2009-09-16

Enesepiinajate pidu

Ma olen sellist artiklit ammu oodanud!
Sest ma olen kogu aeg rääkinud, et tippsport on tervise tapmine ja mina ei tunne mingit rõõmu pealt vaadata, kuidas tippsportlased oma tervist rikuvad. Ometi ükskord on võetud vaevaks natukene tippspordi varjupoolelt kaant kergitada.

Kes oksendab, kes kukub pildituna üle finišijoone, kes kannatab valude käes ja psüühilise pinge all. Tippjalgpallurid saavad valuvaigistite söömisest südameatakke. Milleks? Rahvas kannab kätel ainult neid, kes võidavad. Kui homme enam ei võida ilmuvad lehte pealkirjad: sportlane (see ja too) on läbi põlenud. Vesi peale kohe. Mõttetu mees.

Meie kodus põhimõtteliselt mingeid MM-isid ja OM-isid ei vaata. Mulle ei meeldi vaadata neid tsirkusekarusid seal. Aasta otsa harjutavad oma trikki ja piitsutavad oma organismi ja siis ühel ilusal päeval kogunevad tuhended ja miljonid teleka ette ja ootavad. Noh näita nüüd, mida sa võid. Kas see on meelelahutus?

Vägisi kipub mul keelele Eesti vanasõna: kiida lolli ja loll nikastab naba paigast ära.

Eriti võikad olid dokfilmid enne Pekingi OM-i hiina laste sporditreeningutest. Lastekaitsel oleks seal küll oma sõna öelda, kui seal sihuke asi üldse olemas on.

Kui tippsportlse karjäär läbi saab, kaob nii mõnelgi elu mõte.
Täitsa haige värk.

Kommentaare ei ole: