"Kas teil kodu on kindlustatud?", küsis teller pärast seda kui oli mulle uue pangakaardi kätte ulatanud.
"Mul ei olegi kodu" vastasin üsna muretult, "ei ole üldse seda probleemi".
Teller tegi virila naeratuse ja mõtles ilmselt endamisi " ha ha ha , hea nali".
Aga mul tõesti ei ole päris oma omandit ehk kinnisvara ja ma ei tundnud, et mul seda öeldes oleks mingi kurbuse klompi kurku tulnud vaid ajas pigem naerma.
Tegelikult pole mul mitte mingit üleliigset kroonigi, mida sinna kindlustusse iga kuu taguda.
Meil on just aktuaalne teema, kuidas vabaneda kasko kindlustusest liisinguautol. Niiet vale ajastus ka kõigele tipuks.