Vana kurikuulus Szolnoki restoran on nüüd maha põletatud.
Ega tema viimsed päevad polnud enam kaugeltki nii hiilgavad kui nõukaajal. Tõsi see on, et koht oli muutunud mingite muukeelsete jõmmide kogunemisekohaks ja eriti kummastav oli see reklaam plahvoon SAUN ukse kohal. Ei tea mis "saun" see küll seal olla võis. Igatahes oli kõik seal toimuv minuarust jube kahtlane.

Omal ajal olid Kännu Kukk ja Szolnok ikka kuulsad kohad, kus õhtuti mängis bänd ja peeti juubeleid. Kui ma keskkooli lõpetasin sai sedagi ikka Szolnoki restos tähistatud. Kõva sõna.
Siis tuli uus aeg ja koht käis kolinal alla koos Kännu Kukega.
Szolnoki baarile sekundeeris veel vastasasuv õllekas. See oli ka omal ajal koht, kus käisime sõbrannadega kooki ja salatit söömas. Nüüd räägitakse, et olla olnud mingi hästi odav ja joodikusõbralik koht. Kõigele krooniks lisandus veel paar aastat tagasi komplekti Casino.
Minu igapäevane tee tööle ja koju (kui ma käin jala) kulgeb just nende kahe asutuse vahelt läbi ja ausalt, ma pean ütlema, et Szolnoki baari uksest möödudes ma hoidsin silmad lahti ja kõrvad kikkis ja kahktlustasin iga mordat, kes seal trepil suitsu tõmbas.
Kiisik pidi seda takistusriba läbima 8 aastat!
Kuid need õlleka papid tundusid ohutud pässid olema.
Casinost olen püüdnud üldse mitte välja teha.
Szolnoki turg aga mind eriti ei häiri. Turult saab ikka värket ja odavat juur -ja lehtvilja. Turg on turg.

Kui see nüüd oli mõni narkarite ja maffiakoht, mis kellelegi kättemaksuks maha põletati, on loogiline, et varsti plahvatab kuskil teises linnaosas mõni teine analoogne koht?
Tallinn põleb!

POMMUUDIS

20 min tagasi plahvatas Szolnoki poe(s) lähedal pomm ja põles maha üks maja ja portaalid, kes reklaamivad ennast kui "uudised reaalajas" ei kõssagi.
Võib olla põles maha lausa vana kuulus Szolnoki restoran ise, vat ei tea. Mu aknast nii hästi ei paista. Plahvatust kuulsin aga selgesti ja leek käis taeva'asse.

11.aprill Tamsalu aias.
Need krookused olid küll üllatavalt suured. Arvestades, et veel nädal enne seda oli aias 10cm lund.
Kuid leidke pildilt mesilane, kes on tabatud otse korjelennult. Minuarust tal puuduvad ainult veel need kollased ämbrikesed käpakeste otsast, nagu kujutatakse töökat mesilast laste raamatutes.

Kuidas me rändlinde saabumas ei näinud

Lõunatuul teate tõi, et on kevad saabumas.
Nüüd ma tean, peagi võin linnulaulu kuulda taas.
Jälle voolavad veed,
kutsuvad meid matkateed.
Palju päikserikkaid päevi ootab ees.

*******
See Els Himma kunagi lauldud laul on meist.
Laupäeval enne esimest soojalainet käis kõva reklaam, et linnud saabuvad ja õhk on sirinast paks. Peavad küll kõrvatropid olema, et mitte seda kõike kuulda. Kuna naissoost ilma-peep (ilma-reet) soovitas soojalt mitte toas istuda, siis tegime plaani, et hakkame Tartu ümbrusest kevadet otsima.
Aga kuhu minna?
Millist maanteedpidi väljuda, et tõenäosus linnuparvedega kohtuda oleks kõige suurem?
Panime siis Luunaja poole ajama ja keerasime varsti Haaslava poole. Esimene peatus oli metsade vahel. Seal polnud midgai peale lume. Teiseks kohaks valisime Vooremäe lagedama põllu. Seal näkks kolme lõeokesega, kes võidu lõõritasid. No ma arvasin ka, et põllu kohal peaks ikka põldlõokest kohtama. Tegelikult oli aga sulava lume vulin Vooremäe teedel palju mõnusam heli. Üllatavalt kõva kahinat tekitasid ka kinnisvara arendavad metsakuklased. Nad panid just ühte metsaäärset ühiselamut püsti.

Mina soojendasin päiekese käes haigemat kõrva ja Neeme tegi pilte.
Päike oli nii hele, et pilte digikast vaadata polnud võimalik.
Edasi kakerdasime Tatra oru poole. Ega mingeid sightseeing kohti Tartu lähedal küll pole.
Mina tallinnlasena tean, et meil käidi kevadel kas Keila-Joal, Jägala- Joal või Treppoja vaatamas. Nõiakaev pole ka kaugel. Neist kohtadest saab ikka sellise võimsa elamuse, kus on tunda enda väiksust ja väetikese tunnet looduse ees.
Tartu lähedal midagi sellist ei kohanud aga Tatra oja ja mingi Porijõe (oligi selline nimi) kokkusaamise kohas oli vett üsna laialt. Ma kujutan ette, et suvel võib seal üsna pisike nire olla.


Kuid see vetemäng võib tegelikult üsna pea Tartu linna keskel aset leida. Kui kõik see viimne lumi on sulanud, tõuseb Emajõgi üle kallaste, raudselt. Pange tähele.