Üks inimene, kes siin alles hiljuti kiitles oma kiiksuga teleka ette magama jääda, ei suuda nüüd enam ei teleka, raamatu ega ka vaikuse rüpes magama jääda. Ma poleks iial arvanud, et minust saab seltsimees unetu ja, et see nii jube talumatu võib olla. Uinutavad teed ja muud Une Matid aitavad magada vaevalt kaks tundi. Siis on uni läbi. Loe raamatut või tee, mis tahad. Jäänud on veel tabletid ja regilaul. Jah, Kuutroll oskab laulda kilomeetrite pikkuseid regilaule, mille saatel on võimatu mitte uinuda.
Viimane kord aga õnnestus mul see peaaegu lõpuni kuulata ja oma peas juurelda, et kas seal peavad ikka need salmid iga natukese aja pärast korduma. Aga küllap siis peavad, mõtlesin ma. Vaene mees aga vaatas, et ma ikka veel ei maga ja võttis aina uue laulu ja pookis vanale otsa ja tõstis osa salme eest taha ja kompuneeris nii, et endal uni peale tuli. Mille peale mina virgusin ja uurisin, et kas laul sai otsa või tuli sul uni peale ja tema mühatas, et uni tuli peale. Kadedaks teeb.
Tegelikkuses on asi naljast kaugel ja ma olen valmis või "sitta sööma" kui see mind aitaks.
Silmad valutavad, pea on koguaeg paks. Õhtupoole tekivad tasakaalu häired. Pikali visates hakkab kõik võnkuma ja keerlema ja magamisest ei tule jälle midagi välja. Siis hakkab süda pekslema ja kõrvus vinguvad fantoomsääsed.
Kuu aja jooksul on olnud umbes kolm tablettideta magatud ööd ja kaks selget hommikut.
Psühhoterapeut ütleb, et tegemist on ärevushäirega, silmaarst ütleb, et kõik tuleb sellest, et mul pole prille aga silmad on +1 nägemisega, neuroloog lubab aju uurida. Asja uuritakse.
Nojah, asi on ikka tasapisi edenenud, muidu ma siin ei kirjutaks. Ma ei saanud ju enam üldse arvutit vaadata ja huvi elu vastu hakkas tasapisi kaduma.
2007-09-26
Kruudat võib ju kiruda
...aga ühes on tal õigus: Eesti ajakirjandus imeb vilinal. Võtame kasvõi tänase "Postimehe" - esiküljel on lugu sellest, et tuhandekroonist oleks vaja, aga Euroopa keelte päevast ei sõnagi.
Esmaspäevases "Pressiklubis" arutavad mõnede väljaanete juhid selle üle, mis võiks inimesi huvitada ja "kuidas ilma korralike pealkirjadeta inimesi püüda", seda nad ei kujuta ette. Mina aga küll. Ei ole vaja sellised pealkirju nagu "Omaniku väitel ei olnud naine joobes!" või uudiseid sellest, kellel on kui suured kunstrinnad. See "pealkirjadega püüdmise" poliitika on sama lühinägelik nagu apelleerimine pensionäridest valijatele: töötab ainult mõnda aega.
Esmaspäevases "Pressiklubis" arutavad mõnede väljaanete juhid selle üle, mis võiks inimesi huvitada ja "kuidas ilma korralike pealkirjadeta inimesi püüda", seda nad ei kujuta ette. Mina aga küll. Ei ole vaja sellised pealkirju nagu "Omaniku väitel ei olnud naine joobes!" või uudiseid sellest, kellel on kui suured kunstrinnad. See "pealkirjadega püüdmise" poliitika on sama lühinägelik nagu apelleerimine pensionäridest valijatele: töötab ainult mõnda aega.
2007-09-24
Tellimine:
Postitused (Atom)