel anti või oli ainult kapsasuppi? Kas tänav maja ees oli talvel paremini liivatatud või libastusid nemad ka oma pasteldes või viiskudes või viltides?
Postita kommentaar