Eesti pangad

Võta üks ja viska teist, ausõna. Üks läheb ära rootslaste kätte - nad vaesekesed loodavad, et kui nad eduka panga ära ostavad ja oma mehed pukki panevad, et siis edu jätkub - ja teine läheb kätte roheliseks.

Ega siis rohelisel iseenesest ju midagi viga pole, peale selle, et ta on vast kümme korda igavam kui kuldne hobuseraud, aga igavus ei pidada pangale kahju tegema. Peale selle, et ta vähem märgatavaks muutub. Ja mida muud ta saabki taotleda sellega, kui ta hästi kõvasti 150 aastase vanaema sülle ronib. Vanaemal võib ju elukogemust kuhjaga olla, aga ikka tekib tunne, et tema paremad päevad on möödas. Ja uut informatsiooni ammutab ta mälestustest, aga mitte tänasest päevast. Kusagil mujal võib ju 150 aastane kogemus omaette väärtus olla, aga meil siin... mis aasta see oligi, millal pärisorjus kaotati? Ja mitu korda on selle aja jooksul kogutud raha lepalehtedeks muutunud?

Ja üleüldse - kellele seda imetillukest eesti pangandusturgu üldse vaja on?