Traditsioonid mulle meeldivad

Miks mulle meeldivad traditsioonid? Ma arvan, et traditsioon annab mingi turvatunde, mida mulle vaja on. Traditsioonidest kinnipidamine eeldab vist ka konservatiivsust, eksole, mida kaksikutel üldse olla ei tohiks ( üldsielt), kuid mul on seda tubli annus. Turvatunde saavutamiseks olen valmis kõike tegema. See on minuarust üks kohutavalt oluline tunne. Üks traditsioon, mis kestab juba 20 aastat (jummel kas tõesti 20 aastat). Jah, tõesti alates 1986 aastast olen oma kolme kursaõega igal aastal jõulude ajal koos käinud ja kingitusi vahetanud. Tegelikult on küll nii, et viimased 10 aastat on mere taha elama läinud ja suure perega kursaõde küll natuke liikumisraskustes, aga ma arvan, et mõttes oleme ikkagi koos. Meie kolm siin Tallinnas hoiame kõrgel traditsioonilippu. Ülikoolis olime omal kursusel kuldne nelik ehk lahutamatu nelik. Mõtlesime välja igasugu üritusi ja viisime ellu ka muidugi. Ühesõnaga hoidsime sõrme elupulsil ( igale poole, kuhu ulatus meie tiivaripsutus, seal oli elu). Sai koerusi ka tehtud ja pärast nende eest kättemaksu all koos kannatatud, aga muidu poleksi ju midagi meenutada. Nüüd piisab võtmesõnast "Aakre" ja me hakkame koos naerma. Tol kättemaksu päeval aga lahkusime zooloogia praksist täis püha viha ja pisarsilmis tõotades, et kõik meie kursuse mehed on sead ja kaabakad ja reeturid ning kas nendega üldse tasub edasi suhelda, kes nalja ei mõista. Meie arust oli hullult naljakas öösel meeste akna taga vaiguviiulit mängida. Või kuidas seda nimetatagi. Ega ma pole seda hiljem enam proovinud aga tehnika oli selline, et päeval tuleb hiilida meeste tuppa, panna nende aknaklaasi ja -liistu vahele õmblusnõel, koos megapika niidiga. Öösel tuleb akna alt õuest see niidiots üles otsida ja vedada niit pingule. Parem on pugeda kuhugi põõsa taha ja siis märja riide või mingi vatiga hakata niiti hõõruma, kuni see hakkab krudisema ja pinisema. Aknaklaas aga võimnedab seda heli mitemeid kordi ja terve tuba saab vingumist täis. Alguses pole aru ka saada, kust see kime hääl tuleb. Aga sellest ma ei räägi, mis nad meile vastu tegid, tõprad.
Nüüd on see ilus mälestus.

"Mõista, mõista, mis see on: majatäis seemneid ja karbitäis kurke?
Ei! Majatäis kurke, uksi ega aknaid pole ees?"
Tipp Veidemanni ja Täpp Lepsi klassikaline mõistatus lastele, kes neid vaatasid.
Kui autoga pikka maad sõita, siis Kreisiraadio kasett aitab alati teie sihtkohta lähemale tuua.

Kaks Eestit

KÕIK räägivad lumeta Jõuludest ja rohelistest Jõuludest. Mis jutt see on? Meie olime Tamsalus ja seal olid väga valged ja libedad Jõulud igatahes. Tänavatel liikumiseks oleks olnud parim vahend soomekelk. Kust see lume leviala piir täpselt läks, ei oskagi öelda. Pimedas me saabusime ja pimedas me lahkusime. Võta sa kinni! Kuid SEE Jõul lõhestas Eestimaa täielikult kaheks. Ühed said valged ja teised said mingit teist värvi Jõulud. Ainult ma ei tea, mille alusel toimus lumejaotus.

Seekord on mu hala kuulda võetud. Ei läind poolt päevagi, kui lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Keegi on siinsetest blogipidajatest Sigatüüka võlurikoolis käinud ja mina see ei ole.
Hommikul oli paanika-jaanika, sest kingadega lume peal käia ei saa. Kus on saapad?
Mul on ettepanek Jõulud kohe ära pidada. Hiljemalt homme õhtul, sest tunne tuli peale praegu ja lund ei jätku kauaks.

väikesed mehed
loobivad palju prahti
heledaid helbeid

Kui keegi näeb Külma Lainet, siis palun tervitage minu poolt ja küsige, millal ta siiakanti peaks tulema. Kunagi lubati, et 17ndal ja siis, et 21sel detsembril. Viimati, kui ilma leheküljele vaatasin, lubati reedeks +8. No ma tõesti ei tea, mida arvata. Äkki Naabri Valve teab.

Sel aastal tulevad Jõulud teisiti

Küsimus: kas sel aastal on üldse võimalik jõulutunnet saada? Noh kui väikseid lapsi pole, kes meeled ärevil hoiaks ja päkapikutaks kogu aeg. Tavaliselt on küll nii, et kui enne ei tule, siis peale jõulukontserti kuskil maakirikus on tunne sees. Eriti veel, kui kirikuõpetaja kutsub pärast väikesele kohvile ja vat siis peale külma kirikut soojas pastoraadimajas koos kohvi ja piparkooki süües ta tuleb. Aga no mis sel aastal toimub? Kui keegi nägi täna hommikul üle hulga aja lombil jääkirmet või kahutanud muru, siis kas sellest peaks jõulutundeks aitama? No ei. Ei aidanud ka maakirik Harju-Madisel, sest kiriku aknast siras sisse sihuke märtsipäike, pane või prillid ette. Kiriku ümber rohetas muru ja porises pori. Muidu nagu kõik kohustuslikud elemdid olid: kuusk oli, orel mängis, laulud olid ka ja tänulikud kuulajad aga no ei tulnud. Järeldus- lumi on ikka väga oluline element jõulutunde saamiseks. Ei ole lund, ei ole jõule! Või nagu ütles Baskin oma Kunstisaali sketsis, poleks poolikut olnud, poleks mitte mingit rõõmu olnud! Kas see oli nüüd kohane võrdlus?

Viimasest Glamour'ist lugesin sellise tarkuse, et kui teie palgatõusuunistus on kuskil 30% piires, siis te tõenäoliselt töötate õigel tööhohal. Kuid kui unistate 50% palgatõusust või kahekordsest palgast ... then you're overcompensating for being in the wrong job and it's time to leave. (says professional develepment consultatnt)
Kui nüüd aus olla siis, ega ma pole küll kahekordsest palgast unistanud, milleks ennast närvi ajada. Nüüd on selge siis, et ühe küsimusega, kas ma olen õiges kohas, pole mõtet oma pead edaspidi vaevata. Tegelikult on selles mõttes siiski tarkuseiva sees.

Esimest korda elus tunnen, et juhe jookseb kokku, et mul on stress ja, et ma tõsiselt enam ei jaksa ja ei taha niimoodi mitmel rindel onada, et ma olen koguaeg väsinud. Ega muidugist iga aasta ka sellist aasta lõppu ole, kus vahetub töökoht, ülemus, sisekord, nõudmised sinu suhtes tööl kasvavad (koolitused) ja samal ajal valmistud kooriga juubelikontsertideks ning annad välja CD plaadi. Kodused tahavad ka täheleapnu ja kuhu jäävad sõbrad. Kuhu jääb tervis, ma küsin? Tervis on tuksis varsti. Täna tundsin, et maa juba kõigub. Täna tegin kindla otsuse. Ühest asjast tuleb loobuda ja magama tuleb hakata varem minema.